Obsah (6)

§ 13§ 8§ 15§ 22§ 20§ 18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 27.11.2015, Tallinn Kentmaani Kohtumaja tsiviilkantselei Tsiviilasja number

tja 1: XXX(XXX, XXX)

tja 2: XXX(XXX, XXX) Menetluse liik Lihtmenetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.
2. Välja mõista XXXja XXXsolidaarselt XXXOÜ kasuks võlga 249,85 € ja alates 18.03.2015 võlalt viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni võla tasumiseni.
3. Välja mõista XXXja XXXsolidaarselt XXXOÜ kasuks menetluskulude katteks 74,10 €.
4. Jätta tähelepanuta XXXja XXXpoolt 11.11.2015 esitatud taotlus ja tõendid.
5. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tuleb teha menetlustoimiku, mille tarvis menetlusabi soovitakse saada. Toimingu tegemata jätmine ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused 1.

tjatele kuulub ühisomandina XXXasuv korteriomand nr XXX, mille koosseisus on XXXmõtteline osa XXXasuvatest korteriomandite kaasomandi esemest.

1. Hageja nimetati XXXasuvate korteriomanike üldkoosoleku poolt XXXasuvate korterite kaasomandi eseme valitsejaks alates 22.11.
2. hageja esitas XXXkorteriomanike nimel

tjatele arveid perioodil 01.01.2011 kuni 31.01.2015 elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest.

tjad on täitnud kohustust osaliselt, jättes tasumata kulu porivaipade vahetuse, hooldusel kulunud materjali, kindlustuse, üldelekter, üldvesi ja soojusenergia eest. 3.

§ 13

lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega.

1. Korteriomanike maksete kindlaksmääramisel on lähtutud omaniku omanduses oleva korteri üldpinna osast elamu korteriomandite kogupinnas (686/36863), perioodil 2011 kuni 2015 üldkoosoleku poolt kinnitatud majanduskavadest ning kinnitatud majanduskulude aruannetest. Periood 01.01.2011 – 31.12.2011
2. Hageja tasus XXX OÜ-le XXXasuvate korteriomandite poolt jaanuaris 2011 kuni detsember 2011 porivaipade vahetuse eest 142,80 €. Lähtudes kaasomandi eseme suurusest, kohustusid

tjad tasuma hagejale porivaipade vahetuse eest 2,66 eurot (142,80/ 36863 *686).

tjad tasusid eelnimetatud perioodil porivaipade vahetuse katteks 1,16 eurot, seega tasunud 1,06 eurot. 6. Hageja vahendas XXX asuvate korteriomanditele kaasomandi eseme ühekordseid korrashoiukulusid, sh. hooldusel kulunud materjal (teenusarvel rida üldhooldusel kulunud materjal) ning arvestas perioodil jaanuar 2011 kuni detsember 2011 kokku 2041,20 eurot. Lähtudes kaasomandi eseme suurusest, kohustusid

tjad tasuma hagejale ühekordseid korrashoiukulusid, sh. hooldusel kulunud materjali eest 37,99 eurot (2041,20/ 36863 *686).

tjad jätsid selle kohustuse täitmata 39,05 euro ulatuses. Periood 01.01.2012 – 31.12.2012

1. Hageja tasus Eesti Energia AS-le XXXasuvate korteriomandite poolt augustis 2012 tarbitud elektrienergia energia eest 1352,59 eurot millest hageja arvestas korteriomandite tarbimiseks esitatud näitude alusel 838,93 eurot (elekter öö tarbitud KWh 3981*0,07304, elekter päev KWh 4861*0,1128) ning ampritasu 92,
2. Täiendavalt kuulus korteriomandite vahel jagamisele üldelektrikulu 420,86 eurot.

tjad on jätnud hagejale tasumata üldelektrikulu eest 7,83 eurot (420,86/ 36863 *686). 8. Hageja tasus Tallinna Vesi AS-le XXXasuvate korteriomandite poolt juunis 2012 tarbitud veeja kanalisatsiooniteenuse eest 539,76 eurot millest hageja arvestas korteriomandite tarbimiseks esitatud näitude alusel 438,04 (vesi kokku m3 211*2,076). Täiendavalt kuulus korteriomandite vahel jagamisele üldveekulu 101,72 eurot.

tjad on jätnud hagejale tasumata üldveekulu eest 1,89 eurot (101,72/ 36863 *686). 2 9. Hageja tasus Eesti Gaas AS-le XXXasuvate korteriomandite poolt juunis 2012 tarbitud soojusenergia eest 634,41 eurot. millest hageja arvestas korteriomandite vee soojendamiseks esitatud näitude alusel 343,87 eurot (soe vesi m3 72*4,776). Täiendavalt kuulus korteriomandite vahel jagamisele soojusenergiakulu 290,54 eurot.

tjad on jätnud hagejale tasumata soojusenergiakulu eest 5,41 eurot (290,54/ 36863 *686).

1. Hageja tasus XXX OÜ-le XXXasuvate korteriomandite poolt jaanuaris 2012 kuni aprill 2012 porivaipade vahetuse eest 31,
2. Lähtudes kaasomandi eseme suurusest, kohustusid

tjad tasuma hagejale porivaipade vahetuse eest 0,58 eurot (31,20/ 36863 *686). 11. Hageja vahendas XXXasuvate korteriomanditele kaasomandi eseme ühekordseid korrashoiukulusid, sh. hooldusel kulunud materjal (teenusarvel rida üldhooldusel kulunud materjal) ning arvestas perioodil jaanuar 2012 kuni detsember 2012 kokku 1348,80 eurot. Lähtudes kaasomandi eseme suurusest, kohustusid

tjad tasuma hagejale ühekordseid korrashoiukulusid, sh. hooldusel kulunud materjali eest 25,10 eurot (1348,80/ 36863 *686).

tjad on perioodil jaanuar 2012 kuni detsember 2012 jätnud tasumata 40,81 eurot. Periood 01.01.2013 – 31.12.2013

1. Hageja tasus Eesti Energia AS-le XXXasuvate korteriomandite poolt aprillis 2013 tarbitud elektrienergia energia eest 1705,48 eurot millest hageja arvestas korteriomandite tarbimiseks esitatud näitude alusel 1109,35 eurot (elekter öö tarbitud KWh 5533*0,07160, elekter päev KWh 6462*0,1104) ning ampritasu 86,
2. Täiendavalt kuulus korteriomandite vahel jagamisele üldelektrikulu 509,73 eurot.

tjad on jätnud hagejale tasumata üldelektrikulu eest 9,49 eurot (509,73/ 36863 *686). 13. Hageja vahendas XXXasuvate korteriomanditele kaasomandi eseme ühekordseid korrashoiukulusid, sh. hooldusel kulunud materjal (teenusarvel rida üldhooldusel kulunud materjal) ning arvestas perioodil jaanuar 2013 kuni detsember 2013 kokku 3294 eurot. Lähtudes kaasomandi eseme suurusest, kohustusid

tjad tasuma hagejale ühekordseid korrashoiukulusid, sh. hooldusel kulunud materjali eest 61,30 eurot (3294/ 36863 *686).

tjad on perioodil jaanuar 2013 kuni detsember 2013 jätnud tasumata kokku 70,79 eurot. Periood 01.01.2014 – 31.12.2014 14. Hageja vahendas XXXasuvate korteriomanditele kaasomandi eseme ühekordseid korrashoiukulusid, sh. hooldusel kulunud materjal (teenusarvel rida üldhooldusel kulunud materjal) ning arvestas perioodil jaanuar 2014 kuni detsember 2014 kokku 4657,20 eurot. Lähtudes kaasomandi eseme suurusest, kohustusid

tjad tasuma hagejale ühekordseid korrashoiukulusid, sh. hooldusel kulunud materjali eest 86,67 eurot (4657,20/ 36863 *686).

tjad on perioodil jaanuar 2014 kuni detsember 2014 jätnud tasunud 86,67 eurot. 3 Periood 01.01.2015 – 31.01.2015

1. Hageja tasus Eesti Energia AS-le XXXasuvate korteriomandite poolt jaanuaris 2015 tarbitud elektrienergia energia eest 2094,86 eurot millest hageja arvestas korteriomandite tarbimiseks esitatud näitude alusel 1451,50 eurot (elekter öö tarbitud KWh 6712*0,09128, elekter päev KWh 6789*0,1125) ning ampritasu 83,
2. Täiendavalt kuulus korteriomandite vahel jagamisele üldelektrikulu 559,84 eurot.

tjad on jätnud hagejale tasumata üldelektrikulu eest 10,42 eurot (559,84/ 36863 *686).

1. Hageja vahendas XXXasuvate korteriomanditele jaanuar 2015 kvartali kindlustusmakse summas 122,
2. Lähtudes kaasomandi eseme suurusest, kohustusid

tjad tasuma hagejale elektrienergia eest 2,29 eurot (122,83/ 36863 *686). 17. Hageja vahendas XXXasuvate korteriomanditele kaasomandi eseme ühekordseid korrashoiukulusid, sh. hooldusel kulunud materjal (teenusarvel rida üldhooldusel kulunud materjal) jaanuaris 2015 151,20 eurot. Lähtudes kaasomandi eseme suurusest, kohustusid

tjad tasuma hagejale ühekordseid korrashoiukulusid, sh. hooldusel kulunud materjali eest 2,81 eurot (151,20/ 36863 *686).

tjad on perioodil jaanuar 2015 jätnud tasumata kokku 15,52 eurot. 18. Lähtuvalt eelnevast on

tjate kohustus hageja ees kokku 252,84 eurot. 19. Hageja palub

tjatelt solidaarselt 252,84 € XXXkorteriomanike ühisuse kasuks välja mõista 252,84 € ja alates hagi esitamisest 18.03.2015 viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhivõlalt kuni kohase täitmiseni ja jätta menetluskulud

tjate kanda

tjate vastus 20.

tjad hagi ei tunnistanud ja palusid jätta selle rahuldamata. Korrashoiukulud ei ole tõendatud 2011.eest 2041,20 €, 2012 eest 1348,80 €. 2013.a. 3294 €, 2014 eest 4657,20 € ja 20154a. jaanuari eest 151,20 €. 21. 2011. ja 2012. näidati kuluartiklina „ üldhoolduskulu“ ja „porivaipade kulu“ ühikuna korterit

tjad keelduvad maksma porivaipade hoolduse eest, sest valitseja sõlmis lepingu enda nimel XXXOÜ-ga ilma korteriomanike kooskõlastuseta. Lepingus on trahvid, hüvitised. 2011.a. 2012.a. toimusid porivaipade vargused ja siis esitati omanikele trahvinõuded, mis ületavad 1000 € ja on välja makstud reservfondist. Alusetud on porivaipade kulud 2011.a. 144,38 € ja 2012.a. 29,80 €. Kulusid ei ole kooskõlastatud korteriomanikega ega neid heaks kiidetud häälteenamusega. 4

1. Kulud, mis on kantud 2011- 2014 võtmete kodeerimisega, katkestustega likvideerimisega, kütte reguleerimisega, üleskutsetega teistes korterites summas 808,26 €, hoonete akende pesemisega 2014.a. summas 1542 €, kütte sisse- ja väljalülitamiseaga 2014.a. 180 € ning paberikorvi tarnetega 2014.a. 36,24 €, on alusetud.
2. Hagi on aegunud 2011.a. nõuete osas.
3. Menetluskulud paluvad jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
4. Vaidlus pudus selles, et •

tjatele kuulub ühisomandina XXXasuv korteriomand nr XXX, mille koosseisus on XXXmõtteline osa XXXasuvatest korteriomandite kaasomandi esemest (I kd lk 45-46, kinnistusraamatu väljavõte) • Hageja esitas XXXkorteriomanike nimel

tjatele arveid perioodil 01.01.2011 kuni 31.01.2015 elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste • Kohustused tuleb täita

tjatel igakuiselt vastavalt esitatud arvetele • hageja on XXXasuvate korteriomanike üldkoosoleku poolt XXXasuvate korterite kaasomandi eseme valitsejaks alates 22.11.2010.

§ 8

lg 1 mõttest tulenevalt käsitletakse korteriomanike vahel kaasomandi esemega seoses tekkivaid õigussuhteid korteriomanike ühisusena. Juhul, kui korteromanikud ei ole korteriühistut asutanud, kehtivad korteriomanike suhtes kõik korteriomandiseaduses sätestatud õigused ja kohustused.

§ 13

lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.

§ 15

lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandieset ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahv lõige 6 punkt 3 sätestab muuhulgas korteriomanikele vastava valitsemisena korteriomanike poolset kaasomandi eseme taastamisväärtusest lähtuva kahjukindlustuslepingu sõlmimist ja korteriomanike vastutuse kindlustamist.

§ 22

kohaselt koostab Valitseja kalendriaastaks majanduskava mille alusel teevad korteriomanikud perioodilisi ettemakseid ning mille järgselt esitab Valitseja aruande milles kajastatakse muuhulgas majanduskava täitmist ja kaasomandiga seotud varalisi õigusi ja kohustusi. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võib 5 võlausaldaja võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 20

lg 1 p 1-2, 4 lg 2 p 1-2, 5 järgi võivad korteriomandite valitsemist ja majandamist korteriomanikud korraldada selliselt, et nimetavad selleks valitseja, kellel on õigus ja kohustus viia omanike otsuseid ellu, rakendama kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks abinõusid, sh korrashoiuks, remondiks, valitsema rahalisi vahendeid, nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ja teha volituste piires tehinguid võtta vastu igapäevase majandamistegevuse raames sooritusi, esitada nõudeid. Kuna vaidlus puudus selles, et hageja on XXXasuvate korteriomanike üldkoosoleku poolt XXXasuvate korterite kaasomandi eseme valitsejaks alates 22.11.2010, siis on hageja õigustud nõudma

tjatelt

§ 13lg 1 tulenevate kohustuste täitmist. Aegumine seoses nõudega perioodi 01.01.2011 – 31.12.2011 eest 28. Ts

ÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest, lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist, lg 3 Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS § 154 sätestab, et korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks 29. Vaidlus puudus selles, et korteriomandi eest tasumisele kuuluvad maksed on korduva iseloomuga, sest neid kohustusi tuleb kanda igakuiselt ehkki iga konkreetse kuu kohustuse ulatus määratakse kindlaks eraldi (arves). Seetõttu tuleb aegumise arvestamisel lähtuda TsÜS § 154. 30. Kohtule esitatud 2011.a arvetest nähtuvalt muutusid igakuised tasunõuded, mille kohta arved

tjatele esitati, sissenõutavaks arve esitamise kuu järgmise kuu

1. kuupäeval: näiteks arve nr 1199-45 31.01.2011 tuli tasuda 25.02.2011 ja nii edasi, sj tuli arve nr 1199-45 31.12.2011 tasuda 25.01.2012 (I kd lk 127-138). Eeltoodu alusel leiab kohus, et aegumistähtaeg hakkas TsÜS § 154 II lause järgi kulgema kohustuste, mis muutusid sissenõutavaks 2011.a., vastavalt 2011.a lõppemisest.
2. Kooskõlas TsMS § 135 lg 1 algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle 6 kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti ning lg 2 järgi lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg 2 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval.
3. Seega hakkasid
4. jaanuari kuni novembrikuu tasunõuete aegumine TsÜS § 154 II lause ja § 135 lg 1 järgi kulgema 01.01.2012 ning 3-aastane aegumistähtaeg saabus TsÜS § 136 lg 2 järgi 31.12.2014 kl 24:
6. detsembrikuu tasunõue, mis muutus sissenõutavaks 2012.a. jaanuaris, hakkas kulgema 01.01.2013 kl 00:00 ja lõppes 31.12.2015 kl 24:
7. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetles avalduse eelmärgitud nõuete osas 22.12.14, menetlus on üle läinud hagimenetluseks.

tjad on hagiavalduse kätte saanud. 33. TsÜS 160 § lg 1 järgi peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks ning lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. TsMS § 362 lg 1 järgi on hagi esitamise ajaks on hagi kohtusse jõudmise aeg. See kehtib üksnes juhul, kui hagi on

tjale hiljem kätte toimetatud, lg 2 kohaselt kehtib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ka muu avalduse või taotluse kohtule esitamise kohta, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 3 kohaselt kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse nii hagi esitamisega seotud menetlusõiguslike kui ka materiaalõiguslike tagajärgede hindamisel, muu hulgas tähtaja järgimise ning tähtaja kulgemise katkemise ja peatumise hindamisel. TsMS § 483 lg 6 sätestab, et kui kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või katkestatud või peatatud aegumine, loetaks avalduse rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või aegumine katkenuks või peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui avaldaja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse

tjale kätte. 34. Kuna hageja esitas

tjate vastu nõude, sj vaidlusaluste 2011.a. maksete saamiseks, maksekäsu kiirmenetles 22.12.14 ja maksekäsu kiirmenetlus läks üle hagimenetluseks ja

tjad on hagiavalduse kätte saanud, siis TsMS § 483 lg 6, § 362 lg 1, 2, 3, § 154 II lause, § 135 lg 1, 2, § 136 lg 2 alusel on hagi esitatud kohtusse aegumise tähtaja sees ning

tjate väide, et nõue 2011.a tekkinud võlgnevuse väljamõistmiseks on aegunud, on väär. 22.10.2010 koosoleku protokolli allkirjastamine 35.

§ 18

lg 6 I lause alusel kirjutab koosoleku protokollile alla valitseja ja üks korteriomanik. Hageja poolt kohtule esitatud XXXkorteriomandite omanike koosoleku protokollist 22.10.2010 (I kd lk 48-49) nähtuvalt on sellele alla kirjutanud koosoleku juhataja XXXja protokollijana XXX, kes on haldusfirma esindaja. Seega on ebaõige

tjate väide, et see on 7 alla kirjutamata, kuid õige osaliselt selles, et alla pole kirjutanud mitte korteriomanik, vaid muu isik XXX, kelle kohta pole esitatud tõendeid, et ta oleks XXXmõne korteriomandi omanik. Samas ei ole väidetud, et märgitud koosolekul vastuvõetud otsused, sh valitseja nimetamine, oleks sisuliselt vaidlustatud. Koosolekul osalenute hulgas on ka

tja XXX (I kd lk 52, krt 45). Kokku osales koosolekul 37 inimest. Märgitud 22.10.2010 toimunud koosolekul otsustasid omanikud valida valitsejaks (p 1) hageja 37 poolthäälega, st ka

tja XXXi häälega. Seega on viidatud koosoleku protokolli ja osalenud isikute nimekirjaga lisaks sellele, et valitseja nimetamist pole vaidlustatud, tõendatud, et hageja nimetati XXX, Tallinn asuvate korteriomanike üldkoosoleku poolt XXX, Tallinn asuvate korterite kaasomandi eseme valitsejaks alates 22.11.2010. Porivaibad 36. Esitatud 22.10.2010 korteriomanike koosoleku protokolliga on hageja tõendanud, et koosolek kinnitas 2011.a. majanduskava (p 3, majanduskava, I kd lk 50) kooskõlas

§ 22lg 5 (koosolek kinnitab majanduskava).

Majanduskava kohaselt kantakse porivaipade kulud vastavalt tegelikele kuludele. 14.11.2011 toimunud korduskoosolekul on koosolek otsustanud kinnitatud 2012.a. majanduskava. Seega on selle koosoleku protokolliga ning lisatud koosolekul osalenud isikute nimekirjaga (I kd lk 62) tõendatud, et 14.11.2011 kinnitasid korteriomandite omanikud 2012.a. majanduskava (I kd lk 61)

§ 22lg 5 järgi.

Eeltoodu alusel tuleb korteriomanikel, sj

tjatel kanda porivaipade kulusid vastavalt tegelikele kuludele 2011-2012. 37.

§ 22lg 5 kohaselt kinnitab üldkoosolek majandusaasta aruande.

Hageja on tõendanud kohtule esitatud 2011.a. ja 2012.a. majandusaasta aruandega (I kd lk 103, 104) ning üldkoosoleku protokollidega 10.03.2015 (I kd lk 78-79), et koosolek on kinnitanud 2011.a. ja 2012.a. porivaipade kulud järgmiselt: 2011.a. 113 € (I kd lk 103) ja 2012.a. 25 € (I kd lk 104). Seega on hageja väide, et kulud, mis on hageja kandnud seoses porivaipadega 2011.a. ja 2012.a., o osaliselt tõendatud ja põhjendatud järgmiselt: 2011.a. oli see 113 € ja 2012.a. oli see 25 €, mitte nii nagu väitis hageja hagis, et need olid 2011.a. 142,80 € ja 2012.a. 31,20 €. Kuna 10.03.2015 üldkoosolek on 2011. a. ja 2012.a. porivaipade kulud vastavalt summades 113 € ja 25 € otsusega kinnitanud, siis on põhjendamatud

tjate 06.11.2015 esitatud väited, justkui oleks kulud 2011.a. 144,38 € ja 2012.a. 29,80 €, sest korteriomandi omanike koosolek selliseid kulusid ning vastavaid majandusaasta aruandeid kinnitanud pole. Kuna koosolek on otsustanud kinnitada ülalviidatud ulatuses porivaipade kulud, siis on põhjendamatud

tjate väited, justkui oleks 2011-2012 toimund varguse tõttu esitatud omanikele, sj

tjatele trahvinõuded, mis ületab 1000 €. 38.

§ 13

lg 1 kohaselt kannab korteriomanik kaasomandil lasuvad maksude, koormatised, kaasomandi majandamise kulud võrdeliselt temale kuuluva kaasomandi osa suurusega. Õige on

tjate seisukoht, et neile esitatud arvetel 2011-2012 (I kd lk 127 -150) on märgitud 8 porivaipade kuluartikli all ühikuna 1, kuid hagi asjaoludest nähtuvalt on

tjate korteriomandil lasuva kohustuse suuruse arvestus tehtud vastavalt kaasomandi osa suurusele. Kinnistusraamatu andmete kohaselt on

tjate korteriomandi osa suurus 686/3686, millest lähtuvalt ongi arvetus hagis tehtud. Seega oli hageja õigustatud kooskõlas

§ 13

lg 1 tegema porivaipade kulu arvestuse lähtudes 1) tegelikelt kantud kuludest, mis on kinnitatud 2011.a. ja 2012.a. majanduskavades ja nende aastate kinnitatud majandusaasta aruannetes vastavalt 113 € ja 25 € (mitte nagu hagis on lähtutud summadest 142,80 € ja 31,20 €) ning 2)

tjate kaasomandi osa suurusest. Seega ei oma mingit tähtsust

tjate väide, kui suur on

tjate korteriomandi reaalosa pind või elamu pindala. Tõendeid, et korteriomanikud oleksid otsustanud porivaipade kulusid kanda muu kokkuleppe alusel

§ 13

II lause järgi, ei ole

tjad esitanud. Eeltoodud põhjusel ei anna kohus hinnangut ka hageja esitatud inventeerimisaktile ja selles kajastuvatele ehituslikele andmetele (II kd lk 28). Kuna porivaipade kandmisega seotud kulud on kinnitatud (nagu kohus eelpool märkis), ei oma mingit tähtsust vaidluses asjaolu, kas hageja on esitanud lepingu XXXOÜ-ga, porivaipade aktid, ja millised on lepingu tingimused ning millal leping lõppes. Kuna majanduskavadest 2011, 2012, mis on kinnitatud koosolekute poolt, nähtuvalt on korteriomanikud pidanud vajalikuks kanda kulusid seoses porivaipadega, siis on alusetud

tjate väited, et tegemist on selliste kuludega, mis ületavad

§ 13lg 3 tulenevad eseme korrapärase korrashoiu vajalikud kulud.

Eeltoodu tõttu ei anna kohus hinnangut

tja poolt 06.11.2015 esitatud XXXOÜ arvetele (II kd lk 87-92), XXXe-kirjale lepingu lõpetamise kohta (lk 60, II kd). Kohus peab vajalikuks märkida, et 06.11.2015 esitatud etteheited majandusaasta aruande aluseks olevate porivaipade kulude või dokumentide kohta tulnuks

tjatel esitada enne koosoleku läbiviimist ja vastavate majandusaasta aruannete kinnitamist, mis leidis aset 10.03.2015.

tjad väitsid, et mais 2012.a lõpetati porivaipadega seotud leping ära, kuid hagist nähtuvalt puudutabki porivaipade kulude nõue perioodi jaanuar-aprill 2012.a. Kuna 2011.a porivaipade kulu oli 113 € ning 2012.a oli see 25 €, siis

tjate korteriomandil lasuva kohustuse suurus on vastavalt: 2,10 € (2011.a, 133/36863*686) ja 0,47 € (2012.a. 25/36863*686). Hageja on väitnud, et

tjad tasusid 2011.a. vastavalt 1,16 €, seega on

tjad jätnud tasumata vaid 2,10-1,16=0,94 € vähem ja selle tasumist pole nad tõendanud. Hageja on väitnud, et

tjad jätsid tasumata 2012.a porivaipade eest 0,58 €, tegelikult pidid nad tasuma 0,47 €, nagu kohus tuvastas, kuid selle tasumist pole nad tõendanud. 39. Kuna

tjad on korteriomandi ühisomanikud, siis on hagejal kui võlausaldajal õigus nõuda 9 VÕS § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1,

§ 13

lg 1 VÕS § 65 lg 1, 4 järgi

tjatelt kohustuse täitmist solidaarselt ja nõuda märgitud porivaipade kulude tasumist 2011.a ja 2012.a. kokku 1,41 €. Korrashoiukulud 40. Esitatud 22.10.2010 korteriomanike koosoleku protokolliga on hageja tõendanud, et koosolek kinnitas 2011.a. majanduskava (p 3, majanduskava, I kd lk 50) kooskõlas

§ 22lg 5.

Majanduskava kohaselt on koosolek otsustanud kinnitada üldhoolduskulu/tegevuskulud vastavalt tegelikele kuludele. 41. Koosoleku protokolliga 14.11.2011 on hageja tõendanud, et korteriomanike koosolek kinnitas 2012.a. majanduskava (p 3, majanduskava, I kd lk 58) kooskõlas

§ 22lg 5.

Majanduskava kohaselt on koosoleku otsustanud kinnitada üldhoolduskulu/tegevuskulud vastavalt tegelikele kuludele. 42. Koosoleku protokolliga 04.12.2012 on hageja tõendanud, et korteriomanike koosolek kinnitas 2013.a. majanduskava (p 3, majanduskava, I kd lk 70) kooskõlas

§ 22lg 5.

Majanduskava kohaselt on koosolekud otsustanud kinnitada üldhoolduskulu/tegevuskulud vastavalt tegelikele kuludele. Ülalmainitud kulusid on hageja nimetanud hagis korrashoiukuludena. 43. Kohtule ei ole esitatud üldkoosoleku otsust, millega oleks kinnitatud 2014.a. majanduskava. Samas on hageja esitanud korteriomanike koosoleku protokolli 10.03.2015, mille kohaselt on üldkoosolek kinnitanud

§ 22lg 5 järgi ära 2011.a., 2012.a., 2013.a., 2014.a.

majandusaasta aruanded (aruanded lk 103-106) ning 2015.a. majanduskava (kava ise I kd lk 107, nõue puudutab ka 2015.a. jaanuarikuu makset). Seega isegi, kui 2014.a majanduskava esitatud pole ning seda pole kinnitatud, on korteriomandite omanikud kinnitanud ära tegelikud 2011-2014 majandusaastate aruanded ja vastavate aastate kulud 10.03.2015. Eeltoodud koosolekute otsustega on seega tõendatud, et 2011.a. korrashoiukulud kokku olid 2041,20 € ning

tjate kohustus, lähtuvalt nende kaasomandi suurusest, on 37,99 €. 2012.a. olid need vastavalt 1348,80 € ja

tjate osa vastavalt 25,10 €. 2013.a. oli see 3294 € ja

tjate osa vastavalt 61,30 € ja 2014.a. oli see 4657,20 € ning

tjate osa oli vastavalt 86,67€. Eeltoodu alusel on põhjendamatud

tjate väidet, et viidatud kulude nõue on põhjendamata ja tõendamata.

1. 2015.a.majanduskavast (I kd lk 107) nähtuvalt on korrashoiukulud (üldhoolduskulu/tegevuskulu) hoolduskulude all ja igakuine tasu oleks 533,23 € ja kuus 1,1721 €/m
2. Kuna sellist tüüpi kulu on korteriomanike koosolek 2015.a majandusaastaks kinnitatud kuluna m2 kohta

§ 13

II lause järgi, siis on

tjate kohustuste ulatus määratletud vastavalt korteriomandi reaalosa suurusele 68,60 m2 (kinnistusraamatu väljavõttele, I kd lk 45). Hageja on nõudnud 2015.a. jaanuarikuu eest vastavat tasu 2,81 €, kuna on leidnud, et need 10 on ühekordsed materjalide kulud. Samas ei nähtu kinnitatud 2015.a. majanduskavast, et koosolek oleks otsustanud selliseid ühekordseid kulusid eraldi kanda ja seda lisaks tegelikule kulule. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tõendamata on hageja väide, et tal oleks õigus nõuda 10.03.2015 kinnitatud 2015.a. majanduskava alusel 2015.a jaanuaris korrashoiukohustusena

tjatelt 2,81 €. 45. Eeltoodu tõendite alusel on hageja korrashoiukulude nõue tõendatud ja põhjendatud osaliselt kokku 2011-2014.a. eest 211,06 eurot ning nõue 2015.a. jaanuarikuu eest 2,81 € on põhjendamata ja tõendamata. Seega on

tjate väide õige, et hagejal pole õigust nõuda 2015.a. jaanuarikuu eest korrashoiukulusid. 46. Eeltoodud tõendite alusel leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda

tjatelt korrashoiukuludena solidaarselt

13 lg 1, VÕS § 65 lg 1, 4, VÕS § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 järgi kokku 211,06 €. 47.

tjad väitsid 06.11.2015, et kulud, mis on kantud 2011- 2014 võtmete kodeerimisega, katkestustega likvideerimisega, kütte reguleerimisega, üleskutsetega teistes korterites summas 808,26 €, hoonete akende pesemisega 2014.a. summas 1542 €, kütte sisse- ja väljalülitamiseaga 2014.a. 180 € ning paberikorvi tarnetega 2014.a. 36,24 €, on alusetud. Kohus leiab, et hagist nähtuvalt ei ole selliseid kulusid neilt nõutud ning teiseks on sellised etteheited majandusaasta aruannete aluseks olevatele üksikutele kulu liikidele esitatud pärast seda, kui 2011-2014 majandusaasta aruanded (kulud) ja seega vastavad kulud on üldkoosoleku otsustega 10.03.2015 kinnitatud. Sellel põhjusel ei anna kohus hinnangut ka

tjate esitatud tõenditele nagu XXXpäring hagejale juuni 2014 arve kohta, akendepesu kohta, tellimuskirjadele-töökäskudele, tööde vastuvõtu aktidele (II kd 57-59,61-86). Elektrienergia. Vee- ja kanalisatsiooniteenus. Soojusenergia. Kindlustus. Kohus vaatleb elektrienergia, vee ja kanalisatsiooniteenuse, soojusenergia ülekulusid ja Kindlustuskulusid, mida hageja on nõudnud 2012, 2013 ja 2015.a. jaanuaris.

1. Hageja on tõendanud 10.03.2015 korteriomanike koosoleku otsusega, millega kinnitati 2012.a 2013.a. majandusaasta aruanded ja kulud selles, et 2012.a. elektrienergia üldkulu oli 420,86 €, vee- ja kanalisatsiooni üldkulu oli 101,72 €, soojusenergia üldkulu oli 290,54 €, 2013.a.oli üldelektrikulu 509,73 €.
2. Koosoleku protokolliga 14.11.2011 on tõendanud, et korteriomanike koosolek kinnitas 2012.a. majanduskava (I kd 61), mille kohaselt on koosolek otsustanud kinnitada kulud, mis tuleb kanda vee -ja kanalisatsiooniteenuse üldkuluna (0,0032€/m2), elektrienergia üldkuluna (0,0064€/m2) ja soojusteenuse üldkuluna (gaasikatlamaja hooldus, 0,0128 m2) arvestatuna m2 kohta, mitte lähtuvalt kaasomandi suuruset.
3. Koosoleku protokolliga 04.12.2012 on tõendanud, et koosolek kinnitas 2013.a. majanduskava. Majanduskava ( I kd 73) kohaselt on koosolek otsustanud kinnitada kulud, mis tuleb kanda 11 elektrienergia üldkulu eest arvestatuna m2 kohta (0,0097€/m2), mitte lähtuvalt kaasomandi suuruset.
4. Koosoleku protokolliga 10.03.2015 on tõendanud, et koosolek kinnitas 2015.a. majanduskava. Majanduskava (I kd 107) kohaselt on koosolek otsustanud kinnitada kulud, mis tuleb kanda elektrienergia üldkulu eestr (m2) ja kindlustuse eest arvestatuna m2 kohta (kindlustus 0,0132€/m2), mitte lähtuvalt kaasomandi suuruset.
5. Seega ei kinnita ülalviidatud dokumentaalsed tõendid hageja väited, et ülalviidatud aastatel nõutud kulude arvetus toimub

§ 13

lg 1 I lause järgi korteriomanike, sh

tjate kaasoomandi mõttelisest osast lähtudes, vaid õiged on

tjate väited, et arvetus peab lähtuma pindalast, mitte mõttelise osa suurusest. Seega on korteriomanikud

§ 13

lg 1 II lause alusel kokku leppinud ülalviidatud ja nõutud arvestuse metoodikas ja jaotuses teisiti kui

§ 13lg 1 I lauses sätestatu.

53. Samas ei nähtu

tjate väidetest, kuidas hageja arvestus 2012. ja 2013.a. ning 2015.a. ülalviidatud kulude kohta muudab

tja kohustuste ulatust (

tjad ise ole mingit arvestust teinud), lisaks ole

tjad vaidlustanud 2015.a jaanuarikuu kindlustuskulusid ja 2015.a elektrienergia üldkulusid. 54. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et hageja on tõendanud, et

tjatel oli kohustus

§ 13lg 1 tulenevalt maksta 2012.a.

elektri üldkulu 7,83 €, vee - ja kanalisatsiooni üldkulu 1,89 €, soojusenergia üldkulu 5,41 €, 2013.a. elektrienergia üldkulu 9,49 €, 2015.a. elektrienergia üldkulu 10,42 € ja kindlustuse kulu 2,29 € (kokku 37,33 €).

tjad ei ole tõendanud, et need kulud oleksid kantud ja kohustused täidetud. 55. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda

tjatelt solidaarselt

§ 13

lg 1, VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, VÕS § 65 lg 1, 4 alusel kohustuse täitmist ja võlgnevuse väljamõistmist solidaarselt. Põhivõla lõplik suurus, viivis, otsuse viivitamata täitmine 56. Arvestades ülaltoodut, leiab kohus, et hageja nõue on osaliselt tõendatud ja põhjendatud ja kuulub osalisele rahuldamisele ning

tjatelt tuleb solidaarselt välja mõista

§ 13lg 1, VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 järgi kokku 249,85 € (1,46+211,06+37,33).

57. VÕS § 113 lg 1, § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmise viivitamise korral viivist ja TsMS § 367 alusel võib võlausaldaja nõuda viivist alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Seega kuulub hageja viivisenõue osalisele rahuldamisele ja

tjatelt tuleb solidaarselt välja mõista alates hagi esitamisest 18.03.2015 viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras põhivõlalt kuni selle tasumiseni. 58. Mis puudutab hageja nõude sõnastust, et see tuleb välja mõista ühisusele, siis pole see päris 12 täpne ning seega tuleb

tjatelt võlg välja mõista hageja kasuks (RK 3-2-1-163-14).

1. Ülaltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele järgmiselt: XXXja XXXtuleb solidaarselt XXXOÜ kasuks välja mõista võlga 249,85 € ja alates 18.03.2015 võlalt viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni võla tasumiseni.
2. Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 10 kuulub otsus viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus, hind
3. Kuna hagi kuulub osaliselt rahuldamisele 98,8 %, siis TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad hageja menetluskulud 98,8% ulatuses TsMS § 165 lg 3 järgi solidaarselt

tjate kanda. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 75 € (maksekäsu kiirmenetluse lõiv 45 € ja hagilt täiendavalt tasutud lõiv 30 €, I kd lk 180-181). Seega tuleb

tjatelt solidaarselt hagejale välja mõista menetluskulude katteks 74,10 €. 62.

tjad menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitanud, seega jäävad nende menetluskulud täies ulatuses nende endi kanda. 63. Asja hind on hagi esitamise aja seisu, arvestades võla ja seadusjärgse viivise nõuet, 273,14 €.

tjate menetlusdokumendid, mis on esitatud pärast 06.11.2015. 64. Kohus andis

tjatele võimaluse vastata hageja menetlusdokumentidele ja menetluskuludele ja esitada oma tõendid 06.11.2015 ja teatas, et avaldab otsuse 27.11.2015 (II kd lk 48).

tjad esitasid oma seisukohad, tõendid 06.11.

2. Kooskõlas TsMS § 66 ei ole menetlusosalisel õigust teha menetlustoiminguid hiljem, kui kohus tähtaega ei pikenda või seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei menetle menetlusosalise esitatud taotlust, tõendit, vastuväidet § 331 lg 1 sätestatud juhul. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. 66.

tjad esitasid 11.11.2015 taotluse tõendite ja kogumiseks ning osade tõendite vastuvõtmiseks ehk pärast kohtu määratud tähtaega. Taotlusest ei nähtu, miks taotlust ja dokumente ei saanud esitada hiljemalt 06.11.2015. Märgitud taotluse menetlemine põhjustab asja arutamise edasilükkamise, otsuse mitteavaldamise lubatud ajal ja kuna

tjad pole põhistanud taotluse ja tõendite hilisemat esitamist, ei menetle kohus seda taotlust ja tõendeid TsMS § 331 lg 1, § 66 järgi. Märgitud taotlus ja tõendid jäävad TsMS § 66, § 331 lg 1 lähtuvalt tähelepanuta. 13 /digitaalne allkiri/ Kohtunik 14