) § 79 lg 3 p 2,3, kohus määras:
§-le 191 p 12 ei ole määrus vaidlustatav määruskaebuse lahendamise menetluses ja jõustub selle tegemisest. Menetluse käik ja asjaolud Eesti Korvpalliliit esitas 26.10.2015.a. Põhja Prokuratuurile väärteoteate seoses kahtlusega, et Rain Rannametsa tegevus vastab väärteo tunnustele – nimelt on Rain Rannamets korduvalt mänginud hasartmänge, olles samal ajal korvpallikohtunik ja XXXjuhatuse liige, mis aga ei ole kooskõlas Eesti Korvpalliliidu eetikakoodeksiga ega hasartmängu-seadusega (HasMS § 34 lg 6 järgi on totos panuse tegemine keelatud isikul, kes mõjutab või võib mõjutada ennustatud sündmuse toimumist, toimumata jäämist või toimumise viisi või sündmuse tulemust. „Toto“ on sama seaduse § 3 p 3 kohaselt „mäng, mille tulemus sõltub mängija ennustatud sündmuse toimumisest, toimumata jäämisest või toimumise viisist, kusjuu-res sündmus, mille suhtes mängija ennustuse teeb, on väljaspool hasartmängukorraldaja kontrolli, võidu saamine sõltub ennustuse paikapidavusest ning võidu suurus sõltub panuse suurusest ja enne panuse tegemist määratud võidu koefitsiendist (kihlvedu) või hasartmängukorraldaja poolt määratud protsendist panuste summast, õigesti ennustanute arvust ja nende panuste suurusest (totalisaator)“). Eesti Korvpalliliit pöördus kahtluse ilmnemisel hasartmängukorraldajate poole, saamaks infot, kas Rain Rannamets on seotud hasartmängudega. Tonybet OÜ-st saadud info kohaselt on Rain Rannamets teinud Tonybet OÜ-s kokku 46 panust perioodil 10.10.2012.a. kuni 04.03.2014.a. Seejuures mängudest, mille osas Rain Rannamets tegi panuseid, vilistas (tegutses kohtunikuna ehk isikuna, kes võib mõjutada ennustatud sündmuse tulemust) 07.12.2013.a. toimunud korvpallimängu (Rapla ja Rakvere meeskondade vahel). Eesti Korvpalliliit pöördus selgituse saamiseks ka Rain Rannametsa poole, kes kinnitas, et on tegelenud toto’desse panustamisega, kuid eitas, et on panustanud mängudesse, mida ta on ise vilistanud (mis ei vasta tõele). Eesti Korvpalliliidule teadaolevalt on Rain Rannamets mänginud totot vähemalt alates 10.10.2012.a. Korvpallikohtunikuna on tal võimalik mõjutada ennustatud sündmuse tulemust. XXXjuhatuse liikmena omab Rain Rannamets mõjuvõimu teiste kohtunike üle ja on nendega pidevas kontaktis. Oma mõjuvõimu ära kasutades võib Rain Rannamets läbi teiste kohtunike mõjutada korvpallimängude tulemusi – seega võib ta mõjutada ka mänge, kus ta ise kohtunikuna vahetult ei tegutse. Kuivõrd Rain Rannametsal on võimalik mõjutada korvpallimängude tulemusi, siis on temal totos panuse tegemine keelatud. Politsei- ja Piirivalveamet edastas Eesti Korvpalliliidu avalduse väärteomenetluse alustamise otsustamiseks Maksu- ja Tolliametile. Maksu- ja Tolliamet edastas Eesti Korvpalliliidule 12.11.2015.a. teate väärteomenetluse alustamata jätmise kohta põhjusel, et väärtegu aegub 03.04.2016.a., mistõttu ei ole menetlusele kuluvat aega ning võimalikke kohtuvaidlusi arvesse võttes otstarbekas menetlust alustada. Eesti Korvpalliliit esitas kaebuse kohtuvälise menetleja juhile, kuid kaebus jäeti rahuldamata (01.12.2015.a. määrus) põhjendusel, et Rain Rannametsa tegu aeguks 04.03.2016.a. ja ta on varasemalt karistamata, mistõttu ei ole väärteomenetluse alustamine otstarbekas ega mõistlik. Harju Maakohtusse saabus Eesti Korvpalliliidu kaebus kohtuvälise menetleja juhi 01.12.2015 määruse peale. Kaebuses märgitakse, et MTA seisukoht, et väärtegu aeguks 04.03.2016.a., mistõttu ei ole väärteomenetluse alustamine põhjendatud, ei ole kooskõlas uurimispõhimõttega.
lg 1 p 5 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud. Arvestades, et tegu ei ole aegunud ning menetleja muudele
lg 1 sätestatud alustele ei tuginenud, puuduvad antud juhul väärteomenetlust välistavad asjaolud. Menetleja on viidanud ka
lg 1 ja märkinud, et üldjuhul on menetleja kohustatud menetlust alustama, kuid erandina sellest põhimõttest on menetlejal õigus ise otsustada, kas karistusmenetluse alustamine on toimepandud väärteomenetluse asjaolusid arvesse võttes põhjendatud, vajalik ja mõistlik. Kaebaja viitab siinkohal sellele, et menetluse alustamata jätmiseks peab olema täidetud üks kahest tingimusest: 1) tegu on kohtuvälise menetleja veendumuse kohaselt vähetähtis või 2) esinevad
Vaidlustatud määruses ei ole aga tuginetud asja-olule, nagu oleks tegemist vähetähtsa teoga, samuti puuduvad väärteo-menetlust välistavad asjaolud. Lisaks on kaebuses märgitud, et (kaebajal) puuduvad andmed kõigi võimalike väärteoepisoodide kohta, kuivõrd menetleja määrusest nähtuvalt ei ole tehtud päringut Unibet ärinime kasutavale hasartmängukorraldajale. Kaebaja hinnangul ei ole välistatud, et Rain 2 Rannamets on HasMS § 100 (Toto mängimise keelu rikkumine) keelatud tegusid toime pannud ka pärast 04.03.2014.a., millisel juhul teo aegumine pikeneb. Lisaks on kaebuses märgitud, et kaebaja jaoks on asja menetlemine olulise tähtsusega – spordis peab olema tagatud ausa mängu reeglite järgimine. Menetluse alustamata jätmine aga annab selge indikatsiooni, et spordikohtunikel on võimalus mõjutada sporditulemusi – nimetatu aga kahjustab nii sportlaste, ausate korvpallikohtunike kui ka alaliidu, s.o. kaebaja usaldusväärsust. Kohtu seisukoht
lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Kohus leiab, et Maksu- ja Tolliamet on toiminud ebaõigesti, jättes väärteomenetluse Rain Rannametsa suhtes alustamata. Käesoleval hetkel puudub asjas vaidlus selles, et Rain Rannamets on isik, kes omas korvpallikohtuniku/Kohtunike Kogu juhatuse liikmena võimalust mõjutada sporditulemust ehk (hasartmänguseaduse tähenduses) ennustatud sündmuse tulemust. Vaidlus puudub ka selles, et korvpallimängu tulemus vastab HasMS § 2 ja § 3 p 3 tähenduses hasartmängus (totos) „ennustatava sündmuse“ legaaldefinitsioonile. Sellest omakorda tuleneb, et Kaebuse esitaja poolt kirjeldatud tegu kujutab endast HasMS § 34 lg 6 sätestatud piirangu rikkumist ja seega HasMS § 100 järgi kvalifitseeritavat väärtegu. Tulenevalt KarS § 81 lg 3 on väärtegu aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat. KarS § 81 lg 7 näeb ette väärteo aegumise peatumise eeldused. Kohus nõustub Kaebuses märgitud argumendiga, mille kohaselt ei pruugi käesolevas asjas väärtegu aeguda 04.03.2016.a., kuivõrd asjas seni kogutud informatsioon (menetleja määrusest nähtuvalt) ei ole täielik, mistõttu ei saa välistada, et keelatud tegusid on toime pandud ka pärast 04.03.2014.a.
lg 1 näeb ette väärteomenetluse kohustuslikkuse: Väärteo tunnuste ilmnemisel on kohtuväline menetleja kohustatud alustama ja läbi viima väärteomenetluse, kui tegu ei ole kohtuvälise menetleja veendumuse kohaselt vähetähtis või puuduvad käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud.
sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ei ole käesolevas asjas tuvastatud (vaidlustatud määruses nimetatud). Väärteomenetlust (kohustuslikult) välistavate asjaolude loetelu ei näe ette võimalust väärteomenetlus alustamata jätta „menetlusökonoomilisel kaalutlusel“ sh olukorras, kui menetleja hinnangul on väärteo kohta tehtud otsuse jõustumine enne selle aegumist vähetõenäoline. Vastav kaalutlus võib küll viia
ette nähtud lahenduseni, kuid sedagi eeldusel, et süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi (ning mõistagi eeldusel, et väärteomenetlus on kõigepealt alustatud). Kohus on seisukohal, et vaidlustatud määruses on kasutatud argumente, mis võiksid olla väärteomenetluse
alusel lõpetamise aluseks (isik ei jätka keelatud tegevust ja on varem karistamata), ent need argumendid ei saa olla väärteomenetluse alustamata jätmise aluseks.
lg 1 sätestatu kohaselt peaks selleks, et väärteomenetlust mitte alustada, olema tegemist kohtuvälise menetleja veendumuse kohaselt vähetähtsa teoga. 3
„Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse“ raames. Kõnealuse eelnõu (770SE) seletuskirjas põhjendatakse kõnealuse sätte olemasolu vajalikkust ja tähendust järgmiselt: „Seadustikku täiendatakse §-ga 31 „§ 31.Väärteomenetluse kohustuslikkuse põhimõte“. Muudatusega sätestatakse menetluse kohustuslikkuse põhimõte, kuid erinevalt KrMS-ist tehakse seda piiratud kujul. See tähendab, et üldjuhul on menetleja kohustatud menetlust alustama, kui ei esine menetlust välistavaid asjaolusid. Erandina sellest põhimõttest kehtestab
-i sätestatav uus § 31 menetleja õiguse ise otsustada, kas karistusmenetluse alustamine on toimepandud väärteo asjaolusid arvesse võttes põhjendatud, vajalik ja mõistlik, st kas konkreetses olukorras on ikka põhjendatud riigi ressursside kulutamine vähetähtsa väärteo menetlemisele, kui teo toimepanija leidmine on lootusetu või menetlus ebamõistlikult kulukas. Muudatuse kohaselt on menetlejal kaalutlusõigus menetluse alustamise otsustamiseks, kuid menetluse alustamisest loobumiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1) tegemist peab olema vähetähtsa väärteoga (termin „vähetähtis“ on kasutusel ka kehtiva
-i §-s 53, mis viitab sellisele väärteole, mille puhul saaks menetleja piirduda hoiatamismenetluse kohaldamisega. Seega on selline termin menetlejatele tuttav) ja 2) menetleja veendumuse kohaselt piisab isiku suulisest hoiatamisest või 3) väärteo toime pannud isiku väljaselgitamine on ebatõenäoline või 4) väärteomenetluse läbiviimine oleks teo asjaolusid arvestades ebamõistlikult kulukas. Menetlejale väärtegude puhul kaalutlusõiguse andmine on põhjendatud, arvestades väärtegude suurt hulka ja kuritegudest erinevat raskusastet. Paljud toimepandud väärteod on oma olemuselt pisirikkumised, mille puhul oleks rikkuja väljaselgitamisele kuluv ressurss ebaproportsionaalselt suur, arvestades menetlusest saadavat kasu. Lihtsustatult peaks asi olema selles, et kui täna kasutas politseinik kaalutlusõigust peale protokolli koostamist ja andmete sisestamist, siis nüüd on võimalik seda piiratud juhtudel teha kohe kui rikkumist täheldatakse. […] Saksamaal otsustab väärteo menetlemise menetlusamet, hinnates menetluse alustamise vajadust oma kohustuste järgi. Selle seaduse kommentaaride kohaselt tuleks ka menetluse alustamisel arvestada teo toimepannud isiku süü suurust ning avaliku menetlushuvi olemasolu. Nii näiteks on vähese süüga tegemist kergelt hooletu käitumisega liikluses, kui toimepandud teoga ei kaasnenud ohtu, nt öösel üksiku autona punase tule märkamata jäämine, väga lühiajaline parkimine ristmiku läheduses parkimiskeelualas jne. Avaliku huvi puhul tuleks aga arvesse võtta teo üldist esinemissagedust, riigi vastureaktsiooni vajadust, rikutava normi praktilist tähtsust ja normi kehtivusaega.“ Seletuskirjas esitatud selgituste põhjal asub kohus seisukohale, et käesolevas asjas kirjeldatud tegu/teod ei vasta oma raskuselt, s.t. potentsiaalse kahju ulatuselt (HasMS sätestatud keelu rikkumise ohtlik mõju spordi, konkreetsemalt Eestis suurt avalikku tähelepanu pälviva korvpalli aususele ning Kaebaja usaldusväärsusele) „pisirikkumise“ ega vähetähtsa teo mõistele
ega
Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuväline menetleja on ebaõigesti jätnud alustamata väärteomenetluse Rain Rannametsa suhtes, mistõttu tuleb kaebus
lg 3 p 2 alusel rahuldada ning
Anne Rebane Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.