) § 429 lg 1 koosmõjus
lg 5 hagist loobumise avalduse, milles palub kohtul lõpetada tsiviilasjas nr 2-15-17879 menetluse. Hageja palub tagastada pool riigilõivu summas 137,50 eurot.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 kohaselt juhul, kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.
lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
Vajaduse korral peab kohus menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi. Kui menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus poolele või tema esindajale eelnevalt menetluse lõpetamise tagajärgi.
kohaselt juhul, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja kinnitas 20.12.2015 kohtule hageja nõude täitmist. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud taotlusega, leiab, et hagist loobumine ja menetluse lõpetamine on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku menetlusosaliste õigusi ega avalikku huvi. Arvestades, et kostja on hageja nõude täitnud, siis võtab kohus hagist loobumise vastu ning lõpetab tsiviilasjas nr 2-15-17879 menetluse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 5 kohaselt juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on tema nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud avalduse hagist loobumiseks põhjusel, et kostja täitis hageja nõude peale hagiavalduse esitamist s.o 17.12.2015, seega tuleb
Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja m.h hagejale tasunud pool tsiviilasja menetluses tasutud riigilõivust s.o 137,50 eurot ning hageja õigusabikulud summas 160 eurot.
lg 2 p 2, mille kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.
lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 275 eurot, mis oli vastavuses hagi esitamisel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 (hagilt hinnaga 2880,61 eurot tuleb tasuda riigilõivu 275 eurot). Juhindudes
lg 2 p 2 ja
lg 4 sätestatust peab kohus põhjendatuks tagastada hagejale riigilõivu 137,50 eurot AB „XXX“ Eesti filiaal AS SEB Pank arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX, selgitusse märkida XXX. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.