TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-15-775 Otsuse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2016, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tallinna Linn

) § 4 lg-le

2. 29.03.2015 esitas XXX Tartu Halduskohtusse kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Tallinna Linnakantselei 06.02.2015 vastuse nr Õ-1/
3. Kaebuses palus kaebaja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.
4. Tartu Halduskohus vabastas oma 12.05.2015 määrusega kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, võttis kaebuse menetlusse ning peatas haldusasja nr 3-15-775 menetluse kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-2-
6. Tartu Halduskohus uuendas 17.08.2015 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-15-775 menetluse ning kohustas Tallinna linna vastama kaebusele. 17.09.2015 saabus kohtule Tallinna linna vastus kaebusele (tl 29-58).
7. 12.11.2015 otsustas kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid dokumente. Täiendavaid taotlusi ja seisukohti menetlusosalised ei esitanud. KAEBAJA VÄITED
8. Kaebaja taotleb Tallinna linnasekretäri 06.02.2015 vastuse nr Õ-1/363 õigusvastaseks tunnistamist eesmärgiga esitada tulevikus kahju hüvitamise kaebus ning preventiivselt tagada oma õiguste kaitse, välistades Tallinna linna korduvat õigusvastast tegevust enda suhtes. Ka on kaebaja oma 23.04.2015 menetlusdokumendis osundanud oma õigusele hinnata, et ehk saabki talle tekkinud kahju hüvitada pelgalt tehtud toimingute õigusvastasuse tuvastamise kaudu. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
9. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja valijate nimekirja kandmata jätmine ei ole õigusvastane, kuivõrd Tallinna linn lähtus kehtivast õigusest ja selle regulatsiooni eesmärkidest. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
10. Vaidlust ei ole asjaolude üle, et XXX on Eesti Vabariigi kodanik ja on Riigikogu valimise päeva ehk 01.03.2015 seisuga vähemalt 18-aastane, kaebaja on kantud rahvastikuregistrisse, tema viimane elukoht enne kinnipidamist oli rahvastikuregistri andmetel Tallinn, Eduard Vilde tee 76-24 (tl 9). Kaebaja on süüdi mõistetud kuriteos ja kandis valimispäevale eelneva
11. päeva seisuga valimispäevani vanglakaristust.
12. Vaidlust ei ole selles, et üldine, automaatne ja valimatu vanglakaristust kandvate kinnipeetavate parlamendivalimistel hääletamise keeld on Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga vastuolus. Seda on tõdenud Riigikogu, õiguskantsler ja välisminister Riigikohtu üldkogu kohtuasjas nr 3-4-1-2-
13. Ka justiitsminister leidis, et „vaidlusaluse absoluutse aktiivse valimisõiguse piirangu proportsionaalsus on küsitav.“ Üldkogu hinnangul ei ole põhiseaduse (edaspidi PS) §-ga 57 kooskõlas keeld, mille kohaselt ei või ükski vanglakaristust kandev kinnipeetav parlamendivalimistel hääletada. Üldkogu rõhutas ka, et „riik peab välislepinguid täitma ja saab seda teha oma erinevate organite kaudu. Erinevad organid aitavad välislepingute täitmisele kaasa oma pädevuse piires.“ Vaidlus seisnebki selles, kas linnasekretäril oli pädevus hinnata üldise valimiskeelu proportsionaalsust kaebaja suhtes.
14. Käesoleval hetkel kannab XXX Tartu Vanglas vanglakaristust Harju Maakohtu 26.02.2013 kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-13-1214 (jõustus 14.03.2013) alusel seoses narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumisega. Varasemalt on kaebajat kriminaalkorras karistatud üheksal korral. Nimetatud kohtuotsusega tunnistati kaebaja süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati vangistusega 4 aastat ja 2 kuud ning KarS § 329 järgi ja karistati vangistusega 2 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti kaebajale liitkaristus 4 aastat ja 4 kuud. Samuti kohus otsustas vastavalt KarS § 74 lg-le 5 ning KarS § 65 lg-le 2 suurendada kaebajale mõistetud karistust eelmise, s.o Harju Maakohtu 13.03.2009 otsuse järgi kohtuasjas nr 1-09-2106 mõistetud karistuse ärakandmata osa ehk 2 aasta 2 kuu 21 päeva pikkuse vangistuse võrra, seega liitkaristuseks mõista vangistus 6 aastat, 6 kuud ja 21 päeva. Kohus otsustas KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ning karistuse alguseks lugeda 07.09.
15. Kohtuotsuse lahutamatuteks osadeks on ka Harju Maakohtu 03.02.2015 kohtumäärus ja 22.06.2015 kohtumäärus, mille tulemusena on kaebajale määratud ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks vangistus 6 aastat, 2 kuud ja 28 päeva. Seega on valimistel hääletamise keeld kaebaja suhtes ajutine ning arvestades kuritegude raskust ka proportsionaalne. 11.

§ 4sätestab, kellel on hääletamisõigus.

Muuhulgas sätestab sama paragrahvi lg 3 absoluutse keelu hääletada Riigikogu valimistel neil isikutel, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannavad vanglakaristust. 12.

§ 22

lg 3 kohaselt ei kanta valijate nimekirja isikut, kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust. Rahvastikuregistri seaduse § 10 kohaselt teostab rahvastikuregistri vastutava töötleja õigusi, st koostab valijate nimekirjad, Siseministeerium, vaid hilisemaid parandusi ja muudatusi tehakse

§ 24lg 3 ja § 25 lg 4 kohaselt linna- või vallasekretäri teatise alusel.

Valijate nimekirjas tehakse

§ 24

alusel parandusi juhul, kui selles esineb vigu (näiteks valija nimi on abiellumisel muutunud vmt).

§ 22

lg-st 2 ja Riigikogu valimise seaduse eelnõu 748 SE I seletuskirjast nähtub selgelt, et seadusandja on andnud valla- või linnasekretärile õiguse muuta valijate nimekirja, kui valija vastab

§-s 4 sätestatud tingimustele, kuid ei ole kantud valijate nimekirja, ja teha nimekirjas parandusi, mis on seotud ees- ja perekonnanime, isikukoodi, kodakondsuse või teovõimetuks tunnistamisega. Seadusandja pole aga andnud valla- ja linnasekretäridele õigust kanda nimekirja

§ 4sätestatud tingimustele mittevastavaid isikuid.

1. Ka Riigikohus on osundanud, et selle otsustuse tegemine, milliste süütegude või nendele antud hinnangute järgi hääleõigust piirata, on ennekõike seadusandja pädevuses ja on seda pidanud Riigikogu ülesandeks juba
2. aasta Riigikogu valimistel. Paraku ei ole seadusandja seni sellele vastuolule reageerinud.
3. Eeltoodut arvestades asub kohus käesolevas asjas seisukohale, et kaebaja valijate nimekirja kandmata jätmine ei ole õigusvastane, seega kaebaja kaebus ei ole põhjendatud. Esiteks sisaldub hääletamisõiguse piirang seaduses ning osavõttu hääletamisest võimaldab iseenesest piirata ka PS §
4. Teiseks, kaebaja puhul ei ole tegemist isikuga, kelle suhtes see piirang võiks olla ebaproportsionaalne, sest kaebaja kannab praegu Harju Maakohtu 14.03.2013 jõustunud kohtuotsusega karistust Tartu Vanglas. Kolmandaks, kuriteo raskusele viitab see, et talle on mõistetud reaalne vanglakaristus ja käesoleva aja seisuga on tal mõistetud karistusajast kanda ligikaudu 3 aastat, mistõttu on kaebaja valijate nimekirja kandmata jätmine kooskõlas seadustega ja seetõttu jätab kohus XXX tuvastamiskaebuse rahuldamata.
5. Kaebaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud, muude menetluskulude hüvitamist pole ta taotlenud. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik