Obsah (6)

§ 199§ 184§ 64§ 65§ 68§ 76

Kriminaalasi nr 1-14-2019 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2016. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-2019 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistun

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust,

§ 184

lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti Sergei Didõkile liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 02.11.2011.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Sergei Didõkile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud 27 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

Kinnipeetava karistusaeg algas 17.09.

1. a ja lõppeb 11.01.
2. a. Vangla toetab Sergei Didõki vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Sergei Didõki tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör toetab Sergei Didõki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Sergei Didõk selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Sergei Didõki, leiab, et Sergei Didõki tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
4. Sergei Didõk kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Sergei Didõk temale mõistetud karistusajast (3 aastat 3 kuud 27 päeva) ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Samuti on Sergei Didõkil kanda jäänud karistust rohkm kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused Sergei Didõki tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Sergei Didõk on kriminaalkorras karistatud neljal korral (2 karistust kustunud). Varasemalt on Sergei Didõki karistatud varavastase süüteo toimepanemise eest, lõhkematerjaliga seotud ja tervisevastase süütegude toimepanemise eest, samuti avaliku võimu teostamise vastaste süütegude toimepanemise eest ja avaliku korra vastase süüteo toimepanemise eest. Käesoleval ajal kannab Sergei Didõk karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Sergei Didõki varasemast elukäigust nähtuvalt on Sergei Didõk toime pannud eriliigilisi kuritegusid ja talle on mõistetud eriliigilisi karistusi. Nii on Sergei Didõkile mõistetud kahel korral karistuseks vangistus, mis on jäetud tingimuslikult täitmisele pööramata. Viimati anti Sergei Didõkile võimalus kanda karistust vabaduses Harju Maakohtu 02.11.

1. a otsusega (kriminaalasi nr 1-11-8370), kuid vaatamata sellele ei teinud Sergei Didõk oma käitumisest vajalikke järeldusi ja ei muutnud väljakujunenud tegutsemismustreid. Sergei Didõk pani katseajal 2 toime uued kuriteod. Sergei Didõk pani vargused, mis jäid katse staadiumisse toime katseajal (katseaja lõpp 01.05.
2. a, uus kuritegu 30.12.
3. a) ja tahtliku esimese astme kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. Kusjuures nimetatud kuriteo pani Sergei Didõk toime vähem kui viis kuud pärast katseaja lõppu. Sergei Didõki varasemast elukäigust järeldub, et ka kõige raskemaliigilisema karistusega (reaalne vangistus) ei ole olnud võimalik Sergei Didõki käitumist mõjutada, kuna ta on jätkanud kuritegude toimepanemist (sh samalaadsete). Sergei Didõki käitumises on välja kujunenud kuritegelikud käitumismustrid, mida ei ole suutnud muuta senised karistused. Seega puudub kohtu hinnangul alus arvata, et sellel korral on Sergei Didõkile mõistetud ja reaalselt senini ärakantud karistus täitnud karistuseesmärke. 3.2 Kohus peab Sergei Didõki käitumist karistuse kandmise ajal positiivseks. Sergei Didõk on vangistuses olles omandanud riigikeele õppes A2 ja B1 taseme ning alates 24.08.
4. a õpib riigikeelt tasemel B
5. Sergei Didõk osales sotsiaalprogrammides Eluviisitreening ja 12 Sammu. Sergei Didõk osales ka loengutetsüklis, kuid katkestas nimetatud tsükli alanud eesti keele tundide tõttu. Sergei Didõk osaleb vanglas majandusabitöödel. Sergei Didõkil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. 3.3 Kohtu hinnangul ei saa Sergei Didõki vabanemisjärgseid elutingimusi pidada heaks. Vabanemisjärgselt soovib Sergei Didõk elama asuda venna juurde Kopli 88-28, Tallinn ja seejärel pöörduda sotsiaalosakonda, et saada elamiskoht sotsiaalmajas. Sergei Didõki vanemad on surnud. Sergei Didõkil on üks alaealine laps, kes viibib käesolevalt Tallinna Lastekeskuses. Sergei Didõki tutvusringkond koosneb kriminaalse taustaga - ja narkootikume tarvitavatest isikutest. Seega on Sergei Didõkil nõrk sotsiaalne võrgustik. Kohus leiab, et üksnes venna toetus ei pruugi olla piisav selleks, et Sergei Didõkil oleks tagatud piisav moraalne toetus, mis on tulemusliku resotsialiseerumise seisukohast äärmiselt oluline. Lisaks ei ole Sergei Didõkil tagatud vabanemise korral ka kindlat töökohta, mille olemasolu peab kohus oluliseks kuriteoriskide maandamise eesmärgil. Töökoha olemasolu on vajalik ka seetõttu, et Sergei Didõkil on ülalpidamist vajav alaealine laps ja suures ulatuses tasumata rahalisi nõudeid. Kohtu hinnangul on aga peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks Sergei Didõkil esinev sõltuvus narkootilistest ainetest. Kohus peab positiivseks, et Sergei Didõk on motiveeritud ja soovib vabaneda narkootikumide tarvitamise harjumusest. Samas peab kohus oluliseks arvestada, et Sergei Didõk on olnud väga pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja (alustas 21-aastaselt), kellel on välja kujunenud tugev harjumus ja sõltuvus. Lisaks on Sergei Didõkil tekkinud motivatsioon ja soov narkootiliste ainete tarvitamisest loobuda käesoleva vangistuse jooksul. Seetõttu ei ole kohus veendunud, et Sergei Didõki tahe on piisav ja tagasilanguse risk minimaalne. Kohus arvestab ka seda, et Sergei Didõk on varasemalt üritanud iseseisvalt tarvitamisest loobuda, kuid vaatamata sellele jätkas ta narkootiliste ainete tarvitamist. Kohtu hinnangul nõuab senise eluviisi muutmine Sergei Didõkilt äärmiselt suurt motivatsiooni ja tahet. Käesoleval juhul ei ole kohus veendunud, et Sergei Didõk oleks suuteline (arvestades senini ärakantud karistusaega, varasemat elukäiku) edukalt oma senist eluviisi muutma ja seda vaatamata läbitud rehabilitatsioonile.
6. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et Sergei Didõki tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ja kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus, arvestades Sergei Didõki varasemat elukäiku, kuriteo toimepanemise asjaolusid, aga ka vabanemisjärgseid elutingimusi ja Sergei Didõki isikut, on seisukohal, et Sergei Didõk tuleb jätta tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 3