Obsah (8)

§ 121§ 122§ 131§ 19§ 3§ 69§ 48§ 43

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 04. november 2015; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-15-2384 Haldusasi AS Saar

) § 69 lõigetes 1 ja 11 või § 711 lõikes 1 sätestatu ja et VAKO poolt tuvastatavaid hankelepingu tühisuse aluseid ei saa tuletada muudest aktidest peale riigihangete seaduse, sealhulgas hankija asutusesisesest hankekorrast. Lisaks leiti, et vaidlustus on esitatud

§ 121

lõikes 1 sätestatud vaidlustuse esitamise tähtaega rikkudes (vaidlustus esitati pärast hankelepingu sõlmimist) ning tuleb jätta

§ 122lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata (tl 9799).

1. AS Saaremaa Laevakompanii esitas 21.09.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse riigihangete vaidlustuskomisjoni 11.09.2015 otsuse nr 194-15/163812 ja Pärnu maavanema 17.08.2015 korralduse nr 1-1/15/348 punktide 1.1 ja 2 tühistamiseks ning Pärnu Maavalitsuse ja AS-i Kihnu Veeteed vahel 17.08.2015 sõlmitud hankelepingu (Kihnu-Munalaid-Kihnu, Kihnu-Pärnu-Kihnu ja MunalaidManilaid-Munalaid reisiparvlaevaliinide avaliku teenindamise leping nr 2015/08-17) tühisuse tuvastamise nõudes. Lisaks taotles kaebaja põhiseadusega vastuolus olevate sätete ja regulatsiooni, mis toovad kaasa lihtsustatud korras tellitavate teenuste puhul puudutatud isiku võimatuse taotleda hankelepingu tühisuse tuvastamist, kohaldamata jätmist (tl 6-17).
2. Tallinna Halduskohtu 22.09.2015 määrusega võeti kaebus menetlusse ja kaasati menetlusse kolmanda isikuna pakkuja AS Kihnu Veeteed (tl 101-102). Tallinna Halduskohtu 07.10.2015 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses (tl 121-122). Täiendavate taotluste või menetlusdokumentide esitamise tähtajaks määrati 19.10.2015, millele oli omakorda võimalik vastata veel kuni 30.10.
3. KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
4. AS Saaremaa Laevakompanii palub tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 11.09.2015 otsus nr 194-15/163812 ja Pärnu maavanema 17.08.2015 korraldus nr 1-1/15/348 osas, millega hankija tunnistas vastavaks ja edukaks AS Kihnu Veeteed pakkumuse s.o korralduse punktid 1.1 ja
5. Teisi korralduse punkte kaebaja ei vaidlusta, sest need ei riku tema õigusi. Lisaks taotleb kaebaja hankelepingu tühisuse tuvastamist ning põhiseadusega vastuolus olevate sätete ja regulatsiooni, mis toovad kaasa lihtsustatud korras tellitavate teenuste puhul puudutatud isiku võimatuse taotleda hankelepingu tühisuse tuvastamist, kohaldamata jätmist.
6. Kaebaja on seisukohal, et Pärnu Maavalitsus on jätnud järgimata enda kehtestatud hankekorra ning selles sätestatud hankelepingu sõlmimise 14-päevase ooteaja nõude, mistõttu on 17.08.2015 hankeleping tühine. Hankija on kehtestanud

§ 131

alusel Pärnu Maavalitsuse riigihangete läbiviimise korra (hankekord), mille p 4.2 kohaselt kehtib hankekord ka lihtsustatud korras tellitava teenuse tellimisele. See tuleneb muu hulgas ka

§ 131punktist 4.

Olukorras, kus tegemist on lihtsustatud korras tellitava teenusega, peab iga mõistlik pakkuja olema teadlik sellest, et tulenevalt

§ 131

p-st 4 reguleerib hankija lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimise korra oma hankekorras. Olukorras, kus hankekorrast tulenevalt peab hankija ka lihtsustatud korras tellitavate teenuste puhul hankelepingu sõlmimisel kohaldama ooteaega, ei saa mingil juhul eeldada, et pakkujad 2 peaksid aru saama, et hankija eirab hankekorra vastavat regulatsiooni ning sõlmib hankelepingu viivitamata ja ooteaega järgimata üksnes põhjusel, et ei ole hankekutses hankekorra regulatsiooni üle korranud. Isegi juhul, kui hankija ka võiks teha ettepaneku edukale pakkujale kohe peale eduka pakkumuse otsust, leiab kaebaja, et sellega ei saa kaasneda automaatselt hankelepingu sõlmimist kohe ehk enne ooteaja möödumist. Antud juhul ei saa olla vaidlust selles, et läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega on enam kooskõlas ooteaja järgimise kohustus kui see, et hankja sõlmib eduka pakkumuse kinnitamise järel kohe samal päeval ja isegi veel enne otsusest teisele pakkujale teatamist hankelepingu.

1. Kaebaja leiab, et hankekord ei ole pelgalt hankija asutuse sisene dokument, vaid sellel on mõju ka väljapoole, s.h hangetest huvitatud isikutele ja pakkujatele. Kui seaduse alusel kehtestatud hankekorras nähakse ette hankelepingu tühisuse alused, siis ei saa väita, et sel puudub mõju väljapoole. Hankeleping on mitmepoolne ega puuduta vaid hankijat ennast. Absurdne ja ka õiguslikult võimatu oleks olukord, kus hankija peab hankelepingut tulenevalt oma majasisesest korrast tühiseks, kuid sel puudub mõju hankelepingu teisele osapoolele. Hankija on tühisuse aluse, mis ei sisaldu seaduses, ette näinud seaduse alusel kehtestatud hankekorras. Seega, lähtudes Riigikohtu lahendi 3-2-1-100-08 punktis 23 toodud seisukohast, tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 87 mõttes seaduseks pidada ka hankija kehtestatud hankekorda. Hankekorra p 22 kohaselt ei või hankija anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate esitamisest arvates ning enne eelnimetatud tähtaja möödumist sõlmitud hankeleping on tühine. Samas punktis märgitud välistused ei puuduta lihtsustatud korras hankemenetlust ehk ooteaega tuleb kohaldada ka lihtsustatud korras hankemenetluse puhul. Isegi kui tähtaega hakata arvestama hankekomisjoni 14.08.2015 koosolekust ja seal vormistatud protokollist, mis on edukaks tunnistamise otsuse aluseks, ei olnud hankelepingu allkirjastamise hetkeks möödunud 14 päeva. Hankekorra punkti 22 kohaldamist ei välistata ka lihtsustatud korras tellitavate teenuste peatükis VII p 34.2, mille kohaselt tuleb üle 40 000 euro suuruse eeldatava hankelepingu maksumuse puhul järgida hankekorra punkti
2. Kuivõrd hankekorra lihtsustatud korras tellitavate teenuste peatükk hankelepingu sõlmimist ei käsitle, tuleb lähtuda hankekorra peatükist IV, s.h punktist
3. Kuivõrd

§ 19

lg 3 kohustab hankijat sõlmima hankelepingu teatud juhtudel kirjalikult, on igati loogiline, õigustatud ja põhjendatud lähtuda hankelepingu sõlmimisel just hankekorras sätestatud hankelepingu sõlmimist käsitlevatest sätetest, s.h punktist 22 ning ooteaja kohaldamise nõudest. Asjaolu, et

-is ja riigihangete direktiivi(de)s puudub lihtsustatud korras tellitavate teenuste hankelepingute sõlmimise puhul kohustuslik ooteaja rakendamine, ei tähenda, et hankija ei või ooteaja järgimist ette näha enda hankekorras. Seega on Pärnu Maavalitsus kehtestanud hankekorra, milles on ette näinud ooteaja kohaldamise ka lihtsustatud korras tellitavate teenuste hankelepingute sõlmimisele, ent ei ole seda ooteaega 17.08.2015 hankelepingu sõlmimisel järginud, mistõttu on hankeleping hankekorra punktist 22 tulenevalt tühine.

1. Kaebaja märgib, et lisaks 17.08.2015 hankelepingu tühisusele ooteaja puudumise tõttu on hankija tegevus 17.08.2015 hankelepingu sõlmimisel olnud õigusvastane ka riigihangete korraldamise üldpõhimõtete rikkumise tõttu. Nimelt on hankija oluliselt rikkunud pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet, mis omakorda riivab oluliselt läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtteid. Hankija teatas riigihangete registri kaudu 17.08.2015 otsusest kaebajale selle vastuvõtmisele järgneval päeval s.o 18.08.
2. Samal ajal sai kaebaja riigihangete registri kaudu teada, et hankeleping AS-i Kihnu Veeteed ja Pärnu Maavalitsuse vahel on sõlmitud. Riigihangete registrist nähtuvalt sisestati andmed pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuse kohta 18.08.2015 vahetult enne, kui laekus kaebajale teade nende otsuste kohta. Hankelepingu leidis kaebaja seejärel ise Pärnu Maavalitsuse dokumendiregistrist. Digitaalselt allkirjastatud hankelepingu bdoc-konteinerist nähtuvalt on leping allkirjastatud juba 17.08.2015 ehk veel enne seda, kui kaebajale teatati hanke tulemist ja veel enne seda, kui riigihangete registrisse sisestati dokumendid, mis võimaldanuks pakkujatele võrdse võimalusena samal ajal ligi pääseda infole hanke tulemi kohta. Kaebaja arvates on selline ülemääraselt kiire hankelepingu sõlmimine ilmselgelt tingitud soovist välistada kaebaja võimalused hankija otsus(t)e vaidlustamiseks ja hankelepingu sõlmimise nurjamiseks ka olukorras, kus hankija otsus pakkumuse vastavaks ja edukaks 3 tunnistamiseks on olnud sisuliselt õigusvastane. Seega on 17.08.2015 hankelepingu sõlmimine ainuüksi iseseisva toiminguna õigusvastane. Selline hankija tegevus on jämedas vastuolus riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega ning ajendatud ennekõike soovist elimineerida kaebaja võimalus vaidlustuse esitamiseks, mis võiks kaasa tuua hankija otsuse tühistamise ja hankelepingu sõlmimise kaebajaga. Lisaks

§-s 69 sätestatud hankelepingu tühisuse alustele ei saa mingil juhul jätta kõrvale TsÜS-s sätestatud lepingu tühisuse aluseid. TsÜS § 87 lähtuvalt tuleb pidada tühiseks hankelepingut, mis on sõlmitud

§-s 3 sätestatud riigihangete üldpõhimõtteid rikkudes ehk rikkudes keeldu järgida hanke korraldamisel riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid kui fundamentaalseid väärtusi. 10. Kaebaja leiab, et regulatsioon, mis välistab võimaluse taotleda ka lihtsustatud korras tellitavate teenuste hankelepingute tühisust, on põhiseaduse vastane. Olukorras, kus mingil moel ei ole võimalik sõlmitud hankelepingu kehtivust mõjutada, ei saa kaebaja kuidagi oma õiguseid tõhusalt kaitsta. Lisaks kaebaja õiguste kaitsele tuleb arvestada ka avalike huvidega ning muu hulgas

§ 3

p-s 1 ette nähtud avalike vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõttega. Kui lähtuda käsitlusest, mille puhul on puudutatud isikul õigus esitada vaid kahju hüvitamise taotlus, on tegelikkuses tegemist täiendava koormusega avalikele vahenditele ehk hankija eelarve vähenemisel kannataks avalikud huvid mõnes teises sfääris. Seega on kahju hüvitamine äärmuslik abinõu, mis igal juhul riivab avalikke huve. Kuivõrd lihtsustatud korras tellitavate teenuste regulatsioon on

-s ääretult puudulik, on kaebajal ka väga raske välja tuua konkreetset sätet, mis on kaebaja hinnangul põhiseadusega vastuolus. Samas on ka piirava regulatsiooni puudumine põhiseaduse vastane.

1. Kaebaja arvates esitas AS Kihnu Veeteed alapakkumuse ning hankija oleks pidanud selle tagasi lükkama. Hanke tingimustele mittevastava pakkumuse vastavaks tunnistamine ja tagasi lükkamata jätmine on õigusvastane. Tagasilükatud pakkumus ei saa osaleda edasises hankemenetluses, mistõttu ei oleks saanud hankija ka seda pakkumust edukaks tunnistada. Seega on ka hankija 17.08.2015 otsus ASi Kihnu Veeteed pakkumuse edukaks tunnistamise kohta õigusvastane. Vaidlusaluses hankes teenuse osutamiseks kasutatav laev „Kihnu Virve“ on sarnane Vormsi saarega ühenduse pidamiseks kasutatava laevaga „Ormsö“. Seega on laevade pidamise kulud samuti sarnased. Kuna mõlema hanke komisjonides vähemalt üks liige – M. M – oli sama, siis olid Vormsi laevaliini hankemenetluses ja vaidluses esitatud andmed kasutatavad ka käesolevas hankemenetluses. Seega pidanuks hankijal tekkima nende pakkumuste võrdluse puhul põhjendatud kahtlus, et AS-i Kihnu Veeteed esitatud pakkumuse maksumus ei pruugi olla adekvaatne ega piisav selleks, et hankelepingut nõuetekohaselt täita. Kaebaja hinnangul on hankija teinud pakkumuste vastavuse kontrollimisel jämeda kaalutlusvea, jättes kontrollimata AS-i Kihnu Veeteed pakkumuse maksumuse põhjendatuse olukorras, kus tal tekkis või vähemalt pidi tekkima selles kahtlus. VASTUSTAJA (HANKIJA) SEISUKOHT
2. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja hinnangul ei anna kaebaja poolt pakkumuse esitamine ja selle vastavaks tunnistamine käesolevas hankemenetluses kaebajale automaatselt alust Pärnu maavanema 17.08.2015 korralduse nr 1-1/15/348 punkti 1.1 ja 2 vaidlustamiseks, kuna hankeleping on sõlmitud ja kehtiv. Kaebeõiguse Pärnu maavanema 17.08.2015 korralduse nr 1-1/15/348 punkti 1.1 ja 2 vaidlustamiseks omandab kaebaja alles pärast 17.08.2015 hankelepingu tühisuse tuvastamist kohtu poolt. Kaebeõiguse puudumine on aga üldjuhul kaebuse rahuldamata jätmise tagajärjeks.
3. Isiku võimatus taotleda hankelepingu tühisuse tuvastamist lihtsustatud korras tellitavate teenuste puhul on seadusega tagatud ja vastuolu põhiseadusega puudub. Vastustaja leiab, et ei ole võimalik rääkida (ega ka kirjutada) kaebaja õiguse minetamisest hankelepingu tühisuse tuvastamisel ega vastuolust põhiseadusega, sest kaebajale on tagatud halduskohtusse pöördumise võimalus. Asjaolu, et 4 vaidlustuskomisjonil puudub pädevus tuvastada hankelepingu tühisus muul alusel peale

sätestatu ei tähenda kaebaja tõhusa õiguskaitsevahendi puudumist, vaid kaebaja pöördumist ebaõige ametiasutuse poole. Samuti ei muuda asjaolu, et hankelepingu tühisuse tuvastamine TsÜS § 87 alusel saab olla üksnes erandlik ja seonduda vaid riigihangete korraldamise põhimõtete tõepoolest olulise rikkumisega, õiguskaitsevahendit olematuks ega ebatõhusaks. Vastustaja on seisukohal, et olukorras, kus vaidlustuskomisjonil pädevus puudub, on ainuvõimalik otse halduskohtusse pöördumine. Samuti ei ole kohtupraktika kohaselt olukord, kus huvitatud isikule ei ole tagatud võimalust vaidlustada hankija tegevust enne hankelepingu sõlmimist, vastuolus Euroopa Liidu õigusega ega ka põhiseaduse § 15 lg 1 sätestatud igaühe õigusega pöörduda oma õiguste või vabaduste rikkumise korral tõhusa õiguskaitsevahendiga kohtusse (Tallinna Ringkonnakohtu 15.06.2015 otsuse nr 3-14-50168 p 15). 14. VAKO 11.09.2015 otsus vaidlustuses nr 194-15/163812, millega jäeti

§ 122

lg 3 p-de 1 ja 6 alusel AS Saaremaa Laevakompanii vaidlustus läbi vaatamata, on põhjendatud ja seaduslik. Kuna vaidlustus esitati pärast hankelepingu sõlmimist, oli see esitatud tähtaega rikkudes ning VAKO-l puudus pädevus tuvastada hankelepingu tühisus muul alusel peale

§ 69lõigetes 1 ja 11 või § 711 lõikes 1 sätestatu.

Vaidlustuskomisjoni poolt tuvastatavaid hankelepingu tühisuse aluseid ei saa tuletada ka muudest aktidest peale

-i, sh hankija asutusesisesest hankekorrast. 15. Vastustaja leiab, et VAKO ei ole eksinud p 5.2.1 järelduste tegemisel ja kaebaja põhjendused, lisaks kaebuse p 2.6 viited Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-100-08 p 23, ei anna ka alust asjaolude teisiti käsitlemiseks. Pärnu Maavalitsus ei ole kunagi kohaldanud lihtsustatud korras tellitavate teenuste osas hankelepingu sõlmimiseks 14-päevast ooteaega. Viitamine Lääne Maavalitsusele on asjakohatu ning vaidlustaja ei saa tugineda viimase käitumisele ja soovile kohaldada ka lihtsustatud korras tellitavatele teenustele ooteaega (juhul, kui ooteaega on vabatahtlikult rakendatud). Samas ei ole kaebaja vaidlustanud hankedokumentide punkti 10.1, mis käsitleb hankelepingu sõlmimist või punkti 9.6, mis käsitleb ettepaneku esitamist hankelepingu sõlmimiseks. Samuti ei ole kaebaja küsinud nimetatud punktide kohta selgitusi, mistõttu peab hankija järeldama, et kaebaja nõustus hankedokumentides toodud tingimustega. Kaebaja on meelevaldselt leidnud, et hankeleping on hankija enda kehtestatud menetlusreeglite kohaselt 14-päevase ooteaja mittejärgimise tõttu tühine, tõlgendades Pärnu maavanema 24.04.2014 korraldusega nr 219 kinnitatud Pärnu maavalitsuse riigihangete läbiviimise korra p 22 ebaõigesti. Nimetatud punkt on sedastatud üksnes hankemenetluste kohta, lihtsustatud korras tellitav teenus ei ole

mõistes hankemenetlus ja siin kohalduvad

§ 19

toodud nõuded ning hankija hankekord ja hankedokumentides toodud hanketingimused. Korra p 22 puhul on tegemist hankekorda toodud

§ 69

lg 1 normiga, mis ei reguleeri lihtsustatud korras tellitavate teenuste osas hankelepingu sõlmimist. Hankeleping saab olla tühine kui on rikutud

§ 69

lg 11 sätteid.

-st või seaduse keelust TsÜS § 87 mõttes tulenevaid hankelepingu tühisuse aluseid käesoleval juhul ei esine. Vastustaja selgitab, et hankekorra p 22 ei reguleeri hankelepingu sõlmimist lihtsustatud korras teenuste tellimisel ning antud asjas juhinduti hankekorra VII peatükist „Lihtsustatud korras tellitavad teenused“ p-d 33-34 ja

§-st 19. Hankija hankekorras on sõnaselgelt lihtsustatud korras tellitav teenus eraldi VII peatükina välja toodud ja seega peab kohaldama üksnes hankekorra VII ptk punkte 33-34, ning kuna tegemist on teenusega, mille eeldatav maksumus ületab punktis 34.2 toodud piirmäära, siis ka punkti 25, mis käsitleb hankekomisjoni ja vastutava isiku määramist ning punkte 11 ja 13, millest esimene käsitleb hanketingimuste koostamist ja teine maavanema ülesandeid. Antud juhul puudub asjas piiriülene huvi, lähtudes lepingu esemest ja seetõttu Euroopa Liidu õigus ei kohaldu ja rakendatakse siseriiklikku õigust. Nimetatud seisukohta tõendab ka asjaolu, et ühelgi hankel, mida Pärnu Maavalitsus on korraldanud parvlaevaühenduse tagamiseks, ei ole piiriülesed ettevõtted näidanud üles soovi hankes osaleda. Hankija ei ole lihtsustatud korras tellitavate teenuste puhul kohustatud rakendama kohustuslikku ooteaega (

§ 69

lg 1) peale hanke tulemustest (edukaks tunnistamise otsusest) pakkujale teatamist ja enne hankelepingu sõlmimist, kuna tegemist on

2. peatükis sätestatud nõudega, lihtsustatud korras tellitavate teenuste puhul aga hankija ei pea järgima

1. peatükis sätestatut. Seega on hankijal õigus leping sõlmida kohe peale eduka pakkumuse väljaselgitamist. 5
2. Pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise otsusest teavitati mõlemat pakkujat. Asjaolu, et edukaks tunnistatud pakkuja sai otsustest teada varem, ei muuda mingil määral vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuse sisu. Hankelepingu tühisus saab tuleneda üksnes seadusest (

§ 69lg 11).

Käesoleval juhul hankelepingu tühisuse alused puuduvad. 17. Vastustaja peab vajalikuks märkida, et kuigi lihtsustatud korras teenuse tellimisel ei ole

§ 48

otse kohaldatav, siis tulenevalt

§-st 3 hankija siiski kontrollis pakkumuse maksumuse kujunemist, eesmärgiga kasutada rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt. Käesoleval juhul ei ole hankijal kordagi tekkinud kahtlust, et AS Kihnu Veeteed esitatud pakkumus on liiga madala maksumusega. Hankija tugines pakkumuse maksumuse orienteeruva hinna hindamisel eelnevate aastate liiniveokuludele, riigieelarveliste vahendite suurusele ja tasuvusuuringule „Väikesaartega ühenduse pidamiseks laeva soetamine. Kihnu parvlaev“. Seega ei ole tuginemine

§-le 48 asjakohane juba üksnes põhjusel, et praegusel juhul puudub selle kohaldamise ainus eeldus. Olenemata asjaolust, et hankijal puudus kahtlus, et esitatud pakkumused on põhjendamatult madala maksumusega, esitas hankija pakkumuste tervikliku hindamise eesmärgil täiendavaid küsimusi, mis kandis üksnes täpsustavat eesmärki.

§ 48

regulatsiooni eesmärk on tagada hankija õigus hinnata hankelepingu sõlmimisega kaasnevaid riske, sest hankelepingu nõuetekohase täitmise riski kannab hankija, mitte teised hankemenetluses osalenud pakkujad. Käesoleva hankemenetluse eesmärgiks on parima pakkumuse esitanud pakkujaga avaliku teenindamise lepingu sõlmimine, et tagada ühistranspordiseaduses sätestatud avaliku liiniveo kohustus. ÜTS § 10 lg 1 alusel valitakse vedaja välja avaliku konkursi alusel, mille tingimused kehtestab veo tellija. Sellest tulenevalt ja arvestades, et käesoleval juhul on tegemist lihtsustatud korras tellitava teenusega

§ 19

lg 1 tähenduses, on ainsaks siduvaks kriteeriumiks hanketingimusi määratlev hankedokument, mis peab vastama

§-s 3 sätestatud üldpõhimõtetele. Käesolevas hankes on hankija lähtunud nimetatud üldpõhimõtetest rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine olemasolevat konkurentsi efektiivselt ära kasutades, riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse tagamine, osalejate võrdne kohtlemine ning kriteeriumid on riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Vastustaja kinnitab, et hankija on oma hankemenetluse läbi viinud iseseisvalt ja eraldiseisvalt teistest samalaadsetest hangetest. Vastustaja rõhutab, et kahes hankekomisjonis osalenud liikmel polnud võimalik kasutada kõnealuse hanke raames pakkumuste hindamisel Vormsi hanke tulemusi, kuna Vormsi hankel esitatud pakkumused on tulenevalt

§ 43lõikest 4 konfidentsiaalsed ega kuulu avaldamisele.

Nii kõnealune hange kui ka Vormsi laeva opereerimishange olid nii laevaliinidelt kui ka hanketingimustelt erinevad, mistõttu nende võrdsustamine ei ole võimalik ka sisuliselt. Hankekomisjon võrdles ja hindas pakkujate pakkumuses esitatud periooditasude ja reisitasude maksumusi, tuginedes seejuures senisele praktikale Kihnu saarega laevaühenduste korraldamisel. Senistele avaliku teenindamise lepingute maksumustele tuginedes ei saanud hankija eeldada, et AS Kihnu Veeteed pakkumus on hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal. Vastustaja leiab, et madalaima maksumusega pakkumuse edukaks tunnistamisega on ta edendanud konkurentsi ja käitunud kooskõlas riigihangete seaduses sätestatud üldpõhimõtetega. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT 18. Kolmas isik leiab, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata, kuna see ei ole põhjendatud. VAKO otsus AS Saaremaa Laevakompanii vaidlustuse läbivaatamata jätmise kohta

§ 122lg 3 p 6 alusel on põhjendatud ja seaduslik.

Kolmas isik leiab, et 17.08.2015 sõlmitud hankeleping on kehtiv ja puudub mistahes alus selle tühistamiseks või tühisuse tuvastamiseks. 19. Hanke alusdokumentides (hankekutse) punktist 9.6 tuleneb üheselt, et hankija võib teha edukale pakkujale mistahes ajal pärast pakkumuse edukaks tunnistamist ettepaneku lepingu sõlmimiseks. Et 6 tulenevalt

§-st 121 lg 1 ei saa pärast hankelepingu sõlmimist enam taotleda lepingu aluseks olevate hankeotsuste kehtetuks tunnistamist, jättis VAKO esitatud vaidlustuse täies ulatuses (sh hankeotsuste kehtetuks tunnistamise taotlus) põhjendatult läbi vaatamata.

ei sätesta lihtsustatud korras tellitavate teenuste hankes lepingute sõlmimisele ooteaega ega lepingu tühisust ooteaja mittejärgimisele. Vaidlust ei ole, et

ega muu õigusakt ei sätesta, et

§ 69

lg 1 sätestatud 14 päevane ooteperiood kohalduks ka lihtsustatud korras tellitavate teenuste hangetes (

§ 19

). Samuti ei näe

ette lepingu tühisust lihtsustatud korras tellitavate teenuste hangetes sõlmitud lepingule, mille puhul ei ole järgitud ooteaega. Antud juhul oli tegemist just nimelt lihtsustatud korras tellitavate teenuste hankega ja selle tulemusel 17.08.2015 sõlmitud hankelepinguga. Ühtegi

järgset hankelepingu tühisuse alust ei esine. Halduskohus saab hankelepingu tühisuse tuvastada, kui hankeleping on tühine

mõttes ja esineb

-is sätestatud hankelepingu tühisuse alus. Käesoleval juhul puuduvad riigihangete seaduses sätestatud võimalikud hankelepingu tühisuse alused. 20. Hankekord ei sätesta regulatsiooni, et lihtsustatud korras tellitavate teenuste hankes lepingute sõlmimisele kohalduks 14 päevane ooteaeg või et varem sõlmitud leping oleks tühine. Alusetu on kaebaja seisukoht, et hankekorraga on Pärnu Maavalitsus ette näinud täiendava hankelepingu tühisuse aluse, mida

ei sisaldu. Kaebaja tõlgendusel kohaldub hankekorra p-s 22 sätestatud 14 päevane kohustuslik ooteaeg ka Pärnu Maavalitsuse lihtsustatud korras tellitavate teenuste hangetes, mistõttu olevat 17.08.2015 sõlmitud hankeleping vastavalt hankekorra punktile 22 tühine. Kaebaja sellised järeldused on ainetud ja konstrueeritud. Ei

§ 69

lg 1 ega Pärnu Maavalitsuse hankekord näe ette 14 päevast ooteperioodi lihtsustatud korras tellitavate teenuste hankes või ooteaja mittekohaldamisel lepingu tühisust. Asjaolu, et hankekorra p 22 ei ole sätestatud kohalduma ja ole kohaldatav Pärnu Maavalitsuse lihtsustatud korras tellitavate teenuste hangetes kinnitab veenvalt ka maavalitsuse pool vaidlustusmenetluses VAKO-le esitatud 10.09.2015 kirjalik selgitus (vt 10.09.2015 nr 7- 1/15/11-7), et Pärnu Maavalitsus ei ole kunagi kohaldanud lihtsustatud korras tellitavate teenuste hangetes 14 päevast ooteperioodi ning selle kinnituseks esitatud hankija varasemate lihtsustatud teenuste hangete loetelu. Hankekutse punktist 9.6 tuleneb üheselt, et hankija võib teha edukale pakkujale mistahes ajal pärast pakkumuse edukaks tunnistamist ettepaneku lepingu sõlmimiseks. Samuti ei esine hankelepingu tühisust TsÜS § 87 alusel tulenevalt riigihangete üldpõhimõtete väidetavast rikkumisest.

§ 3

ei sätesta keeldu, et hankija ei tohiks sõlmida lihtsustatud korras tellitavate teenuste hangete puhul lepinguid ilma ooteperioodita. Samuti ei sätesta

§ 3

lihtsustatud teenuste hangetele kohustust järgida

§ 69lg 1 n.ö tavahangetele sätestatud 14 päevast ooteperioodi lepingu sõlmimisele.

Kolmanda isiku arvates ei saa pärast kehtiva hankelepingu sõlmimist enam nõuda selle aluseks olnud hankeotsuse kehtetuks tunnistamist. Samuti on põhjendamatu kaebaja taotlus jätta väidetavalt põhiseadusega vastuolus olevad sätted kohaldamata. Kaebusest ei selgu isegi see, milline

säte või regulatsioon on kaebaja väitel põhiseadusega vastuolus.

1. Hankelepingut ei sõlmitud 17.08.2015 eesmärgiga välistada AS Saaremaa Laevakompanii võimalus hakata hanget vaidlustama. Lepingu kohene sõlmimine oli vajalik selleks, et tagada uhiuue parvlaevaga „Kihnu Virve“ laevaliinide käikuandmine alates 01.10.
2. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud riigihangete vaidlustuskomisjoni poolt 11.09.2015 vaidlustuses nr 194-15/163812 tehtud otsust, millega jäeti AS Saaremaa Laevakompanii vaidlustus

§ 122lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata.

Arvestades asjaolu, et vaidlustus jäeti läbi vaatamata, taotleb kaebaja ühtlasi ka vaidlustuse esemeks olnud Pärnu maavanema 17.08.2015 korralduse nr 1-1/15/348 punktide 1.1 ja 2 tühistamist- ning Pärnu maavanema ja AS-i Kihnu Veeteed vahel 17.08.2015 sõlmitud hankelepingu (Kihnu-Munalaid-Kihnu, Kihnu-Pärnu-Kihnu ja Munalaid-Manilaid-Munalaid 7 reisiparvlaevaliinide avaliku teenindamise leping nr 2015/08-17) tühisuse tuvastamist. Eelnimetatud korralduse punktiga 1.1 tunnistati AS Kihnu Veeteed pakkumus vastavaks ning punktiga 2 ühtlasi ka edukaks. 23. Riigihangete vaidlustuskomisjonile esitatud vaidlustuses taotles AS Saaremaa Laevakompanii muuhulgas Pärnu maavanema ja AS-i Kihnu Veeteed vahel 17.08.2015 sõlmitud hankelepingu (KihnuMunalaid-Kihnu, Kihnu-Pärnu-Kihnu ja Munalaid-Manilaid-Munalaid reisiparvlaevaliinide avaliku teenindamise leping nr 2015/08-17) tühisuse tuvastamist. Riigihangete vaidlustuskomisjon jättis vaidlustuse riigihangete seaduse § 122 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata, leides, et tal puudub pädevus tuvastada hankelepingu tühisust muul alusel peale riigihangete seaduse § 69 lõigetes 1 ja 11 või § 711 lõikes 1 sätestatu ja et VAKO poolt tuvastatavaid hankelepingu tühisuse aluseid ei saa tuletada muudest aktidest peale riigihangete seaduse, sealhulgas hankija asutusesisesest hankekorrast. Lisaks leiti, et vaidlustus on esitatud

§ 121

lõikes 1 sätestatud vaidlustuse esitamise tähtaega rikkudes (vaidlustus esitati pärast hankelepingu sõlmimist). Kaebaja omakorda on seisukohal, et VAKO pädevust ei saa nii kitsalt vaadelda, millest peaks järelduma, et vaidlustuskomisjon jättis vaidlustuse põhjendamatult läbi vaatamata. Seoses eelnimetatuga taotleb kaebaja ka põhiseadusega vastuolus olevate sätete kohaldamata jätmist, mille puhul ei oleks puudutatud isikul lihtsustatud korras tellitavate teenuste korral võimalik hankelepingu tühisust tuvastada. Samas märgib kaebaja, et kui kohus VAKO käsitlusega vaidlustuskomisjoni piiratud pädevusest nõustub, siis saab kohus hankelepingu tühisuse tuvastada ning AS Saaremaa Laevakompanii jääb seetõttu ka vaidlustuses esitatud seisukohtade juurde. 24. Lähtuvalt eeltoodust ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 11.09.2015 otsuse tühistamise nõudest hindab kohus kõigepealt vaidlustuskomisjoni 11.09.2015 otsuse õiguspärasuse küsimust. Vaidlustus jäeti läbi vaatamata riigihangete seaduse § 122 lg 3 p 1 alusel.

§ 122

lg 3 p 1 sätestab, et vaidlustuskomisjon jätab vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale kui vaidlustus ei ole esitatud tähtaegselt. Nimelt sätestatakse riigihangete seaduse § 121 esimese lõike esimese lausega, et vaidlustus peab olema laekunud vaidlustuskomisjonile kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte peale hankelepingu sõlmimist. Antud juhul sõlmiti hankeleping 17.08.2015, kuid vaidlustus esitati 28.08.2015. Selles mõttes ei olnud vaidlustus tähtaegselt esitatud, milles tegelikult vaidlust ka ei ole, kuid kaebaja leidis, et hankeleping oli tühine ja et VAKO oleks pidanud hankelepingu tühisuse tuvastama. Riigihangete vaidlustuskomisjon asus aga seisukohale, et vaidlustuskomisjonil ei olnud pädevust tuvastada hankelepingu tühisust muudel alustel peale riigihangete seaduse § 69 lõigetes 1 ja 11 või § 711 lõikes 1 sätestatu. Eelnimetatud seisukohaga tuleb nõustuda. Sisulist vaidlust ei saa olla ka selles, et

§ 69

lõike 11 punktides 1-4 (registrile hanketeate esitamata jätmine ja muud pigem protsessuaalse sisuga minetused) või § 711 lõikes 1 nimetatud ja võimalike hankelepingu tühisust tingivate juhtumitega käesoleva vaidluse puhul tegemist ei olnud ja kui vaidlustuskomisjon asus seisukohale, et lihtsustatud korras tellitava teenuse puhul ei pidanud hankija riigihangete seaduse § 69 lõikes 1 nimetatud ooteaega järgima, siis ei oleks VAKO saanud hankelepingu tühisust ka

§ 69lg 1 alusel tuvastada.

Ooteaja järgimise või mittejärgimise õiguspärasuse küsimust tuleb menetlusosaliste seisukohtade pinnalt veel eraldi hinnata, kuid olukorras, kus ooteaega ei pidanud järgima, oli VAKO seisukoht piiratud pädevusest ning sellest, et üldises korras ei saa vaidlustuskomisjon hankelepingu tühisust tuvastada ja et vaidlustaja õigused ei olnud peale hankelepingu sõlmimist enam vaidlustusmenetluses kaitstavad, igati õiguspärane. Seega ei ole riigihangete vaidlustuskomisjoni 11.09.2015 otsuse tühistamiseks alust. Ühes suhteliselt sarnase või mingil määral võrreldava vaidluse lahendamisel selgitas Tallinna Ringkonnakohus oma 12.06.2014 otsuse punktides 13 ja 14 haldusasjas 3-14-50168, et vaidlust ei ole (ei saa olla) selles, et riigihangete vaidlustuskomisjonil puudub pädevus tuvastada hankelepingu tühisus muul alusel peale

§ 69

lõigetes 1 ja 11 või § 711 lõikes 1 sätestatu ja et n-ö üldalusel saab HKMS § 268 lõikes 1 sätestatule vaatamata esitada kaebuse otse halduskohtule ning taotleda hankelepingu tühisuse kindlakstegemist. 8 Lähtuvalt eeltoodust ei saa asuda ka taolisele seisukohale, et riigihangete vaidlustuskomisjoni pädevus on sedavõrd piiratud, et sellega peaks kaasnema vastava regulatsiooni põhiseadusevastaseks tunnistamine ja kohaldamata jätmine ning kaebaja sellkohane ning mõnevõrra abstraktne taotlus jääb rahuldamata. 25. Arvestades asjaolu, et hankelepingu tühisuse tuvastamist on võimalik taotleda kohtule esitatud kaebuse kaudu, tuleb edaspidiselt hinnata menetlusosaliste sellekohaseid seisukohti. Kaebaja põhiväide taandub kokkuvõttes sellele, et hankija ei järginud riigihangete seaduse § 69 lõikes 1 sätestatud ooteaega, mistõttu on hankeleping tühine.

§ 69

lg 1 kohaselt ei või hankija anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate esitamisest (ooteaeg), kusjuures enne ooteaja möödumist sõlmitud hankeleping on tühine. Hankija omakorda on seisukohal, et lihtsustatud korras tellitavate teenuste puhul ei olnud vaja kohustusliku ooteaja põhimõtet järgida ja et ooteaja järgimise kohustust ei ole ka vabatahtlikult võetud. Selles, et tegemist oli lihtsustatud korras tellitavate teenustega, vaidlust ei ole. Vastavalt riigihangete seaduse § 19 lõikele 3 on hankija kohustatud lihtsustatud korras tellitava teenuse puhul järgima üksnes

§-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ja sõlmima hankelepingu sama seaduse paragrahvis 5 nimetatud juhtudel kirjalikus vormis. Hankija on eelnimetatud üldpõhimõtteid järginud ning rõhuasetus on olnud

§ 3punktis 1 nimetatud rahaliste vahendite säästlikul ja otstarbekal kasutamisel.

Vastustajaga tuleb nõustuda ka selles, et ooteaja vabatahtlikku võtmist hankedokumentidest järeldada ei saa. Hankekutsest (tl 143-147), aga iseäranis selle üheksandast punktist ei ilmne ooteaja järgimise vajalikkust või lubadust. AS Saaremaa Laevakompanii on osundanud Pärnu Maavalitsuse riigihangete läbiviimise korra punktile 22, millest võiks kaebaja arvates tuletada ooteaja järgimise nõude, kuid nimetatud seisukohaga ei saa nõustuda. Pärnu maavanema 24.04.2014 korraldusega nr 219 kinnitatud riigihangete läbiviimise kord reguleerib riigihanke läbiviimist üldiste nõuete tasandil ja punkti 22 on riigihangete seaduse § 69 esimese lõike tekst lihtsalt üle kantud. Sellest ei saa järeldada seda, et lihtsustatud korras tellitavate teenuste puhul

§-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtete järgimisest ei piisa ja et kohustusliku ooteaja põhimõttest on vaja alati juhinduda. Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2014 otsuse punktis 12 haldusasjas 3-14-50168 on viidatud ka vastavale Riigikohtu lahendile ning selgitatud, et lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimisel peab hankija järgima

§-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise põhimõtteid ning tal puudub kohustus järgida riigihangete seaduse 2.-

1. peatükis sätestatud nõudeid ulatuslikumalt kui see on eelnimetatud seaduse paragrahviga 19 ette nähtud. Siinkohal tuleb nõustuda vastustaja seisukohaga ka selles, et vastavalt hankekutse punktile 5.
2. oli hankemenetluses osalevatel isikutel võimalik küsida selgitusi või täiendavat teavet ning seda ka ooteaja rakendamise seonduva võimaliku ebaselguse korral. Lähtuvalt eeltoodust ei saa tuvastada hankelepingu tühisust sellel põhjusel, et vastustaja ei järginud

§ 69lõikes 1 üldisteks juhtudeks ettenähtud ooteaja printsiipi.

Kaebaja on viidanud ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse paragrahvile 87, mille kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Antud juhul ei ole hankelepingu vastuolu seadusega ilmnenud ning seetõttu ei saa tuvastada selle tühisust ka tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud üldreeglist.

1. Kaebaja osundab veel võrdse kohtemise ning läbipaistvuse ja kontrolli tagamise põhimõtete võimalikule eiramisele, kuid nimetatud etteheidetega ei saa samuti nõustuda. Tegemist oli lihtsustatud korras tellitavate teenuste hankimisega ning hankija on juhindunud rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõttest. Hankekutse punkti 9.
2. kohaselt lubas hankija sõlmida lepingu madalaima hinnaga pakkumuse alusel. Selles, et AS Kihnu Veeteed pakkumuse maksumus oli madalam kui kaebajal, vaidlust ei ole. Mis puutub

§ 48

võimalikku kohaldamisse või kohaldamata jätmisse seonduvalt põhjendamatult madala pakkumusega, siis ei ole vastustaja kolmanda isiku pakkumust põhjendamatult madalaks pidanud. Pakkumuse maksumuse adekvaatsust ning vastavaid riske hindab 9 hankija ja kui selles osas küsimusi ei teki, siis ei pea ka mingisuguseid täiendavaid selgitusi nõudma. Lähtuvalt eeltoodust tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et Pärnu maavanema ja AS-i Kihnu Veeteed vahel 17.08.2015 sõlmitud hankeleping (Kihnu-Munalaid-Kihnu, Kihnu-Pärnu-Kihnu ja MunalaidManilaid-Munalaid reisiparvlaevaliinide avaliku teenindamise leping nr 2015/08-17) on kehtiv ja selle tühisuse tuvastamiseks ei ole alust, mistõttu ei ole põhjust tühistada ka Pärnu maavanema 17.08.2015 korralduse nr 1-1/15/348 punkte 1.1 ja 2 kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta. Riigihangete vaidlustuskomisjoni 11.09.2015 otsus vaidlustuse läbi vaatamata jätmisest on samuti õiguspärane. Seega jääb kaebus rahuldamata.

1. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus AS Saaremaa Laevakompanii kahjuks. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Pärnu Maavalitsus ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.
2. Menetluskulude hüvitamise taotluse on esitanud kolmanda isikuna protsessi kaasatud AS Kihnu Veeteed. HKMS § 108 lg-s 8 on sätestatud, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kolmas isik oli vastustaja poolel ning seetõttu tuleb kaebuse esitajal vastavaid kohtukulusid kanda. Menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid on tähtaegselt esitatud, sealhulgas konto väljavõtted arvete tasumise kohta (tl 139-154). AS Kihnu Veeteed soovib õigusabikulude väljamõistmist summas 1820 eurot ja 83 senti ilma käibemaksuta (tl 140, pöördel) ning kohus lähtub eelnimetatud taotlusest. Samas sätestab HKMS § 109 lg 6, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Seonduvalt õigusabikulude kantusega menetlusosaliste vahel vaidlust ei tekkinud, kuid kaebuse esitaja peab 19.10.2015 arve (tl 153) pinnalt esitatud õigusabikulusid põhjendamatuteks, sest korrati menetluse käigus esitatud varasemaid seisukohti, kusjuures kaebaja ei nõustu ka menetluskulude nimekirja koostamise käsitamisega õigusabiteenusena. Seoses 07.10.2015 arvega (tl 152) ei ole õigusabikulusid põhjendamatuks peetud. Kaebaja etteheide, mis puudutab 19.10.2015 arvet nr 150967, on (osaliselt) põhjendatud. Arve nr 150 967 spetsifikatsioonis märgitud viie ja poole tunnine nõupidamine kliendiga ja täiendava seisukoha ning menetluskulude hüvitamise taotluse koostamine oli selles menetlusjärgus ning taolises ajalises mahus mõnevõrra ülemäärane. Kaebajaga tuleb nõustuda ka selles, et menetluskulude nimekirja koostamist ei saa käsitada õigusabikuluna. Siinkohal ei saa muidugi eeldada, et nimekirja koostamine moodustas arve spetsifikatsioonis näidatust märkimisväärse osa, kuid kokkuvõttes tuleb eelnimetatud arve alusel väljamõistetavat menetluskulu siiski vähendada. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse küsimus jääb mingil määral alati hinnanguliseks, kuid haldusasja mahtu ja keerukusastet tervikuna arvesse võttes peab kohus põhjendatuks mõista kaebuse esitajalt kolmanda isiku kasuks kogusummana ilma käibemaksu arvestamata välja 1600 eurot. Arvetel märgitud käibemaksu väljamõistmist ei ole kolmas isik taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Enno Loonurm Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 15 jaanuari 2016 kohtuotsuse 10 R E S O L U T S I O O N:
3. Jätta AS Saaremaa Laevakompanii apellatsioonikaebus rahuldama ning Tallinna Halduskohtu 4.11.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-2384 muutmata.
4. Mõista AS Kihnu Veeteed kasuks apellatsioonimenetluse kulude katteks AS-ilt Saaremaa Laevakompanii välja 1245.83 eurot (üks tuhat kakssada nelikümmend viis eurot 83 senti).
5. AS Saaremaa Laevakompanii menetluskulud apellatsiooniastmes jätta tema enda kanda. Riigikohtu 11 veebruari 2016 kohtumääruse R E S O L U T S I O O N: Jätta AS Saaremaa Laevakompanii kassatsioonkaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 219 lg 6 alusel menetlusse võtmata. Tasutud kautsjon arvata HKMS § 107 lg 4 alusel riigituludesse. 11