Jätta Taavi Siimu kaebus Tallinna Linnavalitsuse linnasekretäri Toomas Sepa 10.12.2015 määrusele hoiatamismenetluses (trahviteated nr 129341 ja 131276) rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
/…/ rikkumise toimepanemise kohana märgitakse parkimise kohale kõige lähema hoone aadress, milleks antud juhul on Akadeemia tee 46.“ Kaebuse esitaja leiab, et seisukoht, mille järgi märgitakse sõiduki parkimise kohaks kõige lähemal asuva hoone aadress, ei tulene seadusest ega viidatud
-st, vaid on menetleja meelevaldne väide. Samuti isegi juhul, kui parkimise kohaks oleks kõige lähemal oleva hoone aadress, siis antud juhul oleks selleks maa-alune garaaž aadressiga Akadeemia tee 46A, mis samamoodi nagu sõidukit tegelikuks asukohaks väärteomenetlustoimikus olevate fotode järgi olev Akadeemia tee 50A, ei vasta trahviteates kirjas olevale aadressile.
. Nimetatud sätte kohaselt saab kohus lahendada vaid kohtuvälise menetleja tegevuses isiku õiguste ja vabaduste rikkumise osas tõstatatud asjaolusid, kuid
ei anna kohtule võimalust asuda kaebuse alusel kohtuvälise menetleja koostatud hoiatustrahvi sisuliselt läbi vaatama ja otsustama
Veel vähem saab kohus hakata tõendeid hindama.
korras määratud hoiatustrahvi puhul otsust ei koostata ja kohtul puudub seadusest tulenevalt õigus anda õiguslikku hinnangut isiku käitumises väärteo tunnuste puudumise või olemaolu kohta ning kohus ei saa
korras kaebust lahendades otsustada isiku süüküsimust, kuivõrd kohtul puudub selleks asjakohane pädevus. Küll peab kohus vajalikuks viidata
p 2 sõnastusele, mille kohaselt kui teo avastanud järelvalvet teostaval ametnikul ei olnud võimalik kohe tuvastada mootorsõiduki juhti ning rikkumine jäädvustati fotol, filmil või muul teabesalvestisel, millelt on visuaalselt tuvastatav mootorsõiduki registreerimismärk ning rikkumise tuvastamise aeg ja koht. Hoiatamismenetluses tehtud fotodelt on üheselt tuvastatav nii sõiduki registreerimismärk kui ka rikkumise tuvastamise aeg ja koht. Kas kohana on märgitud Akadeemia tee 46 hoone aadress või Akadeemia tee 46 juures, ei muuda rikkumise kohta, mis tuvastatakse fotoga. Igal juhul on Akadeemia tee 46 või Akadeemia tee 46 juures täpsem kui seda oleks mõni muu kaebuses viidatud aadress, kuivõrd rikkumise koht on fotodel vastavalt
Ühegi teise objekti aadressi, sh ka kaebuses märgitud aadresse (Akadeemia tee 46A või 50A) fotodelt ei nähtu. Seetõttu leiab kohus, et kaebuse etteheited oleks asjakohatud ka siis, kui kohtul oleks pädevust asja sisuliselt läbi vaadata. 3.2. Kaebuses märgitu kohaselt on trahviteate nr 129341 kaebuse läbivaatamata jätmise määruses menetleja asunud seisukohale, et kaebuse esitamise tähtaeg oli möödunud ja jättis 2 kaebuse läbi vaatamata eelkõige sellel põhjendusel, kuigi kaebaja oli kaebuse esitanud tähtaegselt, mida on ka kohtuvälise menetleja juht oma määruses möönnud. Kohus taolise väitega ei nõustu. Kohtuvälise menetleja juht on küll möönnud seda, et kaebuse esitamise tähtaeg ei olnud möödunud, kuid kohtuväline menetleja on kaebust sellele vaatamata sisuliselt lahendanud. Sellisele järeldusele saab tulla ka mõlemat kaebuse läbivaatamata jätmise määrust võrreldes. Hoiatustrahvi trahviteate nr 129341 osas kaebust lahendades on kohtuväline menetleja esitanud samad põhjendused nagu ka teise trahviteate osas kaebusele määruse koostamisel ning vaidlusaluses määruses on kaebuse esitamise tähtaja osas piirdutud vaid nelja lausega. Seejuures ei ole kaebuse läbivaatamata jätmise alusena lähtutud ainult kaebuse esitamise tähtajast, vaid seda asjaolu on lisaks muudele põhjendustele vaid ära märgitud. Võrreldes seda määrust määrusega trahviteate nr 131276 kohta saab tulla järeldusele, et need määrused on sisult identsed, välja arvatud lisatud neli rida tähtaja kohta. Mõlemas kohtuvälise menetleja määruses on lähtutud kaebuse läbivaatamata jätmise alusena Väärteomenetluse seadustikus sätestatud kaebeõiguse puudumisest. Kuivõrd kaebuse esitaja ei ole sellest põhjendusest kas aru saanud või ei ole soovinud sellest aru saada, peab kohus lisaks kohtuvälise menetleja ametniku ja kohtuvälise menetleja juhi määrustele vajalikuks seda veel kord selgitada. 3.3 Kohus peab vajalikuks kaebuse esitajale selgitada esmalt seda, et kirjalikku hoiatamismenetlust kohaldatakse nn massväärtegude puhul, millede puhul mootorsõiduki eest vastutava isiku süüd eeldatakse ja süüteo toimepanemine tuvastatakse lihtsustatud korras ning teabe salvestamise teel, mille järgselt määratakse hoiatustrahv isikule, kes on mootorsõiduki eest vastutav. Mootorsõiduki eest vastutav isik saab aga hoiatustrahvi vaidlustada vaid juhul, kui ta tõendab, et teo on toime pannud teine isik, esitades selle kohta
Selliste tõendite esitamise järgselt saadab sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kohtuväline menetleja trahviteate mootorsõiduki eest vastutava isiku poolt nimetatud isikule
Käesoleval juhul ei ole kaebuse esitaja kohtuvälisele menetlejale esitatud kaebustes ega ka kohtuvälise menetleja juhile esitatud kaebuses soovinud tõendada seda, et teo on toime pannud teine isik. Seega viidatud
lg 3 sätestab üheselt kaebuse esitaja tõendamiskoormise nagu ka
Muid aluseid trahviteate vaidlustamiseks kirjalik hoiatamismenetlus ette ei näe.
10. peatüki jaos 11 kirjeldatud kirjalik hoiatamismenetlus erineb jagudes 2 ja 3 sätestatud menetlustest just selle poolest, et kohtuväline menetleja kogub väärteo kohta informatsiooni lihtsustatud korras eeldusel, et kogutud informatsioon on piisav väärteokoosseisu tõendamiseks ning sellele järgnevalt enam tõendeid ei koguta ja trahviteade saadetakse mootorsõiduki eest vastutavale isikule. Sellest tulenevalt on kirjalikus hoiatamismenetluses täiendavate tõendite kogumine kohtuvälise menetleja poolt välistatud. Kirjalik hoiatamismenetlus kohtuvälise menetleja poolt trahviteate väljastamise järgselt tõendite kogumist ette ei näe. Kaebuses on taotletud väärteomenetluse lõpetamist ja kirjalikus hoiatusmenetluses koostatud trahviteadete tühistamist. Kohus peab vajalikuks selgitada, et väärteomenetluse lõpetamiseks peab olema väärteomenetluse seadustikust tulenev alus.
ei näe ette kohtu pädevust väärteomenetlust lõpetada ja kohtul on ainult õigus vaidlustatud määrust kas tühistada või peatada. Väärteomenetluse lõpetamise taotluse osas peab kohus vajalikuks märkida sedagi, et ei ka kohtuväline menetleja ei saa väärteomenetlust lõpetada, kuivõrd
lg 6 sõnastusest tulenevalt lõpetab kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamine väärteomenetluse juba ise automaatselt ning väärteomenetlust saab ainult uuendada ja sedagi saab teha vaid kohtuväline menetleja
Puutuvalt taotlusesse trahviteated tühistada peab kohus vajalikuks märkida, et selline õigus on ainult kohtuvälisel menetlejal. Trahviteate tühistamise õigus on vastavalt
sätetele võimalik vaid kaebuse lahendamisel kohtuvälise menetleja poolt.
lg 3 kohaselt kui mootorsõiduki eest vastutav isik esitab koos kaebusega § 545 lõikes 4 või 6 nimetatud tõendid, võib kohtuväline menetleja jätta väärteomenetluse uuendamata ning koostada määruse trahviteate tühistamise ja väärteomenetluse uuendamata jätmise kohta. Seega ei saa 3 kohus oma pädevuse väliselt ei lõpetada väärteomenetlust ega tühistada trahviteadet, vaid ainult tühistada kohtuvälise menetleja määrust. Kohtuvälise menetleja määruse tühistamiseks peab aga olema alus. Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest ega kaebusest sellist alust ei ilmnenud. 3.4. Eeltoodu alusel ja juhindudes
MS § 171 lg 3, asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus kohtuvälise menetleja juhi määrusele tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud määrus tühistamata. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.