Obsah (9)

§ 442§ 416§ 394§ 187§ 317§ 407§ 173§ 174§ 162

TAGASELJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 30.12.2015, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-17421 Tsiviilasi Korteriühistu

§ 442lg.6 § 633 lg.7).

Kostjal G L’el on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest

§ 416nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks.

Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (

§ 394

ja

§ 416

). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded Korteriühistu Uduvere 3 on asutatud 21.03.2013.a. Vastavalt põhikirja punktile 3.

1. on ühistu liikmeteks ilma sellekohast avaldust esitamata kõik xxxx asuva elamu korteriomanikud. Kostjale kuulub korteriomand asukohaga xxxx, mille eluruumide pind on 31,5 m
2. Vastavalt põhikirja punktile 4.2.
3. kohustub ühistu liige tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras ning punkt 4.2.
4. kohaselt tasuma ühekordseid erakorralisi makseid elamu mõtteliste osade säilimise tagamiseks hädavajalike edasilükkamatute remonttööde katteks juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Põhikirja punkt 4.2.
5. näeb ette, et maksete mittetähtaegsel tasumisel kohustub ühistu liige maksma viivist 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Ühistu asutamiskoosoleku otsusega 21.03.2013 kehtestati sisseastumismaks, mille suuruseks määrati 2,50 eurot ühistu liikmele kuuluva korteriomandi kohta, osamaks suuruses 1 euro/m2 kohta ja sihtkapitali moodustamiseks 0,32 eurot/m2 kohta kuus. Üldkoosoleku otsuse kohaselt 21.03.2013 kehtestati remonditasu suuruseks 0,20 senti 1 m2 kohta ja hooldus- ja haldustasudeks 0,12 senti 1 m2 kohta. 18.06.2015 toimunud üldkoosoleku otsusega kehtestati remondifondi suuruseks 0,40 senti 1 m2 kohta alates juulikuust. Kostja on jätnud arved tasumata alates korteriühistu moodustamisest. Kostja ei ela talle kuuluvas korteris, korter seisab tühjana. Hagejal ei ole võimalik kostjaga ühendust saada, kuna kostja elukoht ei ole teada. Kostjal on tasumata arveid summas 582,50 eurot. Hageja on arvestanud viivist vastavalt põhikirjale kokku summas 208,90 eurot, kuid vähendanud viivisesummat 127 euroni. Seega moodustab kostja võlgnevus seisuga 12.11.2015 kokku 709,50 eurot. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud

§ 317lg 1 p 1, lg 3 kohaselt avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 24.11.2015.

Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate avaldamisest ning hoiatatud

§ 407tagajärgede eest.

Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohus on teatanud, et teeb kohtulahendi teatavaks 30.12.2015. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 järgi tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Asjaõigusseaduse § 75 lg 1 sätestab samuti, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. KÜS § 13 lg 1 sätestab, et korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. KÜS § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 järgi loetakse majandamiskuludeks korteriühistu vajalikke kulusid eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kostja kui korteriomaniku ja korteriühistu liikme kohustuseks oli tasuda elamu majandamisega seotud kulusid. Kostja ei ole oma seadusest tulenevaid kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud.

§ 407

lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul alates Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisele järgnevast päevast arvates.

§ 317

lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 24.11.2015 ja loeti kättetoimetatuks 09.12.2015, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 23.12.2015.

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse

§ 407lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 125 eurot ja õigusabikulud summas 120 eurot. Hageja märgtib, et õigusabikulud on arvestatud 1,5 tunni eest tasumääraga 80 eurot/tund (tlk. 31). Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Samuti on kohus seisukohal, et hageja lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihind on mõistlik ning ajakulu vastab tsiviilasja sisule ja mahule. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 245 eurot, sh riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 120 eurot. Kostja menetluskulud jäävad kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik