← Eesti

3-14-51914/26

Obsah (9)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 61§ 158§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2016, Tallinn Haldus

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata 3-14-51914 menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. XO Metal OÜ esitas 08.07.2014 Maksuja Tolliametile (MTA) käibemaksukohustuslasena registreerimise avalduse, märkides oma tegevusalaks ehitusmetalli jae- ja hulgimüügi.
  2. MTA jättis 30.07.2014 otsusega nr 12.2-3/024944-2 käibemaksuseaduse (KMS) § 20 lg 41 alusel XO Metal OÜ avalduse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole tõendatud, et XO Metal OÜ tegeleb või hakkab tegelema ettevõtlusega. Maksuhaldurile esitatud arvete kohaselt on äriühing väidetavalt metalli ostnud MeVa Group OÜ-lt ja müünud OÜ-le ALPO Group. Tuginedes OÜ ALPO Group juhatuse liikme antud selgitustele XO Metal OÜ-ga tehingute tegeliku mittetoimumise kohta ning annulleeritud arvetele, oli maksuhaldur seisukohal, et reaalselt XO Metal OÜ poolt metalli müüki ei ole toimunud. MeVa Group OÜ on käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud, mistõttu ei ole usutav XO Metal OÜ väide, et ta on ostnud metalli ja hakkab edaspidi ostma metalli nimetatud äriühingult. Kuna tõendamata on ka metalli müük OÜ-le ALPO Group, siis ei ole XO Metal OÜ Eestis ettevõtlusega tegelemine kinnitust leidnud. Osapoolte vahel on tegemist näiliste tehingutega ning ostu- ja müügiarved on koostatud eesmärgiga näidata XO Metal OÜ Eestis ettevõtlusega tegelemist selleks, et saada käibemaksukohustuslaste registrisse. Ainuüksi raha tasumine ning raha laekumine arveldusarvele ei tõenda ettevõtluse tegelikku olemasolu ega ole piisav tõend ettevõtluse tõendamiseks. Üksnes arvete ja nende tasumist tõendavate dokumentide (arvelduskonto väljavõte) olemasolu ei anna automaatselt alust järelduseks, et tehingud on tegelikkuses dokumentidel näidatud poolte vahel toimunud.
  3. XO Metal OÜ esitas 29.08.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 30.07.2014 otsuse nr 12.2-3/024944-2 tühistamiseks. Kaebaja peamised väited olid järgmised. Kaebajal tekkis KMS § 19 lg 1 ja § 20 lg 1 alusel kohustus enda registreerimiseks maksukohustuslasena, sest tema käive ületas 16 000 eurot. Maksuhaldur andis ettevõtlusega tegelemise hindamisel põhjendamatult suure kaalu OÜ ALPO Group juhatuse liikme AP seletusele ning jättis arvestamata kaebaja esitatud ostu- ja müügiarved ning pangakonto väljavõtted. Kaebaja on OÜ-le ALPO Group arvetel märgitud kauba müünud ja nimetatud äriühing on kaebajale pangaülekandega tasunud. AP seletused ei ole usaldusväärsed, sest isik ei valda eesti keelt, kuid protokoll on koostatud eesti keeles ja protokollist nähtuvalt ei ole seletuse andmise juures viibinud tõlki. AP seletuse kohaselt ta annulleerib ostuarved, kuid ostja ei saa ostuarveid tühistada. Ainult müüja saab seaduses sätestatud juhtudel esitada müügiarve kohta kreeditarve. MeVa Group OÜ oli tehingute tegemise ajal käibemaksukohustuslane ja äriühingu hilisem käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine ei oma tähtsust. Kaebaja ostis ja müüs edasi metalli ning see on ettevõtlus KMS § 2 lg 2 mõttes. Nimetatud kauba müügist tekib käive vastavalt KMS § 4 lg 1 p-le 1 ja kauba maksustatavale väärtusele tuleb lisada käibemaks vastavalt KMS § 15 lg-le
  4. Maksuhaldur ei ole põhjendanud, miks kaebaja tegevust ei saa lugeda ettevõtluseks. Kaebaja maksuvõlg ei saa olla käibemaksukohustuslaste registrisse kandmisest keeldumise alus. Maksuhalduril on kohustus maksuvõlg sisse nõuda. 2

(8)3-14-51914 Maksuhalduri väide, et kaebaja hakkab käibemaksukohustuslase numbrit kuritarvitama, on oletuslik ja paljasõnaline. Vaidlustatud otsuse tegemisel ei ole arvestatud Euroopa Kohtu seisukohtadega asjas C-527/11 (p-d 30 ja 34).
  1. Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Maksuhalduri põhiseisukohad olid järgmised. Maksuhaldur andis kooskõlas KMS § 20 lg-ga 41 kaebajale enne otsuse langetamist võimaluse esitada tõendeid ettevõtlusega tegelemise kohta ning kogus ka oma algatusel tõendeid kaebaja tehingupartnerite ettevõtlusega tegelemise kohta. Kogutud tõendid ei kinnitanud, et kaebaja tegeleb või hakkab tegelema ettevõtlusega. Ainuüksi ostu- ja müügiarvete olemasolu ning raha liikumine ei tõenda ettevõtlusega tegelemist (kauba reaalset ostu ja müüki). Maksuhaldur ei tuginenud üksnes OÜ ALPO Group juhatuse liikme seletusele, kuid AP seletus kinnitas maksuhalduri kahtlust, et kaebaja ei ole reaalselt OÜ-le ALPO Group kaupa müünud. Vastustaja nõustub kaebajaga, et ostja ei saa ostuarveid tühistada. AP selline väide kinnitab, et ta ei ole reaalse ettevõtlusega kokku puutunud, sh kaebajalt metalli ostnud, kuna ei tunne ettevõtlusega seonduvaid mõisteid ja põhimõtteid. AP seletus annab alust kahtluseks, et OÜ ALPO Group on variäriühing, kelle nimel väljastatakse vaid arveid ning kaup poolte vahel reaalselt ei liikunud. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 47 lg 2 kohaselt kaasab maksumenetlusse tõlgi menetlusosaline, menetlusosalise taotlusel maksuhaldur või menetlusosalise taotluseta maksuhaldur, kui ta peab seda vajalikuks. OÜ ALPO Group juhatuse liige tõlki ise ei kaasanud ega taotlenud seda ka maksuhaldurilt ning maksuhaldur ei pidanud samuti tõlgi kaasamist vajalikuks. AP on allkirjaga kinnitanud protokolli õigsust. Kaebaja juhatuse liige selgitas maksuhaldurile, et tehingute tegemiseks võeti teise poolega ühendust tavaliselt e-kirja teel, kuid maksuhaldurile ei ole esitatud ühtki e-kirja ega muid dokumente, nt äriplaani või rendi-, hanke-, tarne-, töö- vms lepinguid, mis kinnitaks kaebaja juhatuse liikme ütlusi tehingute toimumise kohta. Vaidlustatud otsuses on ekslikult märgitud, et MeVa Group OÜ, kellelt kaebaja väidetavalt metalli ostis, oli tehingute tegemise ajal käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud. Nimetatud äriühing kustutati registrist 31.07.2014 ettevõtlusega tegelemise tõendamatuse tõttu, kuid vastav otsus tehti 30.07.
  2. Seega oli maksuhaldurile vaidlustatud otsuse tegemise ajal teada, et MeVa Group OÜ ei tegelenud ettevõtlusega. Ettevõtlusega tegelemise üheks kriteeriumiks on Euroopa Liidu nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ art 9 kohaselt tegutsemine kestva tulu saamise eesmärgil, mis antud juhul oli tõendamata. Kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega asjades nr 3-3-1-62-00 ja 3-3-1-74-04 tuleb käibemaksukohustuslasena registreerimisel ettevõtlusega tegelemist hinnata konkreetse isiku tegevuse iseloomust ja asja eripärast lähtuvalt ning seetõttu ei saa õigusaktides või kohtupraktikas anda üksikasjalikke ettekirjutusi, mida lugeda ettevõtlusega tegelemiseks. Maksuhaldur tuvastas, et kaebaja väidetavad tehingupartnerid ei tegelenud
  3. a juulis ettevõtlusega, seega ei saa ka kaebaja ettevõtlusega tegelemist lugeda tõendatuks. Kaebaja juhatuse liikme suulist seletust ei saa lugeda usaldusväärseks, sest see on paljasõnaline. KMS § 20 lg 41 kohaselt peab ettevõtlusega tegelemist tõendama eelkõige kaebaja. Maksuhalduri uurimiskohustus on väiksem kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel. Maksuhalduril on tõendite nõudmisel ja nende piisavuse hindamisel ulatuslik kaalutlusruum. Ettevõtlusega tegelemine peab olema kontrollitav ja eluliselt usutav. 3
(8)3-14-51914 Ettevõtlusega tegelemise kontrolli eesmärk on välistada käibemaksukohustuslaste registrist isikud, kes ettevõtlusega ei tegele, sest selliste isikute puhul võib registreerimise tegelik eesmärk olla käibemaksupettuste toimepanemine või selles osalemine. Maksuhaldur peab pidama registrit selliselt, et see oleks usaldusväärne (3-3-1-29-03, C-527/11). Kaebaja maksuvõlg ei oma ettevõtlusega tegelemise hindamisel otsest tähendust, kuid annab teavet juhatuse liikme maksekäitumise kohta.
  1. Tallinna Halduskohus jättis 22.12.2014 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Maksuhaldur on uurimiskohustust piisaval määral täitnud. Käibemaksukohustuslaste registrisse kandmist puudutavas kohtupraktikas on järjekindlalt leitud, et ettevõtlusega tegelemist peab tõendama eelkõige registreerimist taotlev isik ise ning maksuhalduri uurimiskohustus selles menetluses on väiksem kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel või maksusumma määramisel (vt nt Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-13-55, Tallinna Ringkonnakohtu otsused asjades nr 3-11-3026, 3-10-2657 ja 3-09-3124 ning Tartu Halduskohtu otsus asjas nr 3-14-287). Maksuhaldur on õigesti leidnud, et kaebaja ettevõtlusega tegelemine ei ole tõendatud. Olukorras, kus äriühing, kellelt kaebaja väidetavalt metalli ostis, on ettevõtlusega tegelemisega tõendamatuse tõttu käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud ning selle äriühingu juhatuse liige, kellele kaebaja väidetavalt metalli edasi müüs, eitab selgesõnaliselt tehingute toimumist, ei ole eluliselt usutav, et tehingud toimusid kaebaja väidetud viisil. Pelgalt arvete esitamine ning raha liikumine ei tõenda kauba reaalset ostu ja müüki arvetel märgitud poolte vahel ning seda ei saa lugeda ettevõtluseks KMS mõttes. Maksuhaldur ei ole vaidlustatud otsuses tuginenud üksnes OÜ ALPO Grupp juhatuse liikme selgitusele. AP sõnaselge väide, et ta ei ole kaebajalt
  2. a juulis mingit metalli ostnud ega seda edasi müünud, seab aga tõsise kahtluse alla kaebaja esitatud väidete ja tõendite usaldusväärsuse. AP seletust ei ole põhjust pidada ebausaldusväärseks põhjusel, et see on antud eesti keeles ja seletuse andmise juures ei viibinud tõlki. AP-le on seletuse protokolli kohaselt tutvustatud MKS-s sätestatud õigusi ja kohustusi, seega eeldatavalt ka MKS § 47 lg-t 2, mis näeb ette õiguse taotleda tõlgi kaasamist. Puuduvad andmed, et isik oleks tõlgi kaasamist taotlenud. Ilmselt ei olnud selleks vajadustki, sest kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud tõendite kohaselt (tl 78-86) toimus ka kaebaja ja AP vaheline e-kirjavahetus eesti keeles. Kui isik suhtleb oma väidetava äripartneriga eesti keeles, ei ole põhjust kahelda, et ta suudab selle sama äritegevuse kohta ka maksuhaldurile eesti keeles seletusi anda. Vaidlust ei ole selle üle, et ostuarvete tühistamine ei ole võimalik, kuigi AP väitis, et ta seda teeb. AP selline väide kinnitab pigem maksuhalduri järeldust tehingute näilikkusest, sest ühel tehingu osapoolel ei ole selget arusaamist tehingute ja arvetega seonduvatest elementaarsetest põhimõtetest. Maksuhaldur tunnistab, et vaidlustatud otsuses on ekslikult märgitud, et MeVa Group OÜ, kellelt kaebaja väidetavalt metalli ostis, oli käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud. Vastustaja on aga selgitanud, et nimetatud äriühing otsustati ettevõtlusega tegelemisega tõendamatuse tõttu registrist kustutada 30.07.2014, st vaidlustatud otsuse tegemisega samal päeval. Seega on usutav, et vaidlustatud otsuse tegemise ajal oli maksuhaldurile faktiliselt teada, et MeVa Group OÜ
  3. a juulis ettevõtlusega ei tegelenud. Seetõttu see haldusakti motiveerivas osas esitatud ekslik väide vaidlustatud otsuse tühistamiseks alust ei anna. Kaebaja väidab õigesti, et tema juhatuse liikmega seotud erinevate äriühingute maksuvõlad ei saa kaasa tuua kaebaja registrisse kandmisest keeldumist. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt ei 4
(8)3-14-51914 olnudki taotluse rahuldamata jätmise põhjus kaebaja juhatuse liikme maksekäitumine, vaid ettevõtlusega tegelemise tõendamatus. Kuna vaidlustatud otsus ei ole kaalutlusotsus, ei saa kaebaja juhatuse liikme tegevuse analüüs tuua kaasa otsuse tühistamist. Ettevõtlusega tegelemise kontrolli eesmärk on välistada käibemaksukohustuslaste registrist isikud, kes ettevõtlusega ei tegele, sest selliste isikute puhul võib registreerimise tegelik eesmärk olla käibemaksupettuste toimepanemine või selles osalemine. Maksuhaldur peab pidama registrit nii, et see oleks usaldusväärne (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-29-03, p 11; Euroopa Kohtu otsus asjas C-527/11, p 29). Käibemaksukohustuslaste registri usaldusväärsuse tagamine eeldab ka piisavat ennetavat kontrolli. Vaidlustatud otsuses on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et kaebaja väidetud tehinguid tegelikult ei toimunud. Kui kaebaja reaalselt ettevõtlusega ei tegele ega ettevõtlust ei alusta, esineb oht, et käibemaksukohustuslase numbri olemasolul võib kaebaja seda kuritarvitada. Seega ei ole vaidlustatud otsus vastuolus kohtuasja C-527/11 p-des 30 ja 34 antud juhistega. Kaebaja esitas 21.11.2014 täiendavad tõendid (MeVa Group OÜ-ga ja OÜ-ga ALPO Grupp toimunud e-kirjavahetus, tl 53-94), mis kaebaja arvates kinnitavad tehingute tegelikku toimumist. Tõendamiskoormus oli kaebajal, kellele oli antud võimalus täiendavate tõendite esitamiseks ning kohtule esitatud tõendid olid eeldatavalt juba haldusmenetluse ajal kaebaja valduses. Kaebaja ei ole välja toonud ühtki mõistlikku põhjust, miks ta nimetatud tõendeid maksuhaldurile taotluse menetlemise käigus ei esitanud. Kuna täiendavalt esitatud tõendid ei mõjuta vaidlustatud otsuse õiguspärasust, puudub vajadus neid pikemalt analüüsida. Kohus märgib siiski, et kaebaja osanik ja juhatuse liige KK on mõlema tehingupartneriga suheldes kasutanud e-posti aadresse XXX@XXX ja XXX@XXX, mis viitab sellele, et tehingute tegelik pool võiski olla KK-ga seotud XO Consult OÜ, mitte kaebaja. Käibemaksukohustuslasena registreerimisest keeldumine ei saa avaldada mõju maksukohustuslase õigusele arvata maha sisendkäibemaks, kui selle õiguse tekkimise tingimused on täidetud. Samuti on maksukohustuslasel õigus esitada maksuhaldurile uus taotlus käibemaksukohustuslasena registreerimiseks, kui ta tegeleb Eestis ettevõtlusega või alustab Eestis ettevõtlust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6. XO Metal OÜ palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 22.12.2014 otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Halduskohus ei ole hinnanud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvesta kaebaja esitatud tõenditega ning miks ta just otsuses nimetatud tõendite pinnalt järeldab, et tehingute toimumine kaebaja poolt väidetud viisil ei ole usutav. Maksuhaldur ja kohus ei ole põhjendanud, miks nad peavad usaldusväärseks AP ütlusi. Arvesse ei ole võetud asjaolu, et OÜ ALPO Grupp on kaebajale kauba eest tasunud. Maksuhaldur ei ole ostjalt raha tasumise kohta küsinud. Seega on juhatuse liikme seletus vastuolus muude tõenditega. AP protokollitud seletused ei ole usaldusväärsed, sest protokoll on koostatud eesti keeles, kuid juhatuse liige eesti keelt ei valda. Protokollist ei nähtu, et seletuse andmise juures oleks viibinud tõlk. Lisaks on seletus vastuolus muude kaebaja esitatud tõenditega, mis kinnitavad kauba müüki. Läbirääkimiste toimumist, tehingute tingimustes kokkuleppimist ja arvete esitamist tõendab ka kaebaja esitatud kirjavahetus OÜ-ga ALPO Grupp. Kohus on jätnud nende tõenditega arvestamata, rikkudes

§ 61lg-t 1 ja § 165 lg 1 p 2. Põhjendatud ei ole kohtu väide, et 5

(8)3-14-51914 need tõendid ei mõjuta otsuse õiguspärasust. Tõendid olid lubatavad ja kohus võttis need vastu. Kaebaja ja AP vaheline e-kirjavahetus eesti keeles ei tõenda, et isik valdas eesti keelt ja sai sellest aru. Kaebaja suhtles isikuga vene keeles ega tea, kas ja kuidas oli OÜ-s ALPO Group korraldatud kirjadele vastamine ning miks vastati just eesti keeles. Kaebaja suhtes negatiivseid järeldusi ei saa teha asjaolust, et maksuhaldur kustutas MeVa Group OÜ käibemaksukohustuslaste registrist. Tehingute toimumise ajal oli MeVa Group OÜ käibemaksukohustuslane. Halduskohus ei ole arvestanud asjakohase Euroopa Kohtu praktikaga (C-285/11, C-187/13). Maksuhaldur peab maksumenetluses tõendama pettuse olemasolu ning asjaolu, et kaebaja teadis või oleks pidanud teadma sellise pettuse olemasolust või kõnealuste tehingute seotusest selle pettusega. Kohtuotsuses on paljasõnaliselt väidetud, et tehingud olid näilikud. Enamus asjaolusid, millest maksuhaldur järeldab tehingute mittetoimumist, puudutavad kolmandaid isikuid, mitte aga kaebajat. Halduskohus väidab, et KK on mõlema tehingupartneriga suheldes kasutanud e-posti aadresse XXX@XXX ja XXX@XXX, mis viitab, et tehingute tegelik pool võiski olla KK-ga seotud XO Consult OÜ, mitte kaebaja. Seega möönab kohus, et tehingus osalejaks oli juriidiline isik. Samas ei ole kohtuotsuses ühtegi põhjendust, miks ei ole selleks isikuks just kaebaja, kes väljastas arveid ja sai kauba eest raha ning tasus kauba eest ostjale. Maksuhaldur ei ole tõendanud, et tehingud olid näilikud. Kaebaja ostis ja müüs edasi metalli ning see on ettevõtlus. Kauba müügist tekib käive KMS § 4 lg 1 p 1 järgi ning kauba maksustatavale väärtusele tuleb lisada käibemaks 20% (KMS § 15 lg 1). Maksuhaldur ega kohus ei ole põhjendanud, miks kaebaja tegevus ei ole käsitatav KMS § 2 lg 2 tähenduses ettevõtlusena.
  1. Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Halduskohus on otsuses piisavalt peatunud erinevate tõendite kaalukusel ning neid koostoimes hinnanud. Pelgalt arvete esitamine ning raha liikumine ei tõenda kauba reaalset ostu ja müüki arvetel märgitud poolte vahel ning seda ei saa lugeda ettevõtluseks KMS § 2 lg 2 ls 2 mõttes. Vastustaja esitab tõendina AP seletuste protokolli juurde kuuluva menetlusosalise õigusi ja kohustusi tutvustava dokumendi, mis on koostatud vene keeles ning allkirjastatud AP poolt ning tõendab, et isikule tutvustati võimalust tõlgi kaasamiseks seletuse andmisel. OÜ-ga ALPO Grupp toimunud kirjavahetuse oleks kaebaja pidanud esitama maksuhaldurile haldusmenetluses. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust, miks esitati dokumendid alles 21.11.
  2. Maksuhaldur ei saa otsuse tegemisel arvestada asjaolude ja tõenditega, mis on teada üksnes maksukohustuslasele. Ebaõige on kaebaja arusaam, et käibemaksukohustuslasena registreerimisest keeldumine on lubatud üksnes siis, kui maksuhaldur tõendab äriühingu osalemise maksupettuses või riiulifirmaks olemise. Registreerimisest keeldumise aluseks on KMS § 20 lg 41 kohaselt see, et isik ei tegele ettevõtlusega või ei alusta ettevõtlust, ning kuivõrd ettevõtlusega tegelemise või sellega alustamise tõendamine on ettevõtja kohustus, tähendab see, et maksuhaldur saab registreerimisest keelduda, kui esitatud tõendid pole piisavad või veenvad. Kaebaja ei ole esitanud selliseid tõendeid, mis kinnitaksid ettevõtlusega tegelemist. 6
(8)3-14-51914 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 201 lg 4 alusel. Ringkonnakohus märgib apellandi väidetele vastuseks järgmist.

  1. Halduskohus ei ole jätnud kaebaja esitatud tõendeid arvestamata, vaid on kõiki esitatud tõendeid nende koosmõjus ja vastastikuses seoses hinnates leidnud, et olukorras, kus äriühing, kellelt kaebaja väidetavalt metalli ostis, on ettevõtlusega tegelemisega tõendamatuse tõttu käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud ning selle äriühingu juhatuse liige, kellele kaebaja väidetavalt metalli edasi müüs, eitab selgesõnaliselt tehingute toimumist, ei ole eluliselt usutav, et tehingud toimusid kaebaja väidetud viisil. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ja esitatud seisukohaga, et pelgalt arvete esitamine ning raha liikumine ei tõenda kauba reaalset ostu ja müüki arvetel märgitud poolte vahel ning järelikult ei ole olnud tegemist ettevõtlusega KMS tähenduses.
  2. Asjakohatud on apellandi väited sellest, kuidas oleks maksuhaldur võinud täiendavalt uurimisprintsiipi rakendada, et välja uurida, kas tehingud ikkagi tegelikult ja kelle vahel täpselt aset leidsid. Halduskohus on õigesti viidanud järjekindlale kohtupraktikale, mille kohaselt peab ettevõtlusega tegelemist tõendama registreerimist taotlev isik ise ning maksuhalduri uurimiskohustus selles menetluses on väiksem kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel või maksusumma määramisel. Niisiis lasus ettevõtlusega tegelemise tõendamise koormus apellandil ning tal oli võimalus esitada kõik dokumendid ettevõtlusega tegelemise kohta maksuhaldurile kas koos käibemaksukohustuslasena registreerimise avaldusega, MTA 09.07.2014 korralduse (tl 29) alusel, suuliste selgituste andmisel maksuhalduri juures või pärast seda. Kui apellant jättis mingid tõendid või teabe selles menetluses esitamata, kandis ta ise riski, et maksuhaldur keeldub teda käibemaksukohustuslasena registreerimast.
  3. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu hinnanguga AP ütluste usaldusväärsust puudutavas osas. AP-le on tutvustatud MKS-s sätestatud õigusi ja kohustusi (tl 135) ning seega ka MKS § 47 lg-t 2, mis näeb ette õiguse taotleda tõlgi kaasamist. Puuduvad andmed, et isik oleks tõlgi kaasamist taotlenud ning isiku piisavale eesti keele oskusele viitab apellandi poolt kohtumenetluses esitatud eestikeelne e-kirjavahetus (tl 78-86). Ringkonnakohtu jaoks on tähelepanuväärne apellandi väide, et e-kirjavahetus ei tõenda isiku keeleoskust, kuna ei ole teada, kes meilidele tegelikult vastas. Selline seisukoht viitab ringkonnakohtu hinnangul hoopis asjaolule, et tegelikkuses ei olegi teada, millise anonüümse eesti keelt kõneleva isikuga kirjavahetus (ja siis ka väidetavad tehingud) AP nime alt toimus. Viimane omakorda kinnitab maksuhalduri kahtlusi ettevõtluse mittetoimumise kohta apellandi poolt kirjeldatud viisil.
  4. Õige on halduskohtu seisukoht, et apellandi poolt kohtumenetluses täiendavalt esitatud kirjavahetus ei mõjuta MTA haldusakti õiguspärasust, sest nende tõenditega ei saanud maksuhaldur otsuse tegemise ajal arvestada.

§ 158

lg 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga, st vastavalt haldusakti andmise ajal kehtinud õiguslikule ja faktilisele olukorrale. Apellandil on õigus esitada maksuhaldurile uus taotlus käibemaksukohustuslasena registreerimiseks, kui ta tegeleb Eestis ettevõtlusega või alustab Eestis ettevõtlust. 13. MeVa Group OÜ käibemaksukohustuslaste registrist kustutamist puudutavas osas järgib ringkonnakohus halduskohtu põhjendusi ega hakka neid kordama. Apellandi väited KK eposti aadressidega seonduvalt ei ole asjakohased. Halduskohus ei ole neist seoses vaidlustatud 7

(8)3-14-51914 haldusaktiga siduvaid järeldusi teinud ning samuti ei tõenda need mingilgi moel ettevõtlusega tegelemist viisil, nagu apellant on väitnud. Samuti on asjasse puutumatud apellandi poolt viidatud Euroopa Kohtu lahendid, sest nendes ei ole lahendatud vaidlusi käibemaksukohustuslaste registrisse kandmise või kandmata jätmise kohta, vaid vaidlusi seonduvalt käibemaksu mahaarvamise õigusega. 14. Apellant on apellatsiooniastmes kandnud menetluskulusid järgmiselt: riigilõiv 15 eurot (tl 130) ja kulutused õigusabile kokku 1080 eurot (tl 142-150). Menetluskulude kandmine on toimikusse esitatud dokumentidega tõendatud.

§ 108lg 1 alusel jäävad aga apellandi menetluskulud tema enda kanda.

Et vastustaja ei ole kohtule esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks apellandilt, jäävad ka MTA menetluskulud vastavalt

§ 109lg-le 1 vastustaja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.