KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Villem Lapimaa ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 26.11.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-52724 Hald
§ 212lg 1).
Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (
§ 215lg 3).
Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (
§ 116
lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (
§ 116lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tallinna Vangla määras 17.09.2014 käskkirjaga nr 1200 vahistatuna vanglas viibinud AL-le distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise 5 ööpäevaks. Samuti piirati kartserikaristuse andmise ajal täielikult vangistusseaduse (VangS) §-de 31, 34-38, 43 ja 46 ning 3-14-52724 osaliselt § 48 kohaldamist. Käskkirja kohaselt pani AL 01.08.2014 kella 20.12 paiku toime distsipliinirikkumise – eiras teistele kinnipeetavatele esemete ja ainete edasiandmise ning vahendamise keeldu, rikkudes sellega Tallinna Vangla kodukorra p 8.6.
- Valvur RK 01.08.2014 ettekande kohaselt otsis valvur teise üksuse teisel korrusel läbi vahistatute prügikaste ja leidis järgmised esemed: kambri nr 456 prügikasti alt kolm puhast A4 paberit koos väikese kirjaga; kambri nr 410 prügikoti alt kirja, kambrile nr 461 adresseeritud kirja ja kambrile nr 445 adresseeritud paki, milles oli kaks kirja kambritele 345 ja 355; kambri nr 422 prügikoti all kirja kambrile 450; kambri nr 450 prügikoti all kirja kambrile 417, milles oli üks sigaret Camel. Üksuse juht RT viseeris ettekande 04.08.2014 märkega „Uurida videosalvestistelt, kas isik tegeleb keelatud esemete vahendamisega“. Teise üksuse inspektorüksuse juhi abi RL 18.08.2014 ettekande nr 2026 kohaselt kontrollis ta 18.08.2014 RK 01.08.2014 ettekande alusel videosalvestist, millelt nähtus AL tegevus prügikastide juures. Erinevatest prügikastidest esemete toimetamine teistesse prügikastidesse on keelatud esemete ning informatsiooni eesmärgipärane edastamine. AL-le tutvustati 26.08.2014 distsiplinaarmenetluse alustamise teatega ettekande nr 2026 sisu, selgitati algatatud distsiplinaarmenetlust ja anti võimalus selgituste kirjutamiseks. Distsipliinirikkumine on tõendatud järgmiste tõenditega nende kogumis: RL ettekanne, mis sisaldab rikkumise kirjeldust, vahistatu selgitus ja videokaamera salvestis.
- Tallinna Vangla jättis 09.10.2014 vaideotsusega nr 5-15/14/25852-2 rahuldamata AL vaide, milles taotleti käskkirja nr 1200 kehtetuks tunnistamist.
- AL esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 17.09.2014 käskkirja nr 1200 tühistamiseks. Muu hulgas leidis kaebaja, et vastustaja on rikkunud karistuse määramise tähtaega.
- Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata. Tallinna Vangla sai teada AL poolt toime pandud distsipliinirikkumisest 18.08.2014 vanglaametnik RL ettekandest nr
- Seega tuli distsiplinaarmenetlus läbi viia ja distsipliinirikkumise toimepanemise tõendamise korral distsiplinaarkaristus määrata alates 18.08.2014 ühe kuu jooksul, s.o hiljemalt 18.09.
- Vangla sai informatsiooni, et keegi võib olla toime pannud distsipliinirikkumise, 01.08.2014 RK ettekandest, kuid AL toime pandud distsipliinirikkumisest sai vangla teada 18.08.2014 RL ettekandest nr
- RT korraldust uurida videosalvestiselt asjaolusid ei saa käsitada esimese menetlustoiminguna AL suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetluses.
- Tallinna Halduskohus rahuldas 06.04.2015 otsusega AL kaebuse, tühistas Tallinna Vangla 17.09.2014 käskkirja nr 1200 ja mõistis vanglalt kaebaja kasuks välja 15 eurot menetluskulude katteks. VangS § 64 lg 41 kohaselt võib distsiplinaarkaristuse määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumisest teadasaamise päevast arvates. Distsiplinaarmenetluse eesmärgiks on rikkumisest teadasaamisest alates välja selgitada rikkumise koosseisulised asjaolud, sh see, kas isik, kellega rikkumist seostatakse, on teo tegelik toimepanija. Rikkumisest teadasaamise hetkel teadaolev informatsioon ei tähenda veel, et selge oleks teo vastavus selle koosseisulistele tunnustele ning et rikkumisega seonduv isik oleks distsiplinaarsüüteo toimepanija. Rikkumisest teadasaamise hetkel ei pea olema kindlustunnet rikkuja isiku suhtes. Distsiplinaarmenetlusi alustatakse vahel ka juhtumite või asjaolude suhtes ning need ei seondu alati konkreetse isikuga. Praegusel juhul on rikkumisest teadasaamise päevaks 01.08.2014, mil valvur RK avastas prügikastidest esemed, mida ta on nimetanud oma 01.08.2014 ettekandes. Vastustaja väitis, et valvur RK ettekanne oli informatiivse tähendusega ning kui ta oleks seostanud tegu AL-ga, oleks ta seda ka ettekandes märkinud. Asjaolu, et valvur ei märkinud ettekandes nimeliselt isikut, kes tema leitud esemetega seondus, ei tee olematuks asjaolu, et rikkumisest teadasaamise ajal oli 2
(4)3-14-52724 vähemalt vastav kahtlus vanglaametnikule teada. Kohtuistungil tunnistajana ütlusi andes selgitas valvur RK, et olles leidnud prügikastidest esemeid, pöördus ta selgituste saamiseks osakonnas koristajana töötanud AL poole. Nii tunnistaja kui ka kaebaja kinnitavad, et vestlus toimus, kuigi nende ütlused lahknevad selles, kumb alustas vestlust. Kuigi samaaegselt töötas koristustöödel ka teine vahistatu KT, on tunnistaja kinnitanud, et pöördus selguse saamiseks just AL poole. Vastustaja esindaja märkis kohtuistungil, et 01.08.2014 ettekande koostamise ajal oli teada võimalike isikute ring ning oli kahtlus, et teo toimepanijaks võis olla koristaja. Vaidlust ei ole, et AL tegi kõnealusel ajal ja osakonnas koristajana tööd. Seda kinnitavad nii kaebaja, vastustaja esindaja kui ka tunnistaja. Vastustaja esindaja möönis, et seetõttu võis kaebaja kuuluda võimalike rikkujate hulka. 01.08.2014 ettekandel on üksuse juht RT märkinud, et videosalvestiselt tuleb uurida, kas isik tegeleb keelatud esemete vahendamisega. Vastustaja väitel ei saa sellest ühelauselisest korraldusest teha ulatuslikke järeldusi ning teksti sõnastus võib olla juhuslik. Kuigi isiku nime ei ole märgitud, võimaldab korralduse sõnastus siiski järeldust, et silmas peetakse juba konkreetse isiku tegevuse, mitte sündmuse uurimist. Vanglaametnik RL on videosalvestist eelkirjeldatud juhtumi uurimiseks vaadanud ja selle kohta ettekande koostanud 18.08.
- Vastustaja on selle hetkega sidunud karistuse määramise tähtaja kulgemahakkamise. Kohtuistungil leidis vastustaja esindaja, et peab sellist tähtaja algushetke määratlemist põhjendatuks, kuna sellest ajast selgus, et rikkumise pani toime AL. Kohtu hinnangul annab selline lähenemine vanglale võimaluse menetlustähtaja kujundamiseks sõltuvalt sellest, millisel hetkel teeb vangla menetlustoimingud, millest piisava selgusega järeldub teo võimalik toimepanija. Praegusel juhul jäi väidetava rikkumise (esemete keelatud edastamine) kohta ettekande koostamise ja selle videosalvestiselt üle kontrollimise vahele 17 päeva, videosalvestise kontrollimiseks korralduse andmise ja salvestuse vaatamise vahele 14 päeva. Vanglaametnik 18.08.2014 RL ettekande kohaselt toimus salvestise vaatamine just nimelt AL tegevuse kontrollimiseks. Seega pole põhjendatud järeldus, et Tallinna Vanglale sai AL rikkumine teatavaks alles 18.08.2014 tutvumisel videosalvestisega ning varem polnud põhjust teha temaga seoses menetlustoiminguid (nt võtta seletust). Rikkumisest teadasaamise hetkel VangS § 64 lg 41 esimese lause tähenduses saadaksegi teada vaid väidetavast või oletatavast rikkumisest ning rikkumise süüteokoosseisule vastavuse tuvastamine ning selle omistamine konkreetsele isikule saab toimuda tõsikindlalt alles seaduses ettenähtud tähtaja jooksul erinevate menetlustoimingute tulemusena. Videosalvestise kui ühe distsiplinaarmenetluse tõendi uurimine on üks toiming selles menetluses. Kohtu hinnangul ei ole mõistlikku põhjust, miks ei saadud AL-lt selgitusi võtta või videosalvestust vaadata vahetult pärast rikkumise avastamist ja piiratud ringi isikute kahtluse alla sattumist. VangS § 64 lg-s 41 sätestatud tähtaja rikkumine on iseenesest piisav alus distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamiseks, mistõttu puudub vajadus analüüsida muid kaebaja väiteid.
- Tallinna Vangla palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta AL kaebus rahuldamata. Tallinna Vangla sai teada, et AL oli toime pannud distsipliinirikkumise, 18.08.2014, kui RL tuvastas videosalvestiselt, et koristajana töötanud AL tegeles töö ajal keelatud tegevusega ja tõstis kinnipeetavate poolt prügikastidesse prügikottide alla peidetud pakke ühest prügikastist teise. RK 01.08.2014 ettekandes on fikseeritud, et valvur leidis 01.08.2014 prügikastidest pakid. Ühestki menetluses kogutud tõendist ei tulene, et valvur RK fikseeris 01.08.2014 AL poolt toime pandud distsipliinirikkumise. Vanglateenistuse ametniku kohustus on vastavalt VangS §-s 133 sätestatule fikseerida kõik õigusvastasele tegevusele viitavad olukorrad (seda tehakse vanglas ettekandega). Kui rikkumist on võimalik seostada konkreetse isikuga, märgitakse ettekandesse isiku nimi ja tal võimaldatakse anda selgitusi. Selliseid ettekandeid on koostatud 06.05.2015 seisuga käesoleval aastal
- Kui avastatakse keelatud esemeid vm rikkumisele viitav olukord, kuid teoga ei saa seostada kindlat isikut, koostatakse informatiivne ettekanne (
- a 248). Sellise ettekande ongi RK 01.08.2014 vormistanud. Kaebaja poolt toime pandud rikkumine selgus 18.08.2014 videosalvestise 3
(4)3-14-52724 vaatluse tulemusel ja fikseeriti RL poolt samal päeval koostatud ettekandes. Kui distsiplinaarmenetluse tähtaeg hakkaks kulgema informatiivse ettekande koostamise hetkest, toob see kaasa paljude põhjendamatute menetluste algatamise, sest rikkumisega seotud võimalike isikute ring võib olla väga suur. Nt kui ühiskasutatavast WC-st leitakse mobiiltelefon ja leid fikseeritakse informatiivse ettekandega, tuleks algatada igaks juhuks menetlus kõikide kinnipeetavate kohta, kellel oli võimalik WC-s käia (neid võib olla ka 50), sest kõik on potentsiaalsed süüdlased. Selline käsitus ei oleks lähtuvalt menetlusökonoomikast mõistlik ja tekitaks põhjendamatut ressursikulu. Samuti looks see olukorra, kus rikkumist mitte toime pannud isikute kohta tuleb menetlus hiljem lõpetada, mis võib päädida kahjunõuete esitamisega alusetule distsiplinaarmenetlusele allumise kohustuse eest.
- AL palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tühistamiseks. Halduskohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme, mis oleks toonud kaasa ebaõige otsuse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid korrata.
- Kohtunik Villem Lapimaa lisas kohtuotsusele eriarvamuse. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask Villem Lapimaa Ruth Plaks 4
(4)