KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja 14.01.2016 Tallinnas koht Väärteoasja number 4-15-11112 (2317,15,010423) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Väärteoasi XXXkaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna vanemväärtoemenetleja ennetus-ja Oleg Kloki menetlustalituse 03.12.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2317,15,
- Kaebaja Sten XXX isikukood: XXX; EV kodanik; emakeel: eesti keel; elukoht: XXX; töökoht: XXX; e-posti aadress: sten.XXX . Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet politseijaoskond ennetus-ja Põhja Prefektuuri menetlustalituse Lääne-Harju menetlusteenistus; asukoht: Rahumäe tee 6 TallinnTallinn; kirjaliku seisukoha esitas Jaanika Soo. Menetlustoiming Väärteoasja lahendamine kirjalikus menetluses. RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p 3, § 133-134, § 135 lg 2 kohus otsustas: Tühistada kohtuvälise menetleja 03.12.2015 otsus väärteoasjas nr 2317,15,010423 ja lõpetada väärteoasi XXXväärteoasjas VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Edasikaebamise kord: Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist peab teatama kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleile 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kätte toimetamisest. Kirjalik kassatsioonkaebus tuleb Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleile esitada 30 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kohtu selgitused: Selgitada, et VtMS § 155 lg 2 järgi on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Selgitada, et VtMS § 157 p 1-2 kohaselt on kassatsiooni alused: - materiaalõiguse ebaõige kohaldamine; - väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine. Asjaolud: Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna poolt 03.11.2015.a koostatud väärteoprotokolli AB1460326 kohaselt XXXviibides 10.10.2015.a kella 00:15 ajal oma korteris Harjumaal, Tallinna linnas, XXX, öörahu kestvuse ajal kuulas valjusti muusikat, millega häiris naabrite öörahu. Antud tegevuse pärast ei saanud korteris nr 126 viibinud isik magada, millega oli häiritud tema normaalne elutegevus. XXX eksis oma käitumisega üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu, tekitades kestvalt teist isikut oluliselt häirivat müra. XXX rikkus KorS § 56 lg 2 nõudeid ning pani toime KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 03.12.2015 otsuse alusel väärteoasjas nr 2317,15,010423, määrati XXX karistuseks KarS § 262 lg 1 alusel rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, so 80 eurot. Kaebaja seisukoht ja taotlus: Kaebaja taotles kohtult asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kaebuse kohaselt taotleb kaebaja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning selgitab, et väärteoasjas kirjeldatud väärtegu ta toime pannud ei ole. Kaebaja hinnangul on tunnistaja XXX väärtoeteade alusetu. Isegi, kui XXX kuulis oma korterist häirivat muusikat 09.10.2015 kell 19:00 kuni 10.10.2015.a kella 00:35-ni, siis on väga meelevaldne ja subjektiivne oletus, et muusika kostus just kaebuse esitajale kuuluvast korterist nr
- Kaebuse esitaja juhib tähelepanu, et on samas kohas elanud juba aastatid ning tema suhtes ei ole ükski teine naaber esitanud mistahes kaebust. Samuti on oluline märkida, et keegi teine naabritest ei kinnita XXX avalduses esitatut. Politseiametniku XXXütlused kinnitavad seda, et kaebuse esitaja korterile lähenedes ei kostunud kaebuse esitaja korterist muusikat viisil, mis oleks võinud häirida naabreid. Tunnistaja ütluste kohaselt mängis kaebuse esitaja korteris muusika vaikselt ning ei ole võimalik, et see oleks kostunud naabritele. Korrarikkumist ei fikseeritud. Kaebaja selgitab, et XXX elamu on nõukogude aegne paneelmaja ning seal mistahes heliallika asukoha tuvastamine on problemaatiline, va juhul kui ei viibi vahetult samas korteris heliallikaga või siis ei kuula heli osundatud korteri ukse vahetus läheduses. Helid, eriti madalad helid, kanduvad mööda konstruktsioone üle kogu maja. Kaebaja palub kohtuvälise menetleja otsuse tühistada, kuna valjult tema muusikat kuulanud ei ole. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse, kirjaliku seisukoha. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole XXX kaebus põhjendatud, menetleja palub jätta otsuse muutmata. Kohtuväline menetleja on arvamusel, et öisel ajal, so kella 22:00 kuni 00:15 ajal valjusti muusika kuulamine on hinnatav öörahu rikkumisena, kuivõrd sellisel kellaajal müra tekitamine ulatud öörahu ajalistesse piiridesse. Oma eluruumis muusika kuulamine ei riku teiste, so kõrvaliste isikute öörahu seni, kuni see müra ei välju eluruumi piiridest. Kuivõrd tunnistaja, kes elab menetlusaluse isiku kasutuses oleva korteri üleval asuvas korteris, oli tõsiselt häiritud ja ei saanud valju muusika tõttu magada, siis tuleb asuda seisukohale, et vali muusika, ehk müra väljus menetlusaluse isiku kasutuses oleva korteri piiridest ning sellega rikuti naabrite, so kõrvaliste ja asjasse puutumatute isikute rahu olulisel määral. Kohtuvälise menetleja arvates viitab öörahu rikkumisele ka tunnistaja poolt politsei kutsumine, millest saab järeldada, et vali muusika oli selle intensiivsusega väljakannatamatu ning politsei väljakutsumine oli ainuke võimalus korrarikkumist lõpetada. Kaudselt annab kohtuvälise menetleja arvates väärteo toimepanemisest tunnistust ka asjaolu, et oma kaebuses kaebaja tunnistab asjaolu, et XXX majas esinevad paratamatult ebatihedused konstruktsioonide vuukides ning heli laieneb väga suurele alale. Heliallika asukoha tuvastamine on problemaatiline, va juhul, kui ei viibi vahetult samas korteris heliallikaga või siis ei kuula heli osundatud korteri ukse vahetuses läheduses. Kohtuvälise menetleja hinnangul asub tunnistaja XXX korter aga menetlusaluse isiku korteri üleval, ehk vahetus läheduses. Kohtuvälise menetleja hinnangul on menetlusaluse isiku poolt korrakaitseseaduse § 56 lg 2 sätestatud keeldu rikutud ning KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine tõendamist leidnud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 262 lg 1 järgi. Vaidlustatud väärteomenetluse otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, so 80 eurot. Kohtuvälise menetleja hinnangul on karistuse määra valikul arvestatud isiku süü suurust, tema iseloomustavaid andmeid (varasemat karistatust) ning karistust kergendavate ning raskendavate asjaolude puudumist. Kohtu seisukoht: VTMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta. Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; kaebaja on kohtule esitanud ammendavad selgitused ning menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku ning kirjaliku seisukoha. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et menetlusalune isik kuulas 10.10.2015.a XXX asuvas korteris muusikat. Kaebaja seab kahtluse alla asjaolu, kas tema poolt 10.10.2015.a kodus muusika kuulamine rikkus naabrite öörahu või mitte. Kaebaja on asjas andnud selgitusi, et 10.10.2015.a kuulas ta kodus muusikat vaikselt ning see ei saanud kuidagi naabreid häirida. Väärteoasjas olevatest materjalidest nähtuvalt on XXXelanik XXX teinud politseile avalduse selle kohta, et 09.10.2015.a kella 19:00 kuni 00:35 ajal kuulas naaber, korterist nr 122, muusikat selliselt, et ta ei saanud magada. Ta helistas numbrile 112 ning kutsus kohale politsei. Hiljem lülitas naaber muusika uuesti sisse, kuulas paar laulu ning seejärel lülitas selle välja. Antud asi toimus juba kolmandat korda. Lääne-Harju politseijaoskonna patrulltoimkonna vanema XXXpatrullilehest nähtuvalt tegi XXX(ik XXX) kella 0:07 ajal politseile teate seoses valju muusika kuulamisega korterist nr 122-elaniku XXX(ik XXX) poolt. Häiritud oli avaldaja öörahu. Patrull saabus sündmuskohale 0:15, räägiti öörahu rikkujaga ning muusika pandi kinni. Tunnistaja XXXon andnud ütlusi selle kohta, et elab XXXkorteris, mis asub viiendal korrusel. Neljandal korrusel elab naaber, kes rikkus ööl vastu 10.10.2015 tema öörahu. Nimelt hakkas naaber, korterist nr 122, 09.10.2015.a alates kella 19:00 muusikat kuulama. Muusika mängis naabril valjult ning tema korterisse kostunud bassid ja vibratsioon häiris teda. Kannatas kuni kella 00:00-ni. Mõtles, et ehk muusika keeratakse öörahu saabumisega kinni, kuid kuna muusika mängis siiski edasi, siis otsustas helistada 112 ning kutsus kohale politsei. Politsei saabumisel vesteldi temaga ning samal ajal oli kuulda, kuidas naaber muusikat edasi kuulas. Politsei läks naabriga vestlema ning mõne aja pärast saabus rahu. 10-15 minutit hiljem pani naaber aga muusika uuesti mängima, kuulas paar laulu ning seejärel lülitas selle välja. Naabri tegevusega oli tema öörahu rikutud. Tunnistaja XXX on andnud ütlusi selle kohta, et tema olles 10.10.2015.a tööl koos patrullpolitseinik Alina Tenitskajaga, said kella 00:07 ajal väljakutse aadressile XXX-126, kus korteri 126 elanik oli teatanud valju muusika kuulamisest XXX(ik XXX) poolt, kes elab korteris nr
- Jõudes korteri nr 122 ukse taha, oli kuulda vaikset muusikat. Sten XXX vesteldes keeras isik muusika kinni ning lubas magama minna. Avaldaja korteris muusikat kuulda ei olnud, trepikotta see ei kostunud, öörahu rikkumist ei fikseerinud. Kohus leiab, et kaebaja poolt toimepandud süütegu on väärteomenetluses kogutud tõenditega (sh tunnistaja avalduse kui ka tema ütlustega) tõendamist leidnud. Asjaolu, et politseipatrulli sündmuskohale saabudes ei olnud kaebaja muusika nii vali, mis oleks häirinud naabrite öörahu (vt tunnistaja XXX ütlusi) ei tähenda see seda, et eelneva tunni kestel ei oleks kaebaja oma muusika kuulamisega naabri öörahu häirinud. Kohtu jaoks on tunnistaja XXX ütlused usaldusväärsed kahel põhjusel: 1) esmalt on kaebaja ise nentinud, et XXX Tallinnas asuv elamu on nn nõukogude aegne paneelmaja, kus helid (eriti bass) kandub mööda konstruktsioone üle maja. Kaebaja enda ütlustest nähtub seega, et maja ei ole eriti helikindel ning samuti asjaolu, et ta on sellest teadlik; 2) ei ole eluliselt usutav, et tunnistaja kutsuks ajal, mil ta soovib magada (öösel), välja politsei olukorras, kus muusika ei ole tema jaoks häiriva intensiivsusega. Kohtu hinnangul sai tunnistaja XXX pöördumine õiguskaitseasutusse tingitud olla vaid sellest, et ta pidi olema XXX poolt kuulatavast muusikast tõsiselt häiritud. Fakt, et kaebajale on teada maja nõrk helikindlus viitab asjaolule, et kaebaja pani teo toime kaudse tahtlusega. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline, süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus nõustub menetlejaga selles, et XXX tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 262 lg 1 järgi; KorS § 52 lg 2 järgi on mujal kui avalikus kohas ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. VtMS § 133 p 6 kohaselt tuleb kohtul kaebemenetluses kontrollida, kas väärteo menetlemisel on kohtuvälise menetleja poolt järgitud väärteomenetlusõigust. RKKKo on oma lahendis nr 3-1-1-84-07 märkinud, et sarnaselt kohtule on VTMS §-s 87 sätestatud väärteoasja arutamise piirid siduvad ka karistusotsust tegevale kohtuvälisele menetlejale. See tähendab, et ka kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel seotud teokirjeldusega, mis tuleneb menetlusalusele isikule VTMS §-s 70 sätestatud korras teatavaks tehtud väärteoprotokollist. Kui pärast väärteoprotokolli koostamist ilmneb, et teokirjeldust on vaja korrigeerida, tuleb VTMS § 68 lg 2 alusel väärteoprotokolli muuta või koostada uus väärteoprotokoll ja teha see isikule VTMS §-s 70 sätestatud korras teatavaks, tagades ühtlasi uue või täiendava vastulause esitamise võimaluse. Lubamatu on aga olukord, kus kohtuvälise menetleja otsuses VTMS § 74 lg 1 p 6 kohaselt märgitav väärteo lühikirjeldus sisaldab faktilisi asjaolusid, mida väärteoprotokollis ega selle täiendustes VTMS § 69 lg 2 p 1 alusel nimetatud ei ole. 03.11.2015 koostatud väärteoprotokollis nr AB 1460326 sisalduva teokirjelduse kohaselt heidetakse kaebajale ette asjaolu, et ta kuulas oma korteris viibides öörahu kestvuse ajal valju muusikat. Kohtuvälise menetleja 03.12.2015 otsuses sisalduva teokirjelduse kohaselt heidetakse kaebajale ette öörahu kestvuse ajal karjumist ja lärmamist. Seega sisaldab kohtuvälise menetleja otsuses märgitud väärteo lühikirjeldus faktilisi asjaolusid, mida väärteoprotokollis nimetatud ei ole. Kehtivas kohtupraktikas on RKKKo asunud seisukohale, et kirjeldatud olukorras on tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VtMS § 150 lg 2 mõttes ning seega tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning XXXväärteoasi KarS § 262 lg 1 alusel lõpetada VtMS § 29 lg 1 p 1 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/