Obsah (7)

§ 184§ 65§ 871§ 280§ 349§ 209§ 64

Kriminaalasi nr 1-11-11530 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2016. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-11530 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuist

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja karistatud vangistusega 3 aastat 5 kuud.

§ 65

lg 2 alusel mõisteti liitkaristus kohtuotsuste kogumi järgi, suurendades Elmo Mandlile mõistetud karistust temale Harju Maakohtu 22.06.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-2827 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust, võrra. Elmo Mandlile mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 8 kuud 28 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 02.06.
2. a ja lõppeb 01.03.
3. a. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid Elmo Mandeli suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Elmo Mandel palus kohtul jätta tema suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Elmo Mandelil on vabanemisjärgselt olemas kindel elu-, kui ka töökoht ning toetav perekond. Prokurör leidis, et kuigi Elmo Mandeli suhtes on täidetud formaalsed alused käitumiskontrolli kohaldamiseks, ei ole Elmo Mandeli suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. Prokuröri leiab, et Elmo Mandel on vangistuse jooksul osalenud paljudes sotsiaalprogrammides, tasunud tsiviilhagisid ning kogunud vabanemisfondi piisavalt rahalisi vahendeid. Elmo Mandelil on toetav perekond ning võimalus asuda tööle Soome Vabariigis. Prokurör osundab, et Elmo Mandelil on küll kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid prokuröri hinnangul ei ole tegemist niivõrd ränga rikkumisega, mis tingiks Elmo Mandeli suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära Elmo Mandeli ja prokuröri leiab, et Elmo Mandeli suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.
5. Kohus on seisukohal, et esinevad formaalsed alused Elmo Mandeli suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

§ 871

lg 1 p 1, 2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2-aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1aastase vangistusega. Harju Maakohtu 22.06.2007. a otsusega tunnistati Elmo Mandel süüdi

§ 280

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust,

§ 349

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 9 kuud vangistust,

§ 209

lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti Elmo Mandelile liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõisteti Elmo Mandelile karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 65lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Viru Maakohtu 04.05.2006.

a otsusega mõistetud karistusega. Elmo Mandelile mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 3 kuud 14 päeva vangistust. Pärnu Maakohtu 09.11.2011. a otsusega tunnistati Elmo Mandel süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat 5 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Elmo Mandlile mõistetud karistust Harju Maakohtu 22.06.

1. a otsusega (kriminaalasi nr 1-062827) mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Elmo Mandlile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat 8 kuud 28 päeva vangistust. Eeltoodust tulenevalt on Elmo Mandelit Pärnu Maakohtu 09.11.
2. a otsusega karistatud tahtliku kuriteo eest üle 2 aasta pikkuse vangistusega (karistus

§ 184lg 2 p 2 järgi).

Elmo Mandelil saab talle mõistetud karistus kantuks 01.03.

1. a. Enne nimetatud kohtuotsust on Elmo Mandelit karistatud Harju Maakohtu 22.06.
2. a otsusega vangistusega üle ühe aasta (karistus

§ 209lg 2 p 1 järgi).

Sellega on kohtu hinnangul Elmo Mandeli suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. 2 3.

§ 871

lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. 3.1 Elmo Mandel on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Varasemalt on Endel Mandlit karistatud varavastase süütegude, avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastu suunatud süüteo ning eluvastase süüteo toimepanemise eest, samuti andmetega seotud süüteo ja dokumendi võltsimise ja kahjustamise eest, aga ka narkootikumidega seotud süüteo eest. Käesoleval ajal kannab Elmo Mandel karistust narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest. Eelneva karistuse kandmiselt (Harju Maakohtu 22.06.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-2827 mõistetud liitkaristus) vabanes Elmo Mandel 27.07.
2. a tingimisi enne tähtaega. Uue kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses käitlemise pani Elmo Mandel toime katseajal (katseaja lõpp 25.11.
3. a, uus kuritegu 25.05.
4. a). Kohus, hinnates Elmo Mandeli varasemat elukäiku, leiab, et Elmo Mandelil on välja kujunenud kuritegelik käitumismuster. Elmo Mandeli tegutsemisviisi ei ole mõjutanud varasemad karistused, mis on talle mõistetud. Oluline on seegi, et Elmo Mandelit on karistatud kuritegude toimepanemise eest juba alaealisena ja esimest vangistust asus Elmo Mandel kandma 16-aastaselt. Samuti peab kohus oluliseks, et Elmo Mandlit on varasemalt korduvalt tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt ka vabastatud, kuid Elmo Mandel on jätkanud kuritegude (sh samalaadsete) toimepanemist katseajal. Vaatamata sellele, et Elmo Mandel on korduvalt kandnud karistust vangistuses, on tema väitel ta just sellel korral aru saanud muudatuste vajadusest. 3.2 Kohtu hinnangul on positiivne, et Elmo Mandel on käesoleva vangistuse jooksul läbinud erinevaid rehabiliteerivaid programme ja osalenud aktiivselt vangla poolt pakutavates tegevustes. Vangistuse jooksul on Elmo Mandel läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Programmi läbiviija hinnangul on Elmo Mandel motiveeritud oma käitumist muutma ning on võtnud oma tegude eest vastutuse. Lisaks on Elmo Mandel osalenud vangistuse jooksul tööhõives: Harku ja Murru Vangla avavanglas ja Tallinna Vangla avavanglas töötanud järelevalveta väljaspool vanglat, aga samuti osalenud vanglas majandusabitöödel. Elmo Mandel läbis Harku ja Murru Vangla avavanglas olles autokooli ning omandas B-kategooria juhtimisõiguse. Samuti läbis subkultuuri ilmingutest loobumise eesmärgil tätoveeringute eemaldamise protseduurid. Elmo Mandel on osalenud järelevalveta väljaspool vanglat kiriku jumalateenistustel. Elmo Mandel on avavanglas viibides korduvalt käinud lühiajalistel väljasõitudel peresidemete hoidmise eesmärgil. Vaatamata eeltoodud positiivsetele asjaoludele, on oluline, et käesoleval ajal Elmo Mandlil üks distsiplinaarkaristus, mis on määratud 01.12.
5. a selle eest, et Elmo Mandel kaldus 09.10.
6. a lühiajalisel väljasõidul olles kõrvale ettenähtud marsruudilt. 3.3 Kohus on seisukohal, et Elmo Mandeli vabanemisjärgsed elutingimused on positiivsed. Elmo Mandelil on vabanemise korral toetav lähivõrgustik (vanemad, abikaasa, laps) ja kindel elukoht (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxis) ning töökoht. Kohus peab positiivseks, et Elmo Mandel on leidnud endale uue elukeskkonna, misläbi on võimalik tagada õiguskuulekas elu. Ühtlasi suurendab kohtu hinnangul lähedase moraalne toetus võimalusi, et Elmo Mandelil oleks piisava tahte ja motivatsiooni korral võimalik kohaneda ühiskonnas ning seda endale edasiseks õiguskuulekad eesmärgid ja nendele vastavalt kohandada oma käitumist. Kindla töökoha olemasolu võimaldab Elmo Mandelil vabanemise korral saada regulaarset ja kindlat sissetulekut. See võimaldab omakorda äraelamist ja panustada perekonna majanduslikku heaolusse, aga ka maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Kohus peab positiivseks, et Tartu Vangla andmetel on Elmo Mandelil vabanemisfond täidetud. Seega võimaldab esialgset ja lühiajalist toimetulekut ka vabanemisfondi kogutud rahalised vahendid. Elmo Mandel on vangistuse jooksul hüvitanud kõik rahalised nõuded. 3
7. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuigi Elmo Mandli suhtes esinevad mitmed asjaolud, mis tingiksid tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise, ei ole Elmo Mandeli suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. Kuigi Elmo Mandel on toime pannud eriliigilisi kuritegusid (ja ka väga raskeid), ei ole kohtu arvates alust pidada Elmo Mandlit selliseks kalduvuskurjategijaks, kelle suhtes esineb käesoleval ajal piisavalt suur oht, et ta jätkab vabanemise korral raskete kuritegude toimepanemist ja keda ei ole olnud võimalik mõjutada õiguspärasele käitumisele muude karistusõiguslike meetmetega. Kohus, võttes arvesse Elmo Mandeli selgitusi ja vabanemisjärgseid elutingimusi, leiab, et käesoleval juhul puudub alus arvata, et Elmo Mandeli suhtes ei ole ärakantud karistus täitnud eesmärki. Kohtu hinnangul on nimetatud asjaolu oluline, kuna esmajärjekorras on oluline isikut mõjutada edasiste kuritegude toimepanemisest hoiduma just mõistetavate karistustega (karistuse eripreventiivsed eesmärgid), mitte karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Kuna karistusjärgne käitumiskontroll riivab intensiivselt isikute põhiõigusi, peab selle kohaldamine olema selgelt erandlik ja eriliselt kaalutletud. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4