2-14-60512/58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2015, Tartu Tsiviilasja number 2-14-60512 Tsiviilasi S.F. hagi D.F. vastu elatise vähendamiseks Tsiviilasja hind 855 eurot apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. juuni 2015 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik D.F. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (kostja): D.F. (ik: XXXXXXXXXX), seaduslik esindaja M.F. Vastustaja (hageja): Sergei Filitšev (ik: XXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Igor Belugin esindajad RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
3. juuni 2015 otsus muutmata. MENETLUSKULUDE JAOTUS Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
4. Sergei Filitšev esitas 10.11.2014 maakohtule D.F. vastu hagiavalduse, milles palus määrata elatis alaealise tütre D.F. (sünd XXXXXXXX) ülalpidamiseks alates hagi kohtusse esitamisest kuni 16.09.2018 summas 66,50 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt mõistis Viru Maakohus 16.09.2008 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-08-21796 S.F.lt M.F. kasuks välja elatise tütre D.F. ülalpidamiseks alates 30.05.2008 2175 krooni (139,01 eurot) kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni lapse täisealiseks saamiseni. Seisuga 07.01.2013 oli hageja elatisevõlgnevus 8143,13 eurot. Alates 11.01.2013 on hageja abielus N.F.ga ning tal on sündinud veel kaks last: XX.XX.XXXX poeg CC ja XX.XX.XXXX poeg DD. Hagejal ei ole olnud alalist tööd alates 01.08.2014 ning alates 05.11.2014 on ta arvel Töötukassas. Hageja pere materiaalsed vajadused katab hageja abikaasa oma vanemahüvitisest summas 599,90 eurot kuus. Hageja abikaasal on veel üks alaealine laps, poeg VV, kes on samuti hageja pere ülalpidamisel. Kui hageja maksaks kostjale elatist 177,50 eurot kuus, siis hageja laste CC ja DD huvid on kahjustatud, kuna peaaegu kõik hageja sissetulekud läheksid elatise ja võlgnevuse maksmiseks. Hagejal ei ole vara, mille realiseerimise arvel saaks elatisevõlgnevuse kustutada ning tagada kõigile kolmele lapsele võrdse ülalpidamise. Elatist kostja ülalpidamiseks tuleb vähendada 66,50 euroni kuus, kuna sellisel juhul saab hageja iga laps võrdse ülalpidamise summas, mis lähtub
5. a kuupalga alammäärast 390 eurot (66,50 × 3 last × 2 = 399 eurot).
6. Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et elatise vähendamiseks puudub alus. Hageja on töövõimeline isik. Hageja ei ole tasunud kostjale elatist alates
7. a. Seega hageja ei maksnud kostjale elatist ka siis, kui ta töötas, elatisevõlgnevus moodustab rohkem kui 8000 eurot ja hageja suhtes on alustatud kriminaalmenetlust. Kostjale teadaolevalt ei ela hageja oma teiste lastega koos ega anna neile ülalpidamist. MAAKOHTU LAHEND
8. Viru Maakohus rahuldas
9. juuni 2015 otsusega S.F. hagi osaliselt ja muutis Viru Maakohtu
10. septembri 2008 otsusega (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-08-21796 väljamõistetud elatise määra ning mõistis alates
11. novembrist 2014 S.F.lt D.F. kasuks ja ülalpidamiseks välja elatise 100 eurot kuus kuni D.F. täisealiseks saamiseni
12. septembril
13. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada S.F. poolt elatisena tasutud summasid alates
14. novembrist
15. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 4). Maakohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad kulud puuduvad. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt peab kohus tulenevalt TsMS § 459 lg-st 1 asja lahendamisel otsustama, kas peale Viru Maakohtu 16.09.2008 otsuse tsiviilasjas nr 2-08-21796 tegemist on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel tehti nõude 2 rahuldamise otsus, ning kas hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Hagejal on peale
16. a otsuse tegemist abielust N. FF. XX.XX.XXXX sündinud laps CC ja XX.XX.XXXX laps DD. Hageja abikaasa lapse VV kohus ei arvesta, kuna seadusest ei tulene hageja kohustust teda ülal pidada. 07.01.2013 täitekutse täiteasjas nr 072/2008/3119 järgi oli hagejal seisuga 07.01.2013 elatisevõlgnevus summas 8143,13 eurot. Hageja tööleping OÜ-ga Aara Metall lõpetati 01.08.
17. Vastavalt Eesti Töötukassa 05.11.2014 otsusele võeti hageja 05.11.2014 töötuna arvele. 20.05.2015 kohtuistungil seletas hageja, et alates
18. a jaanuarist töötab ta OÜ-s Reimaning Contractor. Töötasu suuruse kohta hageja kohtule andmeid ei esitanud. Hageja menetlusabi taotluse lahendamisel tuvastas kohus, et Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on hagejale perioodil 01.07.–31.12.2014 tehtud väljamakseid 1658,66 eurot, s.o keskmiselt 276,44 eurot kuus. Hagejal on arvelduskonto Swedbankis, 16.01.2015 seisuga oli saldo 8,63 eurot, toimingud kontol puudusid. ARK andmetel ei ole hageja nimele sõidukeid registreeritud. Kinnistusraamatu andmetel ei ole hageja nimele ka kinnisvara registreeritud. Äriregistris ei ole hagejaga seotud kandeid. Kohus leidis, et esinevad mõjuvad põhjused PKS § 102 lg 2 mõttes Viru Maakohtu 16.09.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-21796 väljamõistetud elatise suuruse vähendamiseks. Hagejal puudub muu vara, mille arvel saaks ülalpidamiskohustust täita. Hageja ei esitanud andmeid oma sissetulekute kohta alates
19. a jaanuarist, kuid andmed hageja varalise seisundi kohta annavad alust järeldada, et hageja ei suuda anda kostjale ülalpidamist seaduses sätestatud ja otsusega väljamõistetud määras. Peale otsuse tegemist on hagejal sündinud veel kaks last, kes elatise väljamõistmisel seaduses sätestatud ja otsusega väljamõistetud määras osutuvad varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus pidas põhjendatuks vähendada Viru Maakohtu 16.09.2008 otsusega väljamõistetud elatise suurust 100 euroni alates hagi esitamisest ehk alates 10.11.
20. Hageja taotletud summa 66,50 eurot ei ole põhjendatud, kuna hageja on töövõimeline isik, kes peab tegema kõik endast sõltuva, et anda ülalpidamist kõikidele oma lastele ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
21. D.F. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
22. juuni 2015 otsuse tühistamist osas, milles kohus S.F. hagi osaliselt rahuldas (resolutsiooni p-d 1 ja 2), ning uue otsuse tegemist, millega jätta S.F. hagi rahuldamata ja Viru Maakohtu
23. septembri 2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-21796 S.F.lt D.F. ülalpidamiseks väljamõistetud elatis seaduses sätestatud miinimummääras kuni D.F. täisealiseks saamiseni muutmata. Ülejäänud Viru Maakohtu
24. juuni 2015 otsuse resolutsiooni punktid (3, 4, 5, 6) palub apellant jätta muutmata. Alternatiivselt saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) kohaldas kohus ebaõigesti PKS § 102 lõikeid 1 ja
25. Hageja ei ole tõendanud, et tema puhul esinevad mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra. Kohtumenetluses tuvastati, et hageja töötab alates
26. a jaanuarist OÜ-s XXX, kuid töötasu suuruse kohta hageja kohtule tõendeid ei esitanud. Samuti tuvastati, et hagejal on veel kaks alaealist last, kuid hageja nende ülalpidamises ei osale ja elatist neile ei maksa. Seega asja materjalidest ei tulene, et hageja majanduslik olukord ei võimalda tal anda ülalpidamist talle endale ning ülalpidamist saama õigustatud isikutele seaduses sätestatud määras. Hagejad teised 3 lapsed ei saa olla vähem kindlustatud kui elatist saav laps, kuna on tuvastatud, et hageja ei anna neile ülalpidamist ja mingid nõudeid, mis oleksid seotud nende laste ülalpidamisega, ei ole hagejale esitatud; 2) ei hinnanud kohus tõendeid objektiivselt, kui tegi järelduse, et hageja majandusliku olukorra tõttu on teised lapsed vähem kindlustatud kui elatist saav laps. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on jätnud oma majandusliku olukorra ning teiste laste ülalpidamise ulatuse tõendamata.
27. S.F. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt kohaldas kohus õigesti materiaalõiguse norme ning hindas tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, otsustades oma siseveendumuse järgi, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
28. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hagi osaliselt ja vähendas hagejalt Viru Maakohtu 16.09.2008 otsusega väljamõistetud elatise määra alates 10.11.2014 100 euroni kuus. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
29. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
30. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust selles, et pärast Viru Maakohtu 16.09.2008 otsust, millega hagejalt mõisteti välja elatis tütre D.F. ülalpidamiseks 2175 krooni (139 eurot), kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, on hageja perre sündinud kaks last: XX.XX.XXXX CC ja XX.XX.XXXX DD. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus kohaldanud ebaõigesti PKS § 102 lg-t 2, hinnanud ebaõigesti tõendeid ning põhjendamatult muutnud (vähendanud) hagejalt kostja kasuks varasema kohtuotsuse alusel väljamõistetud elatist. Ringkonnakohus apellandi väidetega ei nõustu. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra (s.o alla alammäära). Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks vähem kindlustatud kui elatist saav laps. Asja materjalidest nähtuvalt lõpetati hageja ja OÜ XXX vaheline tööleping 01.08.2014 ning 05.11.2014 võeti hageja töötukassas töötuna arvele. 15.12.2014-30.06.2015 töötas hageja abikeevitajana OÜ-s XXX. Alates 12.08.2015 töötab hageja OÜ-s XXX abitöölise ametikohal ja tema põhipalk on 400 eurot kuus. Ajavahemikul 01.07.2014-31.12.2014 on Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt tehtud hagejale väljamakseid 1658,66 eurot (keskmiselt 276,44 eurot kuus) ning OÜ-st XXX on hageja saanud töötasu keskmiselt 440 eurot kuus. Maakohus on lisaks tuvastanud, et hagejal puudub muu vara, mille arvel laste ülalpidamiskohustust täita. 4 Hageja varaline seisund on kooskõlas maakohtu järeldusega, et hageja suhtes esineb PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus temalt varasema kohtuotsusega väljamõistetud elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära. Vastasel juhul jääksid hageja lapsed C ja D (sündinud pärast Viru Maakohtu 16.09.2008 otsust) varaliselt vähem kindlustatuks kui kostja, mis oleks vastuolus PKS § 102 lg 2 teises lauses märgituga, mille kohaselt tuleb kohustatud vanema varalisi vahendeid kasutada võrdväärselt kõigu ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks. Ülaltoodu kummutab apellandi väite, et hageja ei ole tõendanud mõjuva põhjuse esinemist, mis annaks aluse elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära. Paljasõnaline on apellandi seisukoht, et hageja ei ole tõendanud laste C ja D ülalpidamises osalemist. Ringkonnakohus peab oluliseks märkida, et oluline on siinjuures hagejal teiste alaealiste laste ülalpidamiskohustuse olemasolu ning see, millisel määral suudab hageja kõigi laste ülalpidamiskohustust täita võrdväärselt täita. Apellandi arusaam, et vaidluse lahendamiseks peaksid ka teised lapsed olema esitanud hageja vastu ülalpidamise nõude, ei tulene seadusest.
31. Tegemist on elatise vähendamise hagiga, mille üheks pooleks on alaealine laps. Kuigi ringkonnakohus jättis kostja (alaealise lapse) apellatsioonkaebuse rahuldamata, on õiglane jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja