lg-le 1, jättes kostjate menetluskulud nende enda kanda ja üürilepingu kehtivuse tuvastamise nõudega seotud menetluskulud kostja I kanda. Apellatsioonkaebus 08.01.2016 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja I tühistada Harju Maakohtu 09.12.2015 otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, rahuldada vastuhagi ja mõista hagejalt kostja I kasuks välja kõik kostja I kantud menetluskulud, sh riigilõiv ja tasu õigusabi eest ja jätta hageja menetluskulud tema enda kanda. Kaebuse kohaselt ei ole maakohus järginud
§-des 232, 436 ja 442 lg-s 8 sätestatud nõudeid. Kostja I märgib, et hageja ei vaidlustanud üürilepingu ülesütlemist üürikomisjonis ega kohtus 30 päeva jooksul, mistõttu on hageja VÕS § 329 lg 1 kohaselt kaotanud õiguse tugineda üürilepingu ülesütlemise vastuolule hea usu põhimõttega. Maakohtu vastupidine seisukoht on ekslik, põhjendamatu ning materiaalõiguse norme valesti kohaldav. Kostja I hinnangul tuleb hageja nõue üürilepingu kehtivuse tuvastamiseks jätta rahuldamata. Samuti on maakohus kostja I arvates ekslikult ja alusetult rahuldanud hageja nõude määrata, et NN ja Paldiski Linnavalitsuse vahel 13.03.2014 sõlmitud üürilepingu pooleks üürnikuna saab hageja. Tegemist on kaalutlusotsusega, mis kuulub üksnes kohaliku omavalitsuse pädevusse. Kostja I leiab, et vaidlusaluse eluruumi kasutamise üle saab otsustada üksnes kostja I. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 09.12.2015 otsus tuleb
lg 2 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ja tsiviilasi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus asja lahendamisel rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise.
lg 2 lause 2 kohaselt on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendusetest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Kolleegium lahendab asja apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata, sest käesoleval juhul ongi tegemist eelviidatud sättes kirjeldatud olukorraga. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
lg 1 sätestab, et kostjal on õigus esitada kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni hageja vastu oma protsessuaalne nõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga (vastuhagi) kui: 1) vastuhagi on suunatud põhihagi tasaarvestamisele; 2) vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise, 3) vastuhagi ja põhihagi vahel on muu vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohaldatakse vastuhagi avaldusele hagiavalduse kohta sätestatut. Kui vastuhagina esitatud hagi ei võeta vastuhagina menetlusse, võetakse see menetlusse eraldi hagina, kui vastuhagi esitaja ei ole taotlenud, et hagi menetletaks üksnes vastuhagina. Käesoleval juhul on kostja I 10.11.2015 toimunud kohtuistungil juhtinud kohtu tähelepanu vastuhagi esitamise võimalusele, küsinud kohtult, kas vastuhagi esitamine on lubatud ning 5 esitanud istungil vastuhagi, mille nõudeks on hageja kohustus lõpetada eluruumi ebaseaduslik valdus ja anda see üle kostjale I. Nimetatud kohtuistungi protokollist nähtuvalt selgitas kohus seoses vastuhagi esitamise võimalusega, et Riigikohus on asunud seisukohale, et ka vastuhagi saab esitada üksnes menetlusseaduses toodud tähtaja jooksul vastavalt
§-dele 329 ja 331. Samuti märkis kohus, et 20.11.2015 võtab kohus vastu ainult need seisukohad, mida ei saanud varem esitada. Kohtu poolt kohtuistungil märgitust nähtuvalt on kohus olnud seisukohal, et kuigi vastavalt
§-le 405 on tegemist kirjaliku menetlusega, kehtib siiski
. Kohus leidis, et vastuhagi on võimalik esitada, kuid uusi faktilisi asjaolusid vastavalt
§-le 329 esitada ei saa. Kohtuistungil otsustas kohus võtta vastuhagi vastu ja märkis, et hagejal tuleb vastuhagile vastata hiljemalt 20.11.2015. Esmalt juhib ringkonnakohus tähelepanu, et käesolevas asjas on hageja esitanud hagi üürilepingu kehtivuse tuvastamiseks ja eluruumi kasutustingimuste määramiseks, milliste nõuete puhul ei ole tegemist varalise nõudega hagiga, mida võiks kohus
Sel põhjusel ei ole maakohtu poolt 10.11.2015 kohtuistungil selgitatu, et vastavalt
§-le 405 on tegemist kirjaliku menetlusega, käesoleval juhul asjakohane. Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et kuivõrd kostja I on esitanud kohtule vastuhagi, mille rahuldamine välistaks hageja üürilepingu kehtivuse tuvastamise nõude rahuldamise, vastab kostja I esitatud nõue seega
lg 1 p-s 2 toodud vastuhagi määratlusele ja selle menetlemisel tuleb juhinduda seaduses ettenähtust. Maakohus ei ole vastuhagi menetlemisele seadusega sätestatud nõudeid järginud. Pidades silmas, et vastuhagi avaldusele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut (
lg 3 lause 1) ja hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks lahendab kohus vastavalt
lg-le 1 määrusega mõistliku aja jooksul, tulnuks maakohtul ka kostja I esitatud vastuhagi avalduse menetlusse võtmine lahendada määrusega. Et maakohus seda teinud ei ole, on kohus sellega rikkunud menetlusnorme ja lahendanud asja ilma vastuhagi menetlusse võtmata. Selliselt on maakohus rikkunud ka
lg 1 p-i 10, kuivõrd on menetlenud vastuhagi ilma, et selles esitatud nõudelt oleks tasutud riigilõivu. Eeltoodud menetlusõiguse normide rikkumise tõttu on maakohus teinud lõpplahendi olukorras, kus vastuhagi ei ole menetlusse võetud ega tasutud riigilõivu vastuhagi avalduses esitatud nõudelt. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva menetluse raames ei saa maakohtu otsuse tühistamise aluseks olevaid puudusi ringkonnakohtus kõrvaldada, mistõttu tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Tulenevalt asjaolust, et vastuhagi ja põhihagi vahel on vastastikune seos ja nende ühine menetlemine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist, tuleb maakohtu otsus tühistada täies ulatuses. Menetluskulud tuleb
lg-st 3 tulenevalt poolte vahel jaotada asja uue lahendamise tulemust arvestades. /allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.