3-15-502/30

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-15-502 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2016, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tallinna linnasekretäri toimingu (kaebaja
2. aasta Riigikogu valimiste valijate nimekirja kandmata jätmine) õigusvastasuse tuvastamise nõudes Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja – Tallinna linn Resolutsioon
3. Jätta XXX kaebus rahuldamata.
4. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 10.02.2016 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Tartu Vangla kinnipeetav XXX (edaspidi kaebaja) esitas 01.02.2015 Siseministeeriumile taotluse kanda end Riigikogu valimistel hääletamiseks valijate nimekirja. Siseministeerium sai taotluse kätte 05.02.2015 ning edastas selle 06.01.2015 Tallinna Linnakantseleile vastamiseks, sest valijate nimekirjad olid Riigikogu valimiste seaduse (edaspidi RKVS) § 22 lg 2 kohaselt juba 30.01.2015 seisuga koostatud. 04.02.2015 esitas XXX ka Tallinna Linnakantseleile taotluse enda kandmiseks valijate nimekirja.
6. Tallinna linnasekretär vastas XXX 06.02.2015 kirjaga nr Õ-1/14/4987, et jätab taotluse valijate nimekirja muudatuse tegemiseks rahuldamata, kuna kaebaja ei vasta RKVS § 4 lg-le
8. 01.03.2015 edastas Tallinna Linnakantselei Tartu Halduskohtule XXX kaebuse, milles kaebaja taotleb tunnistada õigusvastaseks Tallinna linnasekretäri tegevuse, mille tõttu tal ei võimaldatud osaleda Riigikogu valimistel.
9. Tartu Halduskohus jättis 02.03.2015 määrusega XXX kaebuse käiguta, kuna kaebuselt ei olnud tasutud riigilõivu ega esitatud ka menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
10. 09.03.2014 saabus Tartu Halduskohtule maksekorraldus XXX kaebuse eest riigilõivu tasumise kohta (tl 14). 12.03.2015 saabus kohtule XXX täiendav pöördumine haldusasjas nr 3-15-502, milles ta märgib, et soovib asja menetlemist õigusvastasuse tuvastamisena, põhjendatud huviga esitada hiljem kahjuhüvitamise kaebus (tl 19).
11. Tartu Halduskohus võttis 10.03.2015 kohtumäärusega kaebuse menetlusse ning peatas menetluse kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-
13. 21.07.2015 saabus kohtule XXX taotlus, milles ta teatab, et seoses ennetähtaegse vabanemisega Tartu Vanglast palub ta edaspidi märkida tema kontaktaadressiks sissekirjutusjärgne aadress Harjumaa, Tallinn, Erika tn 11-36 (tl 25).
14. Tartu Halduskohtu 26.08.2015 kohtumäärusega uuendati menetlus haldusasjas nr 3-15-502 ja kohustati Tallinna linna vastama kaebusele. 18.09.2015 saabus kohtule Tallinna linna vastus kaebusele (tl 31-61).
15. 16.11.2015 määrusega kohus otsustas asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid menetlusdokumente. Täiendavaid menetlusdokumente menetlusosalised ei esitanud. KAEBAJA VÄITED
16. Kaebaja taotleb Tallinna linnasekretäri 06.02.2015 vastuse nr Õ-1/14/4987 õigusvastaseks tunnistamist eesmärgiga preventiivselt tagada oma õiguste kaitse ja välistada Tallinna linna korduv õigusvastane tegevus enda suhtes. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
17. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja on seisukohal, et kaebaja valijate nimekirja kandmata jätmine ei ole õigusvastane, kuivõrd Tallinna linn lähtus kehtivast õigusest ja selle regulatsiooni eesmärkidest. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
18. Kohus peab kõigepealt vajalikuks hinnata, kas kaebajal on põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks.
19. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja esitas kohtule Tallinna linnakantselei kaudu nõude tunnistada õigusvastaseks Tallinna linnasekretäri tegevus, mille tõttu tal ei võimaldatud osaleda Riigikogu valimistel. Põhjendatud huvina tõi ta välja nii preventiivse eesmärgi kui ka kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsuse.
20. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 45 lg 2 järgi võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendites leidnud, et piisav põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks on ka preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-31-8-14 (p 11) ja määrus asjas nr 3-3-1-60-14 (p 18)). Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-61-13, p 21).
21. Kohtu hinnangul ei saa kaebajal praeguses asjas olla preventiivset huvi vallasekretäri tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks, sest kaebaja on Tartu Maakohtu 17.07.2015 määrusega kriminaalasjas nr 1-12-10969 (jõustunud 04.08.2015) vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastatud. Seega ei kanna kaebaja enam vanglakaristust, mistõttu pole reaalset ohtu, et vastustaja võiks kaebaja suhtes uuesti samasuguse otsuse teha. Ka juhul, kui kaebaja oleks vanglakaristuse lõpuni kandnud, oleks ta järgmiste,
22. aasta Riigikogu valimiste ajaks vabanenud.
23. Ka kavatsus esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue ei anna kohtu arvates kaebajale praeguses asjas õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuna hüvitamiskaebus oleks kohtu hinnangul ilmselgelt perspektiivitu. Kaebajale varalise või mittevaralise kahju tekkimine valimistel osalemise võimaluse puudumise tõttu ei ole usutav. Asjaoludest nähtuvalt ei ole täidetud ükski riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud mittevaralise kahju hüvitamise alustest. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus ei ole sarnastes asjades rahalise hüvitise väljamõistmist vajalikuks pidanud, vaid asunud seisukohale, et piisav on rikkumise tuvastamine (vt nt Hirst vs. Ühendkuningriik (nr 2), 74025/01, 06.10.2005, otsuse p 93; Firth jt vs. Ühendkuningriik, 47784/09 jt, 12.08.2014, otsuse p 18).
24. Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebuse rahuldamata, kuna kaebajal puudub kaebeõigus.
25. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik