KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- jaanuar
- a, Tallinn Väärteoasja number 4-15-8812 Kohtukoosseis Apelleeritud kohtuotsus Pavel Gontšarov, Ivi Kesküla, Orvi Tali Harju Maakohtu 19.11.2015 otsus Ardo Reedla väärteoasjas Liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi Apellatsiooni esitaja Menetlusaluse isiku Ardo Reedla kaitsja Raivo Bergson Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 19.11.
- a otsus väärteoasjas nr 4-15-8812 muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. Teha maakohtu otsuses täpsustus, mille kohaselt tuleb Ardo Reedla’l arest ära kanda hiljemalt 01.03.
- a Põhja Prefektuuri Paide arestikambris aadressil Tallinna 12, Paide. Tähtaegselt aresti kandmisele mitteasumise korral kohaldada Ardo Reedla suhtes sundtoomist aresti kandmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- 25.09.2015 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskond väärteoprotokolli, mille kohaselt Ardo Reedla 25.09.2015.a kella 01:35 ajal Harjumaal, Tallinnas, xxx xx x juures, juhtis mootorsõidukit BMW 525D, r/n XXXXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. A. Reedlal oli juhtimisõigus äravõetud 14.09.2015.a kuni 13.12.2015.a. Oma tegevusega rikkus A. Reedla liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. 1
(3)- Harju Maakohus mõistis 19.11.2015 kohtuotsusega A. Reedla LS § 201 lg 2 järgi süüdi ning karistas teda 30 päeva pikkuse arestiga, mis tuli ära kanda hiljemalt 01.01.
- Kohus koostas motiveeritud otsuse 08.12.2015, mille põhjendused on järgmised. 2.
- Kohtu hinnangul on väärteo toimepanemine A. Reedla poolt tõendatud isikuliste ja kirjalike tõendite alusel, milleks on politseinikust tunnistaja KR’i ütlused, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, väärteoasja nr 2510,15,001863 otsus, Maanteeameti Liiklusregistri väljavõte. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 2.
- Karistuse mõistmisel viitas kohus, et LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni kolmsada trahviühikut või aresti. Kohus võttis arvesse kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, A. Reedla tahtlust, õiguskorra kaitsmise huve ja võimalust mõjutada A. Reedla’t edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus leidis, et A. Reedla puhul ei ole põhjendatud kohaldada karistusena rahatrahvi tulenevalt tema varasemast korduvast karistatusest, millede hulgas on korduvad karistused LS § 201 lg 2 järgi. Samuti märkis kohus, et A. Reedla ei avaldanud istungil kahetsust, pigem saab tema poolt öeldust järeldada, et juhiloata sõitmine on tavapärane (kui ei sõida, siis pole ka sissetulekut). Kohus hindas eeltoodu põhjal, et A. Reedla’le kohaseks karistuseks on arest 30 päeva. Kohus leidis, et aresti ei ole põhjendatud asendada ka üldkasuliku tööga, kuna see ei ole talle eelnevatel kordadel soovitud mõju avaldanud. APELLATSIOON
- 22.12.
- a esitas menetlusaluse isiku A. Reedla kaitsja R. Bergson apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist karistuse osas ja palub uue, kergema karistuse mõistmist. A. Reedla kaitsja ei taotlenud asja läbivaatamist kohtuistungil. 30 päeva aresti ei ole proportsionaalne toimepandud väärteoga ning on liialt karm. KarS § 48 kohaselt on väärteo eest maksimaalne karistus arest 30 päeva või rahaline karistus 300 trahviühikut. A. Reedla suhtes kohaldas kohus maksimaalset karistust, kuigi kohtuistungil viibinud kohtuväline menetleja taotles A. Reedla karistamist väiksema karistusmääraga. Kahtlemata kujutab juhtimisõiguseta isik liikluses teatavat ohtu, eriti kui tal pole juhilube kunagi olnudki ning ta pole läbinud vastavat koolitust. A. Reedla on juhtimisõigust omanud aastaid, seepärast ei peaks talle reaalselt määratav arest olema maksimaalses ulatuses. Seoses edasikaebamise õigusega pole võimalik asuda aresti kandma kohtu määratud ajaks. Kaitsja taotleb tühistada maakohtu otsus osaliselt ja määrata A. Reedlale väärteo raskusele ja menetlusalusele isikule vastav karistus. VASTUS APELLATSIOONILE
- Tallinna Ringkonnakohus andis kohtuvälisele menetlejale seisukohtade esitamiseks aega kuni 12.01.
- 07.01.2016 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri esindaja kirjalik vastus apellatsioonile. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning leidis, et maakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks alused puuduvad. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et A. Reedla käitumine näitab ilmselgelt tema ükskõikset ja üleolevat suhtumist liiklusreeglitesse ning võimalikku tagajärge. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-09, 3-1-1-76-07) on osundatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja 2
(3)seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks milline karistus võiks efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Riigikohtu üldkogu on lahendis nr 34-1-2-05 asunud seisukohale, et karistus kujutab endast õiguserikkumise ja selle toimepannud isiku riiklikku hukkamõistu, mis avaldub isiku õiguste ja vabaduste kitsendamises. Karistuse raskuse määravad süü ulatus ning eri- ja üldpreventiivsed vajadused. Teisisõnu peab karistus vastama toimepandud teo ebaõigusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ning kaitsma õiguskorda. Siinkohal peab üldkogu vajalikuks rõhutada, et õigusrikkumisele vastava karistuse määramisel on seadusandjal suur otsustamisvabadus. Karistusmäärad põhinevad ühiskonnas omaksvõetud väärtushinnangutel, mille väljendamiseks on pädev just seadusandlik võim. Samuti on seadusandjal võimalik kujundada riigi karistuspoliitikat ja mõjutada õigusvastast käitumist. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et A. Reedla poolt toimepandud õiguserikkumise iseloomu arvestades on tema karistamine LS § 201 lg 2 alusel 30 päevase arestiga ilmselgelt proportsionaalne. Õiguskaitseorgani (sh politsei) kohus on hoida elukeskkonda turvalisena. Igapäevaelu mõjutab suuresti teedelt, tänavatelt, maanteedelt tabatud mootorsõiduki juhtimisõigust mitte omavate suur arv, kes on otsustanud eirata liiklusreegleid ja kaasliiklejate eluõigust. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema. Apellandi karistusregistri õiendist nähtub, et teda on samalaadse väärteo toimepanemise eest varasemalt karistatud, uue väärteo toimepanemise ajaks ei olnud eelnev karistus kustunud, seega oli tal juba mõningane kogemus sarnase karistuse osas olemas, kuid see ei sundinud teda uue liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma. Mootorsõidukijuhi, kes järjepidevalt eirab liiklusreegleid ühiskonnast mõneks ajaks isoleerimine on levinud karistusliik, mis kujutab endast efektiivset karistust just mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumisega seotud liiklusalaste õigusrikkumiste eest. Kokkuvõttes vastab A. Reedla’le mõistetud karistus tema süü suurusele ja karistusandmetele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd maakohtu otsuse tühistamiseks mõistetud karistuse osas alust ei ole 6.. Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestada isiku süüd, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kaitsja leiab, et maksimaalmääras mõistetud arest on A. Reedla väärteo raskust ja isikut iseloomustavaid andmeid arvestades ebaproportsionaalne karistus. Kaitsja on juhtinud tähelepanu, et kohtuväline menetleja taotles A. Reedla’le leebemat karistust. Ringkonnakohus peab vajalikuks siiski täpsustada, et materjalidest nähtuvalt oli ka kohtuvälise menetleja poolt taotletud arest maksimaalmäära lähedal (s.o 28 päeva aresti). 7. A.Reedla’le on antud väärteoasjas heidetud ette juhtimisõiguseta sõitmist. Materjalidest ei nähtu, et esineks kergendavaid asjaolusid, näiteks, et A. Reedla oleks oma tegu kahetsenud. Niisugustele asjaoludele ei ole osutanud ka kaitsja oma kaebuses. Maakohtu istungil antud selgitustest nähtuvalt on A. Reedla oma tegu pigem õigustanud, selgitades, et kui ta ei sõida, 3
(3)siis ei ole tal tööd. Niisugune subjektiivne lähenemine oma teole on pigem tema süüd suurendav – seda eriti tema isikut iseloomustavate asjaolude valguses. Kaitsja leiab, et A. Reedla tegu ei ole tõsine, arvestades, et A. Reedla on juhtimisõigust omanud pikaajaliselt ning juhtimisõiguseta sõitmine ei tähenda nagu ta võiks liikluses kujutada ohtu. Ringkonnakohus märgib, et kuigi A. Reedla võib omada aastatepikkuseid kogemusi mootorsõiduki juhtimisel ning tal võis enne juhtimisõiguse peatamist 14.09.2015 olla juhtimisõigus pikema ajaperioodi jooksul, on tema puhul siiski tegemist liikluses ohtliku isikuga. Nimelt on A. Reedla pikaajaline ja süstemaatiline liiklusreeglite rikkuja. Ka juhtimisõiguse kaotas A. Reedla tulenevalt oma eelnevast riskeerivast ja hoolimatust liiklemisest (18.08.2015.a. väärteootsusega karistati teda kiiruseületamise eest LS § 227 lg 3 järgi; suurimat lubatud kiirust ületas A. Reedla mitte vähem kui 41 km/h). Karistusregistri andmetest nähtuvalt on teda väärteokorras karistatud erinevate liiklussüütegude eest alates 2010.a-st, seejuures on 2010.a. määratud rahatrahv veel käesoleval aastal asendatud üldkasuliku tööga. Käesoleval ajal on A. Reedla’l kokku 20 kehtivat karistust liiklusväärtegude eest. Tegemist on massiivse hulga liiklussüütegudega. Seejuures on teda eelnevalt 7 korral karistatud LS § 201 lg 2 järgi, nagu käesolevalgi juhul. Seega oli A. Reedla kõnealust väärtegu toime pannes teadlik oma teo taunitavusest ning tema käitumist saab pidada õiguskorra suhtes äärmiselt ükskõikseks. A. Reedla üleüldist õigusvastast meelestatust kinnitab täiendavalt asjaolu, et tal on lisaks 3 kehtivat kriminaalkaristust (ei ole liiklussüütegude eest). Tema süü on antud teo toimepanemisel seega keskmisest märksa suurem. Nagu märgitud, tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka võimalust mõjutada A. Reedla’t edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Arvestades, et korduvad rahatrahvid (kokku 17), samuti aresti asendamine korduvalt üldkasuliku tööga (04.03.2015 otsus, 30.03.2015 otsus, 03.06.2014 otsus) ei ole A. Reedla õiguskuulekust taganud, väärib ta rangeima karistusliigina aresti, mis tuleb jätta asendamata. Viimati mõisteti A. Reedla’le LS § 201 lg 2 rikkumise eest 25 päeva aresti, mis asendati üldkasuliku tööga (04.03.2015 otsus). Kuivõrd uus karistus samasuguse teo eest ei tohiks olla leebem, on igati põhjendatud maakohtu otsus mõista A. Reedla’le arest maksimaalmääras, s.o 30 päeva. Kokkuvõttes vastab A. Reedla’le mõistetud karistus tema süü suurusele, isikut iseloomustavatele andmetele ja on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. 8. Maakohus määras, et A. Reedla’l tuleb arest ära kanda hiljemalt 01.01.2016. Kuna nimetatud tähtaeg on tänaseks möödunud, määrab ringkonnakohus, et A. Reedla’l tuleb arest ära kanda hiljemalt 01.03.2016. 9. Eelnevast tulenevalt ja tuginedes VTMS § 147 lg 1 p-le 2 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse sisuliselt muutmata. Kuna maakohtu otsuses määratud karistuse kandmisele asumise tähtaeg on möödunud, määrab ringkonnakohus uueks tähtaja. /allkirjastanud digitaalselt/ /allkirjastanud digitaalselt/ /allkirjastanud digitaalselt/ Pavel Gontšarov Ivi Kesküla Orvi Tali 4
(3)