TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-15-474 Otsuse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2016, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Käina vallase

) § 4 lg-le

2. 26.02.2015 saabus Tartu Halduskohtusse XXX kaebus, milles kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks Käina Vallavalitsuse 13.02.2015 vastuse nr 1-1.5/
3. Kaebuses palus kaebaja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.
4. Tartu Halduskohus vabastas 10.03.2015 määrusega kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, võttis kaebuse menetlusse ning peatas haldusasja nr 3-15-474 menetluse kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-2-
6. Tartu Halduskohus uuendas 17.08.2015 kohtumäärusega menetluse haldusasjas nr 3-15-474 ning kohustas Käina valda vastama kaebusele. 28.09.2015 saabus Käina valla vastus kaebusele (tl 23).
7. 12.11.2015 määrusega otsustas kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid seisukohti. Menetlusosalised täiendavaid menetlusdokumente ei esitanud. KAEBAJA VÄITED
8. Kaebaja taotleb Käina Vallavalitsuse 13.02.2015 vastuse nr 1-1.5/68 õigusvastaseks tunnistamist eesmärgiga esitada tulevikus kahju hüvitamise kaebus ning preventiivselt tagada oma õiguste kaitse, välistades Käina valla korduvat õigusvastast tegevust enda suhtes. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
9. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et XXX mittekandmine valijate nimekirja oli kooskõlas seadustega. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
10. Vaidlust ei ole asjaolude üle, et XXX on Eesti Vabariigi kodanik ja oli Riigikogu valimise päeva ehk 01.03.2015 seisuga vähemalt 18-aastane, kaebaja on kantud rahvastikuregistrisse, tema viimane elukoht enne kinnipidamist oli rahvastikuregistri andmetel Hiiumaa, Käina, Sõpruse põik 3-11 (tl 8). Kaebaja on süüdi mõistetud kuriteos ja kandis valimispäevale eelneva
11. päeva seisuga valimispäevani vanglakaristust.
12. Vaidlust ei ole selles, et üldine, automaatne ja valimatu vanglakaristust kandvate kinnipeetavate parlamendivalimistel hääletamise keeld on Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga vastuolus. Seda on tõdenud Riigikogu, õiguskantsler ja välisminister Riigikohtu üldkogu kohtuasjas nr 3-4-1-2-
13. Ka justiitsminister leidis, et „vaidlusaluse absoluutse aktiivse valimisõiguse piirangu proportsionaalsus on küsitav.“ Üldkogu hinnangul ei ole põhiseaduse (edaspidi PS) §-ga 57 kooskõlas keeld, mille kohaselt ei või ükski vanglakaristust kandev kinnipeetav parlamendivalimistel hääletada. Üldkogu rõhutas ka, et „riik peab välislepinguid täitma ja saab seda teha oma erinevate organite kaudu. Erinevad organid aitavad välislepingute täitmisele kaasa oma pädevuse piires.“ Vaidlus seisnebki selles, kas vallasekretäril oli pädevus hinnata üldise valimiskeelu proportsionaalsust kaebaja suhtes.
14. Käesoleval hetkel kannab XXX Tartu Vanglas vanglakaristust Pärnu Maakohtu 08.04.2013 kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-13-2119 (jõustus 09.09.2013) alusel seoses narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega. Nimetatud kohtuotsusega tunnistati kaebaja süüdi karistusseadustiku § 184 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks kuus aastat vangistust. Karistusaja alguseks arvati 28.10.
15. Kaebaja kõige hilisem karistuse tähtaeg on 28.10.
16. 11.

§ 4sätestab, kellel on hääletamisõigus.

Muuhulgas sätestab sama paragrahvi lg 3 absoluutse keelu hääletada Riigikogu valimistel neil isikutel, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannavad vanglakaristust. 12.

§ 22

lg 3 kohaselt ei kanta valijate nimekirja isikut, kelle kohus on karistusregistri andmetel süüdi mõistnud kuriteos ja kes valimispäevale eelneva

1. päeva seisuga kannab valimispäevani vanglakaristust.
2. Rahvastikuregistri seaduse § 10 kohaselt teostab rahvastikuregistri vastutava töötleja õigusi, st koostab valijate nimekirjad, Siseministeerium, vaid hilisemaid parandusi ja muudatusi tehakse

§ 24lg 3 ja § 25 lg 4 kohaselt linna- või vallasekretäri teatise alusel.

Valijate nimekirjas tehakse

§ 24

alusel parandusi juhul, kui selles esineb vigu (näiteks valija nimi on abiellumisel muutunud vmt).

§ 22

lg-st 2 ja Riigikogu valimise seaduse eelnõu 748 SE I seletuskirjast nähtub selgelt, et seadusandja on andnud valla- või linnasekretärile õiguse muuta valijate nimekirja, kui valija vastab

§-s 4 sätestatud tingimustele, kuid ei ole kantud valijate nimekirja, ja teha nimekirjas parandusi, mis on seotud ees- ja perekonnanime, isikukoodi, kodakondsuse või teovõimetuks tunnistamisega. Seadusandja pole aga andnud valla- ja linnasekretäridele õigust kanda nimekirja

§ 4sätestatud tingimustele mittevastavaid isikuid.

1. Ka Riigikohus on osundanud, et selle otsustuse tegemine, milliste süütegude või nendele antud hinnangute järgi hääleõigust piirata, on ennekõike seadusandja pädevuses ja on seda pidanud Riigikogu ülesandeks juba
2. aasta Riigikogu valimistel. Paraku ei ole seadusandja seni sellele vastuolule reageerinud.
3. Eeltoodut arvestades asub kohus käesolevas asjas seisukohale, et kaebaja valijate nimekirja kandmata jätmine ei ole õigusvastane, seega kaebaja kaebus ei ole põhjendatud. Esiteks sisaldub hääletamisõiguse piirang seaduses ning osavõttu hääletamisest võimaldab iseenesest piirata ka PS §
4. Teiseks, kaebaja puhul ei ole tegemist isikuga, kelle suhtes see piirang võiks olla ebaproportsionaalne, sest kaebaja kannab praegu Pärnu Maakohtu 09.09.2013 jõustunud kohtuotsusega karistust Tartu Vanglas. Kolmandaks, kuriteo raskusele viitab see, et talle on mõistetud reaalne vanglakaristus ja käesoleva aja seisuga on tal mõistetud karistusajast kanda ligikaudu 3 aastat, mistõttu on kaebaja valijate nimekirja kandmata jätmine kooskõlas seadustega ja seetõttu jätab kohus XXX tuvastamiskaebuse rahuldamata.
5. Kohus lisab, et isegi juhul, kui kaebaja kannab vanglakaristuse lõpuni, on ta järgmiste,
6. aasta Riigikogu valimiste ajaks vabanenud. Kuna kaebaja ei kanna järgmiste Riigikogu valimiste ajal enam vanglakaristust, siis pole reaalset ohtu, et vastustaja võiks kaebaja suhtes uuesti samasuguse otsuse teha.
7. Kaebaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud, muude menetluskulude hüvitamist pole ta taotlenud. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik