Asjaolud ja menetluse käik Käesoleval hetkel on kohtule teada, et kohtuväline menetleja Tallinna Linnavalitsus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu on 20.07.2015.a läbi viinud Easy Car Rent OÜ suhtes kirjaliku hoiatusmenetluse nr 115354 selle kohta, et 20 juulil 2015.a fikseeris Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna vaneminspektor J. Kivi selle, et mootorsõiduk Volkswagen registreerimisnumbriga XXX oli kell 10:40 pargitud Tallinnas aadressil Tuukri tn 12 asuval haljasalal ilma selle omaniku (valdaja) loata, rikkudes nii liiklusseaduse (edaspidi LS) § 21 lg 2 p 12 ja § 21 lg 4 p 1 sätestatud nõudeid. /kd I tl 11/ Kohtule on teada fakt, et 22.07.2015.a kohtuväline menetleja Tallinna Linnavalitsus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu koostas Easy Car Rent OÜ suhtes trahviteate nr 115354 ja nimelt selle kohta, et mootorsõiduki registreerimismärgiga XXX eest vastutava isiku Easy Car Rent OÜ (registrikoodiga: 10506516) (registrijärgse omaniku või vastutava kasutaja) suhtes on 1 kohaldatud kirjalikku hoiatamismenetlust ja määratud hoiatustrahv. Koostatud trahviteates on märgitud, et väärteo toimepanemise kohaks oli Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Tuukri tn 12. Väärteo toimepanemise aeg: 20.07.2015.a kell 10:40:00 oli mootorsõiduk registreerimismärgiga XXX pargitud keelatud kohas, rikkudes selliselt LS § 21 lg 2 p 12 ja LS § 21 lg 4 p 1 sätestatud nõudeid, pannes toime LS § 241 lg 1 ja LS § 262 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Eeltoodu alusel ning juhindudes
lg 1 p 2 otsustas Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet määrata Easy Car Rent OÜ-le hoiatustrahv summas 20 eurot. /kd I tl 35/ Samuti on kohtule teada, et kohtuväline menetleja Tallinna Linnavalitsus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu on 20.07.2015.a läbi viinud Easy Car Rent OÜ suhtes kirjaliku hoiatusmenetluse nr 115355 selle kohta, et 20 juulil 2015.a fikseeris Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna vaneminspektor J. Kivi selle, et mootorsõiduk Opel registreerimisnumbriga XXX oli kell 10:40 pargitud Tallinnas aadressil Tuukri tn 12 asuval haljasalal ilma selle omaniku (valdaja) loata, rikkudes nii liiklusseaduse (edaspidi LS) § 21 lg 2 p 12 ja § 21 lg 4 p 1 sätestatud nõudeid. /kd I tl 38/ Kohtule on teada fakt, et 22.07.2015.a kohtuväline menetleja Tallinna Linnavalitsus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu koostas Easy Car Rent OÜ suhtes trahviteate nr 115355 ja nimelt selle kohta, et mootorsõiduki registreerimismärgiga XXX eest vastutava isiku Easy Car Rent OÜ (registrikoodiga: 10506516) (registrijärgse omaniku või vastutava kasutaja) suhtes on kohaldatud kirjalikku hoiatamismenetlust ja määratud hoiatustrahv. Koostatud trahviteates on märgitud, et väärteo toimepanemise kohaks oli Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Tuukri tn 12. Väärteo toimepanemise aeg: 20.07.2015.a kell 10:40:00 oli mootorsõiduk registreerimismärgiga XXX pargitud keelatud kohas, rikkudes selliselt LS § 21 lg 2 p 12 ja LS § 21 lg 4 p 1 sätestatud nõudeid, pannes LS § 241 lg 1 ja LS § 262 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Eeltoodu alusel ning juhindudes
lg 1 p 2 otsustas Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet määrata Easy Car Rent OÜ-le hoiatustrahv summas 20 eurot. /kd I tl 76/ 20.10.2015.a koostas kohtuväline menetleja määruse kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamise kohta hoiatusmenetluses (trahviteadete nr 115354 ja 115355) osas. Nimelt märkis kohtuväline menetleja, et 20.07.2015.a fikseeris Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna vaneminspektor Jaanus Kivi, et mootorsõiduk Volkswagen registreerimismärgiga XXX oli pargitud Tallinnas aadressil Tuukri tn 12 asuval haljasalal ilma selle omaniku (valdaja) loata, rikkudes LS § 21 lg 2 p 12 ja § 21 lg 4 p 1 sätestatud nõudeid. 22. juulil 2015.a määras Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti pileti – ja parkimismenetluse sektori vaneminspektor mootorsõiduki registreerimismärgiga XXXeest vastutavale isikule Easy Car Rent OÜ, reg nr 10506516
20.07.2015.a fikseeris Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna vaneminspektor Jaanus Kivi, et mootorsõiduk Opel registreerimismärgiga XXX oli pargitud Tallinnas aadressil Tuukri tn 12 asuval haljasalal ilma selle omaniku (valdaja) loata, rikkudes nr LS § 21 lg 2 p 12 ja § 21 lg 4 p 1 sätestatud nõudeid. 22.07.2015.a määras Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti pileti – ja parkimismenetluse sektori vaneminspektor mootorsõiduki registreerimismärgiga XXX eest vastutavale isikule Easy Car Rent OÜ, reg nr 10506516
Kohtuväline menetleja märkis nimetatud määruses, et 19.08.2015.a saatis mootorsõidukite reg nr XXX ja XXX eest vastutava isiku Easy Car Rent OÜ juhatuse liige Ü. XXX (edaspidi kaebaja) Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile kaebuse kirjalikus hoiatamismenetluses koostatud trahviteadete nr 115354 ja 115355 peale paludes need tühistada. 2 14.09.2015.a koostas Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti pileti – ja parkimismenetlus sektsiooni vaneminspektor kaebuse käiguta jätmise määrused trahviteadetele nr 115354 ja 115355 kuna kaebaja 19.08.2015.a kaebus ei vastanud
lg 2 p 3 sätestatud nõuetele (kaebuses oli puudu kaebus esitaja telefoninumber ja elektronposti aadress, kaebus esitaja esindaja elukoha aadress ja telefoninumber. Lisaks heideti ette, et vastavalt
määruses anti võimalus esitada
Kohtuvälise menetleja määruses märgitakse, et 24.09.2015.a esitas Easy Car Rent OÜ juhatuse liige Ü. XXX uuesti
Kaebuse esitaja teavitas, et tema ei nõustu trahviteadetega 115354 ja 115355 ning palus need tühistada. Kaebuse esitaja leidis, et väärtegu ei ole nõuetekohaselt kirjeldatud s.t sisustatud, kuivõrd LS ei keela parkida keelatud kohas. Hoiatustrahvide tegemisel ei ole väärteokoosseis kaebaja arvates esitatud nõuetekohaselt ka seetõttu, et koostatud trahviteadetest ei nähtu, kellele kuulub maaala Tallinnas, Tuukri tn 12. Lisaks kaebaja märkis, et hoiatustrahvide tegemisel ei ole arvestatud, et mootorsõidukid Opel XXX ja Volkswagen XXX olid pargitud mitte haljasalal väid täielikult tähistamata ja ebamäärases seisukorras olevale maa-alale. Samuti ei ole arvesse võetud, et kõnealused sõidukid olid pargitud Eesti Vabariigile kuuluvale reservmaale, kuid sellel maa-alal puudusid peatamist või parkimist lubavad või keelavad liiklusmärgid. Kaebajale ei ole selgitatud, millisel õiguslikul alusel saab Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet määrata hoiatustrahvi vastavat tähistust mitteomaval ning riigile kuuluval reservmaal ebaõige parkimise eest. Kaebaja märkis, et hoiatustrahvi tegemine ei ole piisavalt põhistatud ja on seetõttu õigusvastane. Kaebaja lisas, et LS ei ole toodud mõiste haljasala tähendust ning trahviteadetes ei ole kirjeldatud, millisel motiivil Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet peab Tuukri 12 maa-ala haljasalaks. Kaebaja hinnangul ei ole ka trahviteadete suuruse määramine millegagi põhistatud. Kohtuväline menetleja märgitud määruses selgitab, et 01.10.2015.a määrusega (edaspidi ka vaidlustatud määrused) jättis Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti pileti – ja parkimismenetluse sektori vaneminspektor R. Kivinukk kaebaja 24.09.2015.a kaebuse trahviteadetele nr 115354 ja 115355 läbi vaatamata. Kohtuvälise menetleja ametnik põhistas kaebuse läbi vaatamata jätmist asjaoluga, et kirjalikus hoiatamismenetluses määratud hoiatustrahvi ei saa vaidlustada, mistahes alusel. Selgitades, et hoiatustrahvi saab omanik või vastutav kasutaja vaidlustada üksnes
nimetatud kolmel seaduslikul alusel ja nimelt juriidilisest isikust mootorsõiduki eest vastutav isik peab juhul, kui ta vaidlustab trahviteate põhjusel, et mootorsõidukit kasutas teine isik, märkima kaebuses trahviteates märgitud ajal mootorsõidukit kasutanud isiku ees – ja perekonnanime ning elukoha aadressi, juhiloa numbri ning sünniaja või isikukoodi (
Selgitati, et juriidiline isik vabaneb
lg 5 sätestatud kohustusest, kui ta esitab ametliku kinnituse selle kohta, et enne trahviteates nimetatud teo toimepanemise aega on teatatud pädevale ametiasutusele mootorsõiduki või selle registreerimismärgi vargusest, kadumisest või hävimisest või ta esitab tõendid õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta (
Kaebajale selgitati, et kirjaliku hoiatamismenetluse põhimõtte kohaselt peab sõiduki omanik tõendama, et tema ei pannud rikkumist toime. Kui ta seda ei tee, omistatakse rikkumine temale. Kõne all olevas määruses kohtuväline menetleja märkis, et 16.10.2015.a esitas Easy Car Rent OÜ juhatuse esimees Ü. XXX kohtuvälise menetleja juhile kaebuse, millises kaebaja ei nõustunud hoiatustrahvidega – trahviteated nr 115354 ja 115355, paludes trahviteated ning kohtuvälise menetleja 01.10.2015.a kaebus läbi vaatamata jätmise määrus tühistada. Lisaks eeltoodule kaebus esitaja märkis, et käesolevas asjas kuulub kohaldamisele
lg 1 p 1 kohaldamine, millise kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Kaebaja hinnangul oleks kohtuväline menetleja määrustes olema selge viide, mis põhjustel ei saa 20.07.2015.a juhtumitest väärteomenetlust lõpetada, samuti põhistus, millistel
Kaebaja hinnangul on tegemist
-is sätestatud menetlusnormide olulise rikkumisega, mis toob igal juhul kaasa tehtavate otsuste õigusvastasuse. Kaebaja oli jätkuvalt seisukohal, et hoiatustrahvi suuruste määramine ei ole millegagi põhistatud. 22.10.2015.a koostatud määruses, millises kirjalikus menetluses lahendati kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebust kohtuväline menetleja rõhutas, et kirjalik hoiatamismenetlus on lihtsustatud menetlus, mis on ette nähtud just selliste rikkumiste fikseerimiseks, kus mootorsõiduki juhti ei ole võimalik koheselt tuvastada ning rikkumine tuvastatakse kas automaatse liiklusjärelevalveseadmega (kiiruskaamerad) või fotol, filmil või muul teabesalvestisel. Arvestades parkimiskorra rikkumise eripäras ja massilisust on selline lihtsustatud menetlus mõistlik ja proportsionaalne. Kohtuväline menetleja selgitas, et mootorsõidukiga toimepandud väärtegude (liiklusseadusest tulenevad peatumise – ja parkimisnõuete rikkumised) fikseerimine ja menetlemine Tallinna linnas sh Eesti Vabariigile kuuluval maal ning ka erakinnistutel, juhul, kui need on liikluseks avatud on Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti pädevuses. Asuti seisukohale, et kohtuväline menetleja on õigesti märkinud, et kirjalikus hoiatusmenetluses saab hoiatustrahvi vaidlustada üksnes
lg 3-6 toodu alustel ehk juhul, kui mootorsõidukit kasutas teine isi või enne trahviteates nimetatud teo toimepanemise aega on teatud pädevale ametiasutusele mootorsõiduki või selle registreerimismärgi vargusest, kadumisest või hävimisest või esitatakse tõendid õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kõnealuste trahviteadete nr 115354 ja nr 115355 vaidlustamisel ei tuginenud kaebaja aga ühelegi
lg 3-6 nimetatud alusele sh ei esitanud tõendeid teo õigusvastasust välistava asjaolu võimaliku esinemise kohta. Sealjuures pidas kohtuväline menetleja oluliseks märkida, et tulenevalt kirjaliku hoiatamismenetluse erisusest peab trahviteate vaidlustamise korral tõendid õigusvastasust välistava asjaolu esinemise kohta esitama kaebaja. Samuti kohtuvälise menetleja juht selgitas, et hoiatustrahvi kõnealune trahvimäär s.o 20 eurot tuleneb LS § 262 p 2, mille kohaselt sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või – viisi rikkudes või ristmikul seismisega teiste liiklejate võimaliku takistamise või ühissõidukiraja lubamatu kasutamise eest määratakse hoiatustrahv suurusega 20 eurot. Samuti pidas kohtuvälise menetleja juht vajalikuks selgitada, et olenemata tõsiasjast, et liiklusalastes õigusaktides haljasala kohta legaaldefinitsioon puudub, tuleb haljasala määratlemisel lähtuda n-ö tavapärasest elukäsitlusest. Kaebuse esitajale selgitati, et mootorsõiduki juht on kohustatud lähtuma LS sätestatud reeglitest. LS § 21 lg 2 p 12 sätestab, et sõidukit ei tohi parkida haljasalal ilma selle omaniku või valdaja loata. Sama seaduse § 21 lg 4 p 1 kohaselt ei tohi parkida kohas, kus ei tohi sõidukit peatada. LS § 45 lg 13 kohaselt ei tohi sõidukiga sõita haljasalale või sellel sõidukite liiklemise tagajärjel kujunenud pinnasteele või väljaspool teed kohtades, mis ei ole ettenähtud liiklemiseks ilma maaomaniku või valdaja loata. Kuna haljasalale sõitmise ning seal parkimise keeld tuleneb LS, ei ole haljasalale peatumist ja parkimist keelavate liikluskorraldusvahendite paigaldamine põhjendatud. Kohtuväline menetleja on kaebuse esitajale selgitanud, et mootorsõiduki peatamist või parkimist haljasalal saab lugeda õiguspäraseks vaid juhul, kui haljasala omanik või valdaja on selleks loa anud. Kuna kaebaja ei ole esitanud tõendit, millelt nähtuks, et ta oli 20.07.2015.a sõidukite Opel XXXja Volkswagen XXX haljasalal parkimiseks Tuukri tn 12 kinnistu omaniku luba, tegutses kohtuväline menetleja õigesti, jättes kaebaja 24.09.2015.a esitatud kaebuse
4 Lähtudes eeltoodust ning juhindudes
lg 2 p 1 jättis kohtuvälise menetleja juht rahuldamata Easy Car Rent OÜ 16.10.2015.a kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale seoses hoiatamismenetlustega – trahviteated nr 115354 ja 115355. /kd I tl 3-4/ Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale laekus 06.11.2015.a Easy Car Rent OÜ kaebus kohtuvälise menetleja Tallinna Linnavalitsuse määrusele 22.10.2015.a nr 2471-2, millises selgitatakse, et kaebuse esitaja kasutab liisingulepingu alusel mootorsõidukit Opel reg nr XXX ning Volkswagen reg nr XXX. Kohtule esitatud kaebuse asjaoludes on välja toodud juba eelpool kajastamist leidnud asjaolud. Kohtule esitatud kaebust Easy Car Rent OÜ põhjendab järgmiselt nimelt kaebuse esitaja ei nõustu eelpool märgitud hoiatustrahvidega ja nende tühistamiseks esitaud avalduste läbi vaatamata jätmisega 01.10.2015.a ning 22.10.2015.a ning palub need tühistada. Nimelt kaebuse esitaja on asunud seisukohale, et hoiatustrahvide tegemisel ei ole väärtegu kirjeldatud, samuti sisustatud nõuetekohaselt, kuivõrd Liiklusseadus ei keela parkimist keelatud kohast. Termin parkimiseks keelatud koht tuleb väärteomenetluses täpselt sisustada, et oleks aru saada, millise konkreetse väärteo koosseisuga on tegemist. Vaidlustatud trahvimäärustes puudusid vastavasisulised selgitused. Kohtuvälise menetleja juht ei ole 22.10.2015.a määruses vastanud kaebuse esitaja etteheidetele ja neid analüüsinud. Kaebus esitaja on asunud seisukohale, et hoiatustrahvide tegemisel ei ole väärteo koosseis esitatud nõuetekohaselt ka seetõttu, et koostatud trahviteadetest ei nähtunud, kellele kuulub maa-ala Tallinnas Tuukri tn 12, piisavaks ei tule pidada selle asjaolu hilisemat selgitamist Munitsipaalpolitsei poolt. Ka seda asjaolu ei ole kohtuvälise menetleja juht käsitanud oma 22.10.2015.a määruses. Kohtule esitatud kaebuses märgitakse, et hoiatustrahvide tegemisel ei ole arvestatud, et mootorsõidukid Opel XXX ja Volkswagen XXX olid 20.07.2015.a kell 10:40 pargitud Tallinnas, Tuukri 12 juures mitte haljasalale vaid täielikult tähistamata ja ebamäärases seisukorras olevale maa-alale. Easy Car Rent OÜ hinnangul ei vasta Tuukri 12 kinnistu osa, millele olid Easy Car Rent OÜ mootorsõidukid 20.07.2015.a pargitud, Tallinna Linnavalitsuse 04.04.2012.a määruses nr 13 toodud haljastu mõistele, kuivõrd Tuukri 12 näol ei ole tegemist ei aia, ega pargi, ei puiestee, ei haljaku , ei elurajooni haljasala ei magistraali haljasala ega kalmistuga. Easy Car Rent OÜ hinnangul puudub Tuukri tn 12 kinnistul igasugune keskkonnakaitseline tähtsus. Kaebuse esitaja märgib kohtule esitatud kaebuses, et hoiatustrahvide tegemisel ei ole arvestatud, et mootorsõidukid Opel XXX ja Volkswagen XXX olid 20.07.2015.a kell 10:40 pargitud Tallinnas, Tuukri tn 12 juures Eesti Vabariigile kuuluvale reservmaale, kuid sellel maa-alal puudusid peatamist või parkimist lubavad või keelavad liiklusmärgid. Hoiatustrahvide tegemisel ei ole selgitatud, millisel õiguslikul alusel saab Tallinna Munitsipaalpolitsei määrata hoiatustrahvi vastavat tähistust mitteomaval ning riigile kuuluval reservmaal ebaõige parkimise eest. Selliselt ei ole hoiatustrahvide tegemine piisavalt põhistatud ja on selle tõttu õigusvastane. Kohtule esitatud kaebuses märgitakse, et LS ei ole toodud mõistet haljasala tähendust. Trahviteadetes enestes ei ole kirjeldatud, millisel motiivil Tallinna Munitsipaalpolitsei peab Tuukri tn 12 maa- ala haljasalaks. Kohtu tähelepanu pööratakse sellele, et Easy Car Rent OÜ esitas Tallinna Munitsipaalpolitseile 19.08.2015.a avalduse trahviteadetes 115354 ja 115355 tehtud hoiatustrahvide tühistamiseks väärteokoosseisude puudumise tõttu Easy Car Rent OÜ tegevuses mootorsõidukite parkimisel 20.07.2015.a. Selles osas jättis Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti ametnik oma 01.10.2015.a määrustes seisukohad võtmata, milline tegevus aga ei ole kooskõlas
sätetega. Easy Car Rent OÜ leiab, et käesolevas asjas kuulub kohaldamisele
lg 1 p 1, mille kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. 5 Kaebus esitaja hinnangul on ka oluline, et Tallinna Munitsipaalpolitsei 01.10.2015.a määrusest ei nähtu selgelt
– s ettenähtud õiguslik alus, mille tõttu Tallinna Munitsipaalpolitsei jättis läbi vaatamata Easy Car Rent OÜ 19.08.2015.a avalduse. Kaebus esitaja hinnangul oleks pidanud 01.10.2015.a munitsipaalpolitsei menetleja määruses seega olema selge viide, mis põhjustel ei saa 20.07.2015. juhtumistes väärteomenetlust lõpetada ning samuti selge põhistus, millisel
§ -s 54-6 lg 2 alapunktis toodud alusel jäeti Easy Car Rent OÜ avaldused 01.10.2015.a määrusega läbi vaatamata. Easy Car Rent OÜ hinnangul on tegemist
–s sätestatud menetlusnormide olulise rikkumisega, mis toob igal juhul kaasa tehtavate otsuste õigusvastasuse. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole ka siiani hoiatustrahvide – eraldi võetuna 20 eurot – määramine käesolevas asjas millegagi põhistatud. Eeltoodud alusel ja juhindudes
lg 1 p 1 ja § 78; 79 lg 3 p 3 Easy Car Rent OÜ taotleb kohtult nende esitatud kaebuse rahuldamist, väärteomenetluse tunnuste puudumise tõttu Tallinna Linnavalitsuse 22.10.2015.a määruse 2371-2 kirjalikus hoiatamismenetluses tehtud trahviteadete nr 115354 ning nr 115355 tühistamist, väärteotunnuste puudumise tõttu Tallinna Munitsipaalpolitsei vaneminspektor A. Laats 22.07.2015.a Easy Car Rent OÜ määratud hoiatustrahvide nr 115354 ning nr 115355 tühistamist, väärteomenetluse lõpetamist ning Easy Car Rent OÜ menetluskulude menetleja kanda jätmist. Kohtu seisukoht
lg 1 kohaselt kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja juhi poolt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule.
lg 2 kohaselt kaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Käesoleval juhul on kohus analüüsides esitatud materjale, kohtuvälise menetleja poolt vaidlustatud menetluse käigus kogutud tõendeid on tuvastatud, et Easy Car Rent OÜ esitatud kaebust saab vaadelda kui kaebust kohtuvälise menetleja tegevusele, kuid kaebusest ei nähtu, milles seisneb konkreetselt kaebuse esitaja õiguste või vabaduste rikkumine, mis väljenduks kohtuvälise menetleja tegevuses. Kaebuses on toodud küll argumentatsioon kohtuvälise menetleja tegevusega mittenõustumise osas, mitte aga viiteid kaebaja õiguste või vabaduste rikkumise osas. Kaebusest ei nähtu kohtuvälise menetleja rikkumisi, mis võiks tingida kaebuse rahuldamise ja vaidlustatud kohtuvälise menetleja määruse tühistamise. Kohus, vaadanud läbi esitatud kaebuse ja asja kirjalikud materjalid, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ka järgmisel põhjusel. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsustuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid siin refereerida. Kohus leiab sarnaselt kohtuvälise menetlejaga, et kirjalikus hoiatusmenetluses saab hoiatustrahvi vaidlustada üksnes
Vaidlustatud kohtuvälise menetleja poolt koostatud määruses on menetleja üheselt selgitanud ja asjakohaselt põhistanud, millistel põhjustel on jäetud rahuldamata Easy Car Rent OÜ kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebus. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja poolt vaidlustatud menetluse käigus antud kaebuse esitajale piisavalt selgitusi selle kohta, milles seisis viimase poolt toime pandud väärtegu, viimasele on selgitatud korduvalt, milles toimepandud rikkumised seisnesid ning millistel asjaoludel on kohtuväline menetleja pidanud kaebaja suhtes vajalikuks kohaldada hoiatusmenetlust. Samuti ei saa käesoleval hetkel pidada vähetähtsaks teadmist, et kohtuväline menetleja on 22.10.2015.a koostatud kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud määruses kaebuse esitajale selgitatud sellele vaidlustamise korda. Millisest tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleval hetkel ei saa rääkida kaebus esitaja õiguste ja vabaduste rikkumisest pelgalt seetõttu, et kaebuse esitaja ei nõustu sisuliselt kohtuvälise menetleja seisukohtadega selles osas nagu 6 tema oleks rikkunud LS § 21 lg 2 p 12 ja § 21 lg 4 p 1 nõudeid, pannes toime väärteod, millised kohtuvälise menetleja poolt kvalifitseeriti LS § 241 lg 1 ja § 262 lg 2 järgi.
lg 1 seaduses sätestatud juhtudel võib kohtuväline menetleja mootorsõidukiga toime pandud liiklusväärteo puhul määrata hoiatustrahvi mootorsõiduki registrijärgsele omanikule, või kui registrisse on kantud vastutav kasutaja, vastutavale kasutajale (edaspidi mootorsõiduki eest vastutav isik), kui: 1) väärteomenetluse ajendiks on automaatse liiklusjärelevalveseadmega edastatud teave liiklusnõuete rikkumise kohta, mille alusel on visuaalselt tuvastatav mootorsõiduki registreerimismärk ning rikkumise tuvastamise aeg ja koht või 2) teo avastanud järelevalvet teostaval ametnikul ei olnud võimalik kohe tuvastada mootorsõiduki juhti ning rikkumine jäädvustati fotol, filmil või muul teabesalvestisel, millelt on visuaalselt tuvastatav mootorsõiduki registreerimismärk ning rikkumise tuvastamise aeg ja koht. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hoiatustrahv määratakse isikule, kes oli mootorsõiduki registrijärgne omanik või vastutav kasutaja väärteo toimepanemise ajal ning lg 3 kohaselt mootorsõiduki eest vastutavale isikule määratav hoiatustrahv ei ole süüteo eest kohaldatav karistus, seda ei kanta karistusregistrisse ning sellele ei või tugineda süüteo korduvuse arvestamisel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel. Antud hetkel kohtuväline menetleja on märgitud asjaolusid arvesse võtnud s.t märgitust juhindunud ning seetõttu käesoleval hetkel kohtule esitatud tõenditest ja materjalidest ei nähtu, et kohtuväline menetleja oleks rikkunud kaebaja suhtes hoiatustrahvi kohaldamisega viimase õigusi või vabadusi. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleval hetkel puudub alus
lg 1 p 1 alusel tühistada Tallinna Linnavalitsuse 22.10.2015.a määrus nr 2471-2, samuti puudub kohtul alus tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei vaneminspektor 22.07.2015.a Easy Car Rent OÜ-le määratud hoiatustrahvid s.t trahviteated nr 115354 ja nr 115355 ning kohtul puudub alus
lg 1 p kohaldamiseks ning menetluskulude kohtuvälise menetleja kanda jätmiseks s.t kohus jätab Easy Rent Car OÜ Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale esitatud kaebuse rahuldamata. Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.