← Eesti

2-14-60379/62

Obsah (5)§ 430§ 3§ 661§ 168§ 150

2-14-60379 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Kohtujurist Maarja Rüütel Määruse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-60379

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt

§ 3

. 2 2-14-60379 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

  1. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus lõpetamisele.
  2. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 6.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et kompromisskokkulepet kinnitava kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse 1 (ühe) päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. 7. Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 8.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule(

§ 150lg 4).

Pooled on esitanud taotlused riigilõivu osaliseks tagastamiseks. XXXKÜ on tasunud tsiviilasja menetluses riigilõivu kokku 200 eurot (125 eurot, tl 8 I kd ja 75 eurot, tl 82 III kd) ning XXX on tasunud (tasutud XXXOÜ poolt) riigilõivu kokku 275 eurot ( 225 eurot, tl 175 I kd ja 50 eurot, tl 141 III kd). Kohus leiab, et poolte taotlused ½ riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ning XXXKÜ-le tuleb tagastada 10.10.2014 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 tasutud riigilõivust 100 (üks sada) eurot Paldiski mnt. 75 KÜ arveldusarvele nr EE781010220008108017. XXX tagastada XXXOÜ poolt 29.03.2015 tasutud riigilõivust 137.50 eurot XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits 3 2-14-60379 Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.