TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-15-779 Otsuse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2016, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tartu Linnava

) § 4 lg-s 3 sätestatud nõuetele.

1. 29.03.2015 saabus Tartu Halduskohtusse XXX kaebus, milles kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks Tartu Linnavalitsuse 06.02.2015 vastus nr 20-4.1/
2. Kaebuses palus kaebaja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.
3. Tartu Halduskohus vabastas 12.05.2015 määrusega XXX riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, võttis kaebuse menetlusse ning peatas haldusasja nr 3-15-779 menetluse kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-2-
5. Tartu Halduskohus uuendas 17.08.2015 kohtumäärusega menetluse haldusasjas nr 3-15-779 ning kohustas Tartu linna vastama kaebusele. 17.09.2015 saabus Tartu linna vastus kaebusele (tl 32-35).
6. 12.11.2015 määrusega otsustas kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid seisukohti. Menetlusosalised täiendavaid menetlusdokumente ei esitanud. KAEBAJA VÄITED
7. Kaebaja taotleb Tartu Linnavalitsuse 06.02.2015 vastuse nr 20-4.1/26646 õigusvastaseks tunnistamist eesmärgiga esitada tulevikus kahju hüvitamise kaebus ning preventiivselt tagada oma õiguste kaitse, välistades Tartu linna korduvat õigusvastast tegevust enda suhtes. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
8. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja valijate nimekirja kandmata jätmine ei ole õigusvastane, kuivõrd Tartu linnasekretär lähtus kehtivast õigusest ja selle regulatsiooni eesmärkidest. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
9. Vaidlust ei ole asjaolude üle, et XXX on Eesti Vabariigi kodanik ja oli Riigikogu valimise päeva ehk 01.03.2015 seisuga vähemalt 18-aastane, kaebaja on kantud rahvastikuregistrisse, tema viimane elukoht enne kinnipidamist oli rahvastikuregistri andmetel Tartu, Jannseni tn 2 (tl 5). Kaebaja on süüdi mõistetud kuriteos ja kandis valimispäevale eelneva
10. päeva seisuga valimispäevani vanglakaristust.
11. Vaidlust ei ole selles, et üldine, automaatne ja valimatu vanglakaristust kandvate kinnipeetavate parlamendivalimistel hääletamise keeld on Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga vastuolus. Seda on tõdenud Riigikogu, õiguskantsler ja välisminister Riigikohtu üldkogu kohtuasjas nr 3-4-1-2-
12. Ka justiitsminister leidis, et „vaidlusaluse absoluutse aktiivse valimisõiguse piirangu proportsionaalsus on küsitav.“ Üldkogu hinnangul ei ole põhiseaduse (edaspidi PS) §-ga 57 kooskõlas keeld, mille kohaselt ei või ükski vanglakaristust kandev kinnipeetav parlamendivalimistel hääletada. Üldkogu rõhutas ka, et „riik peab välislepinguid täitma ja saab seda teha oma erinevate organite kaudu. Erinevad organid aitavad välislepingute täitmisele kaasa oma pädevuse piires.“ Vaidlus seisnebki selles, kas linnasekretäril oli pädevus hinnata üldise valimiskeelu proportsionaalsust kaebaja suhtes.
13. Käesoleval hetkel kannab XXX Tartu Vanglas vanglakaristust Tartu Maakohtu 04.09.2014 kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-14-2410 (jõustus 09.02.2015) alusel seoses tulirelva, tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja tulirelva helisummuti ebaseadusliku käitlemisega. Nimetatud kohtuotsusega tunnistati kaebaja süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 4181 lg 2 p 1 ja KarS § 420 lg 1 järgi ning mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks viis aastat ja kuus kuud vangistust. Kaebaja tunnistati süüdi KarS § 418 lg 1 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks kaks aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti Martin Villemsile liitkaristuseks viis aastat ja kuus kuud karistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust osaliselt kaebaja Harju Maakohtu 03.08.2012 otsusega kohtuasjas nr 1-12- 1403 mõistetud karistuse võrra, mõistes Martin Villemsile liitkaristuseks kümme aastat ja üks kuu vangistust. Mõistetud kümne aasta ja ühe kuu pikkusest vangistusest otsustas kohus maha arvata XXX poolt Harju Maakohtu 03.08.2012 otsuse järgi 04.09.2014 seisuga ärakantud karistusaja kolm aastat ja neli kuud vangistust ja ärakandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks mõista kuus aastat ja üheksa kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks otsustas kohus lugeda 04.09.
14. Kaebaja kõige hilisem karistuse tähtaeg on 04.06.
15. 11.

§ 4sätestab, kellel on hääletamisõigus.

Muuhulgas sätestab sama paragrahvi lg 3 absoluutse keelu hääletada Riigikogu valimistel neil isikutel, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannavad vanglakaristust. 12.

§ 22

lg 3 kohaselt ei kanta valijate nimekirja isikut, kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust. Rahvastikuregistri seaduse § 10 kohaselt teostab rahvastikuregistri vastutava töötleja õigusi, st koostab valijate nimekirjad, Siseministeerium, vaid hilisemaid parandusi ja muudatusi tehakse

§ 24lg 3 ja § 25 lg 4 kohaselt linna- või vallasekretäri teatise alusel.

Valijate nimekirjas tehakse

§ 24

alusel parandusi juhul, kui selles esineb vigu (näiteks valija nimi on abiellumisel muutunud vmt).

§ 22

lg-st 2 ja Riigikogu valimise seaduse eelnõu 748 SE I seletuskirjast nähtub selgelt, et seadusandja on andnud valla- või linnasekretärile õiguse muuta valijate nimekirja, kui valija vastab

§-s 4 sätestatud tingimustele, kuid ei ole kantud valijate nimekirja, ja teha nimekirjas parandusi, mis on seotud ees- ja perekonnanime, isikukoodi, kodakondsuse või teovõimetuks tunnistamisega. Seadusandja pole aga andnud valla- ja linnasekretäridele õigust kanda nimekirja

§ 4sätestatud tingimustele mittevastavaid isikuid.

1. Ka Riigikohus on osundanud, et selle otsustuse tegemine, milliste süütegude või nendele antud hinnangute järgi hääleõigust piirata, on ennekõike seadusandja pädevuses ja on seda pidanud Riigikogu ülesandeks juba
2. aasta Riigikogu valimistel. Paraku ei ole seadusandja seni sellele vastuolule reageerinud.
3. Eeltoodut arvestades asub kohus käesolevas asjas seisukohale, et kaebaja valijate nimekirja kandmata jätmine ei ole õigusvastane, seega kaebaja kaebus ei ole põhjendatud. Esiteks sisaldub hääletamisõiguse piirang seaduses ning osavõttu hääletamisest võimaldab iseenesest piirata ka PS §
4. Teiseks, kaebaja puhul ei ole tegemist isikuga, kelle suhtes see piirang võiks olla ebaproportsionaalne, sest kaebaja kannab praegu Tartu Maakohtu 09.02.2015 jõustunud kohtuotsusega karistust Tartu Vanglas. Kolmandaks, kuriteo raskusele viitab see, et talle on mõistetud reaalne vanglakaristus ja käesoleva aja seisuga on tal mõistetud karistusajast kanda ligikaudu 5,5 aastat, mistõttu on kaebaja valijate nimekirja kandmata jätmine kooskõlas seadustega ja seetõttu jätab kohus XXX tuvastamiskaebuse rahuldamata.
5. Kaebaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud, muude menetluskulude hüvitamist pole ta taotlenud. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik