Asjaolud ja menetluse käik Transiidikeskus AS esitas 29.10.2015 Põhja Ringkonnaprokuratuurile avalduse selle kohta, et 28.10.2015 kell 11.56 sõitsid Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu (edaspidi EMSA) liikmed XXX, XXX ja XXX sõiduautoga Hyundai IX35 registreerimismärgiga XXX Transiidikeskus AS-i tegutsemiskohta Muuga sadama territooriumil. Kuna sadamaala on tollikontrolli tsoon, on alale rakendatud turvameetmed muuhulgas aedade, piirete, väravate ja mehitatud valve näol. Turvatöötajad peatasid nimetatud isikud sadama territoorium esmases tsoonis. Avalduses leitakse, et sellise oma tegevusega on isikud toime pannud ebaseadusliku sissetungimise KarS § 266 tähenduses. Põhja Ringkonnaprokuratuur jättis kriminaalmenetluse 30.10.2015 alustamata leides, et tegu vastab väärteokoosseisule. Materjalid edastati Põhja prefektuurile väärteomenetluse alustamise otsustamiseks. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskond jättis 12.11.2015 väärteomenetluse alustamata, kuivõrd selles puudusid väärteole viitavad tunnused. Transiidikeskus AS esitas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna tegevuse peale, millega jäeti väärteomenetlus alustamata, selle juhile kaebuse. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna juht Valter Pärn jättis 30.11.2015 määrusega kaebuse rahuldamata. Kohtuväline menetleja jäi kaebuse lahendamise määruses seisukohale, et kui isikul või isikutel on võõrasse valdusesse valdaja tahte vastaseks sisenemiseks seadusest tulenev konkreetne alus (antud juhul AÜS § 20), ei vasta tema tegu KarS § 266 objektiivsetele tunnustele. Transiidikeskus AS esitas esindaja vandeadvokaat Erki Kergandbergi kaudu nimetatud määruse peale kaebuse Harju Maakohtule. Politsei- ja Piirivalveamet edastas Transiidikeskus AS kaebuse koos materjalidega Harju Maakohtule 10.12.2015. Kaebaja palub tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 30.11.2015 määrus väärteoasjas nr 231515011250 täies ulatuses ja kohustada Politsei-ja Piirivalveametit alustama väärteomenetlust väärteo tunnustega teo toimepanemise asjaolude väljaselgitamiseks EMSA, XXXi, XXX ja XXX suhtes KarS § 266 koosseisu tunnustel. Kaebuse põhjendustena on esitatud järgmised väited. Menetleja on jätnud väärteomenetluse algatamata ilma tõendeid sisuliselt hindamata ning tuginedes ainult XXXi suulistele ütlustele. Kaebaja leiab, et PPAl oli AÜS kohaldamise eeldusena kohustus kindlaks teha, kas Transiidikeskus AS töötajad on EMSA liikmed, kuna arusaadavalt puudub määruskaebuse esitajal säärane informatsioon. Kaebaja nõustub, et ametiühingutel on õigus kollektiivsetes töösuhetes esindada ja kaitsta töötajate huve oma pädevuse piires. Siiski peaks EMSA ning selle pädevad esindajad omama sissepääsuluba Transiidikeskuse ja Muuga sadama tollikontrolli ning ISPS koodeksile alluvale alale. AÜS ei ole eriseadus mh sadamaseaduse ega ISPS koodeksi suhtes. Menetleja ei ole teadlikult tähelepanu pööranud sadamaseaduse ja ISPS koodeksi ning ametiühingute seaduse omavahelise suhestumise küsimusele, kuigi tegemist on määravat tähendust omava asjaoluga. Kaebaja leiab, et vaatamata sellele, et EMSA ise kinnitas Transiidikeskuse AS valdustesse sisenemiseks eriloa olemasolu vajalikkust, siis PPA on jätnud põhjendamatult eelnevad asjaolud ja tõendid tähelepanuta. Menetleja positsioon on vastuolus kehtivate õigusaktidega. Kuriteokaebuses väitis kaebaja, et XXX üritas piiratud alale sisse tungida kasutades vägivalda ning lisas selle kohta tõendid (kuriteokaebuse lisa 5). PPA on aga jätnud nimetatud tõendi põhjendamatult tähelepanuta. Transiidikeskus esitas tõendina ka videosalvestused, kuid PPA teatisest nähtuvalt ei uurinud neid. Kaebaja heidab kohtuvälisele menetlejale ette, et viimane on jätnud kasutamata menetleja seadusest tulenevad võimalused tegelike asjaolude kindlakstegemiseks. Kohtu seisukoht
lg 1 kohaselt kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja juhi poolt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule.
lg 2 kohaselt kaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. 2 Käesoleval juhul on kaebuse esitaja esitanud küll kaebuse kohtuvälise menetleja tegevusele, kuid kaebusest ei nähtu, milles seisneb konkreetselt kaebuse esitaja õiguste või vabaduste rikkumine, mis väljenduks kohtuvälise menetleja tegevuses. Kaebuses on toodud küll argumentatsioon kohtuvälise menetleja tegevusega mittenõustumise osas, mitte aga viiteid kaebaja õiguste või vabaduste rikkumise osas. Kaebusest ei nähtu kohtuvälise menetleja rikkumisi, mis võiks tingida kaebuse rahuldamise ja vaidlustatud kohtuvälise menetleja määruse tühistamise. Kohus, vaadanud läbi esitatud kaebuse ja asja kirjalikud materjalid, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ka järgmisel põhjusel. Kohus, tutvunud kohtule esitatud materjalidega, nõustub kohtuvälise menetleja juhi poolt kaebust lahendades tehtud määruse põhjendustega. Kohus leiab sarnaselt kohtuvälise menetlejaga, et AÜS § 16 lg 1 annab EMSA liikmetele õiguse kollektiivsetes töösuhetes oma pädevuse piires esindada ja kaitsta töötajate õigusi ja huve. AÜS § 17 p 7 annab töötajate õiguste ja huvide esindamiseks, teostamiseks ja kaitsmiseks ametiühingule pädevuse oma liikmete esindamiseks ja kaitsmiseks suhetes tööandjatega. Asja materjalidest nähtub, et 22.10.2015 esitas EMSA esimees XXX Transiidikeskus AS-ile kirja ametiühingu esindajate külastuse kohta 28.10.2015 ajavahemikus kell 11.30 kuni 13.30 (tl 40-41). Sama kirjaga tehti Transiidikeskus AS-ile teatavaks külastuse alus ja põhjus ning asjaolu, et ettevõttes töötavad EMSA liikmed. XXXi poolt kohtuvälisele menetlejale antud selgitustest nähtub, et eelnimetatud kirjale tuli advokaadibüroolt 26.10.2015 vastus, mille kohaselt vastab Transiidikeskus AS nende kirjale hiljemalt 25.11.2015 (tl 41). Eeltoodut kinnitab ka Transiidikeskus AS ise (tl 6). AÜS § 20 lg 1 p 5 ls 1 kohaselt tööandja on kohustatud: lubama ametiühingu poolt valitud esindajaid takistamatult tutvuda töötajate töökorralduse ja tingimustega ühingus, asutuses või muus organisatsioonis, kus töötab selle ametiühingu liikmeid. Kohus leiab, et Transiidikeskus AS käitus pahatahtlikult EMSA esindajate suhtes, kuivõrd teades külastuse planeeritavat aega ei vastanud nende teatele. Transiidikeskus AS venitas põhjendamatult vastusega, milles ta sai märkida eriloa vajalikkuse kohta, millega sisuliselt takistas EMSA esindajatel täitmast neile AÜS-ga pandud ülesannet. Transiidikeskus AS oli eelnevalt informeeritud EMSA esindajate tulekust ja omapoolseid vastuväiteid nad sellele ei esitanud. Transiidikeskus AS tugineb kaebuses üksnes väitele, et EMSA esindajatel puudus luba tollikontrolli ja ISPS koodeksile alluvale alale sisenemiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et antud juhul ei ole rikutud Transiidikeskus AS-i privaatautonoomiat ega ka avalikku korda. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et 28.10.2015 kasutas XXX Transiidikeskus AS territooriumile pääsemiseks vägivalda järgmistel põhjendustel. Vägivallategu peab vastama KarS § 120-121 süüteokoosseisule. Turvatöötaja ettekandest nähtub, et üks esindajates tõukles ja üritas eemale lükata turvafirma G4S esindajat. Seejärel EMSA esindajad rahunesid (tl 34). MVD osakonna teenistusjuht Elvis Karula ettekandest nähtub, et XXX üritas jõuga siseneda territooriumile, mille takistamiseks Elvis Karula oli sunnitud kasutama füüsilist jõudu (tl 36). Eeltoodust ei nähtu vägivallategude objektiivseid koosseisutunnuseid (ähvardamine, tervise kahjustamine või valu tekitav kehaline väärkohtlemine). Seega on Transiidikeskus AS selline väide alusetu.
lg 1 kohaselt väärteo tunnuste ilmnemisel on kohtuväline menetleja kohustatud alustama ja läbi viima väärteomenetluse, kui tegu ei ole kohtuvälise menetleja veendumuse 3 kohaselt vähetähtis või puuduvad käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Peale Põhja Ringkonnaprokuratuuri poolt Põhja prefektuurile materjalide edastamist, pidi kohtuväline menetleja otsustama, kas väärteomenetluse alustamiseks on alust. Kohtuväline menetleja küsis EMSA esimehelt XXXilt selgitusi 28.10.2015 toimunud sündmuste kohta (tl 42-43). Samuti on kohtuväline menetleja esitanud päringu Tallinna Sadam AS-ile sissepääsulubade olemasolu ja sissepääsusüsteemide (sh Transiidikeskus AS territooriumil) väljaselgitamiseks. Seega kogus menetleja täiendavat teavet väärteomenetluse alustamise otsustamiseks.
lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteotunnused. Kohus on seisukohal, et Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskond jättis EMSA, XXXi, Jaanus Kuivi ja Aleksander Meieri suhtes väärteomenetlus alustamata põhjendatult. Eeltoodust johtuvalt jätab kohus Transiidikeskuse AS kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 30.11.2015 määrusele väärteoasjas nr 231515011250 rahuldamata. Merle Parts kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.