1-14-419/44

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. jaanuar 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-14-419 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Elle Karm Kaitsja Matti Reinsalu (määratud korras) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Andre Rehemaa karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks kohta ANDRE REHEMAA, i.k. 39512314215, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 05.11.2012 ja lõpp 16.02.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 21.01.2016, videokohtuistungil Süüdimõistetu Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 871, § 75 ja KrMS § 4261, 432 lg 3, 32,
3. RESOLUTSIOON Kohaldada Andre Rehemaa suhtes pärast vangistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskontrolli allutades Andre Rehemaa käitumiskontrolli nõuetele kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Vastavalt KarS § 871 lõikele 3 määrata karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks 12 (kaksteist) kuud. Kohustada Andre Rehemaad käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 punktides 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada Andre Rehemaad käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2, 21 ja 4 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või õppima või võtma end arvele Eesti Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vangistusest vabanemisest. Välja mõista Andre Rehemaalt menetluskuluna riigituludesse 158,64 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900, selgitusse märkida „Andre Rehemaa, menetluskulu, 1-14-419“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti Reinsalu kasuks 158,64 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu Andre Rehemaa kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Määruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, Andre Rehemaale ja tema kaitsjale ning kohtumääruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 16.12.2015 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andre Rehemaa kohta karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Andre Rehemaa tunnistati Viru Maakohtu 20.01.2014 otsusega süüdi KarS § 404, § 274 lg 1 ja § 275 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1, 2 kohaldamisega mõistis kohus talle liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 05.11.
4. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetav Andre Rehemaa suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. 2 3 Samuti soovitab Viru Vangla kriminaalhooldaja karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks määrata Andre Rehemaale KarS § 75 lg 2 p 2, 21 ja 4 alusel täiendavad lisakohustused. Kohtuistung Kinnipeetav Andre Rehemaa avaldas kohtuistungil, et tahab pärast vabanemist minna elama xxxx keskusesse ja asuda tööle, kuigi kindlat töökohta veel ei ole. Keskuse tugiisik on lubanud aidata, samuti on MTÜ lubanud kulude osas abiks olla. Märgib, et vangla on teda palju õpetanud ja sinna tagasi ta enam sattuda ei tahaks. Selgitab, et hea käitumise eest vanglas on teda premeeritud ja kiidetud, tema käitumine on paranenud, alkoholi ei tarbi ja lähedastega on läbisaamine hea. Kinnitab, et on nõus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Prokurör leidis kohtuistungil, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine on põhjendatud, kuna kinnipeetav ise ennast ei usalda. Prokurör teeb ettepaneku määrata karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks miinimum tähtaeg. Kaitsja on seisukohal, et kui isik on ise nõus ja leiab, et selline tugivõrgustik koos käitumiskontrolliga on talle vajalik, siis tuleb seda tema suhtes kohaldada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega leiab, et Andre Rehemaa suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus KarS §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. Karistusseadustiku (KarS) § 871 lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud
5. peatüki 1., 2.,
6. ja
7. jaos,
8. peatüki
9. jaos või
10. peatüki
11. ja
12. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. Andre Rehemaa puhul on KarS § 871 lg 1 kohaldamise eeldused täidetud. Andre Rehemaa kannab käesoleval ajal liitkaristust 3 aastat 3 kuud 11 päeva vangistust. Ärakandmisele kuuluva liitkaristuse kandmise lõpp saabub eelduslikult 16.02.2016, seega kannab kinnipeetav ära mõistetud karistuse täies ulatuses. 3 4 Kuivõrd karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on oluline ka prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid, siis sellele hinnangu andmiseks analüüsib kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal. Andre Rehemaad on kriminaalkorras karistatud 3-l korral ning reaalset vangistust kannab esimest korda. Varasemalt on teda karistatud röövimise eest. Vangistuses on toime pannud vangla vara tahtliku hävitamise ning on ähvardanud ametnikku vägivallaga ja solvanud. Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Soodusteguriks kuritegude toimepanemisel on majandusliku kasu saamise soov ja emotsionaalne seisund. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on ohtlik avalikkusele. Ohustatud on nii vanglaametnikud kui ühiskond tervikuna. Ohtlikkus seisneb füüsilise vägivalla kasutamises ning varalise kahju tekitamises. Ohu tõenäosus on seda suurem, kui isik kaotab enesevalitsuse, satub konflikt-olukordadesse, aga ka majanduslike raskuste ilmnemisel. Materiaalsete probleemide tekkimine on aga kohtu hinnangul tõenäoline, kuna isikul puudub vabanemisel töökoht. Samuti on isikul vähene majandusliku toimetuleku oskus, mis võib soodustada uute kuritegude toimepanemist. Lisaks märgib kohus, et kinnipeetaval on vangla andmetel maksmata nõudeid summas umbes 2316 eurot. Ka on isikul vähene haridus, puudub eriala ning huvi õppimise vastu, mis omakorda piirab kohtu hinnangul kinnipeetava konkurentsivõimet tööjõu turul. Samas on isikul võimalus võtta end Töötukassas arvele ning saada kuni töökoha leidmiseni töötu abiraha ning töö otsimist/leidmist toetavaid teenuseid. Vangla andmetel on kinnipeetav hinnatud alkoholisõltlaseks. Kinnipeetav ise alkoholiprobleemi ei tunnista ning ei ole valmis sellega tegelema. Vangla psühhiaater on seisukohal, et Andre Rehemaa näol ei ole tegemist sellise sõltlasega, keda oleks vaja ravile saata. Kinnipeetava isikuomaduste, varasema elukäigu ja käitumise alusel on vangla poolt Andre Rehemaa puhul hinnatud uue kuriteo toimepanemise riski 2 aasta jooksul kõrgeks, s.o 53 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 69%. Vangla hinnangul on kinnipeetav labiilse närvisüsteemiga, madala sotsiaalse võimekusega, mis toob kaasa vähese analüüsivõime ning kerge ärrituvuse. Kergesti ärrituvuse pinnalt on oht uute kuritegude, sealhulgas vägivaldsete kuritegude sooritamiseks. Isik ei mõtle oma tegude tagajärgdele, reageerib impulsiivselt, on probleeme emotsioonide kontrollimisega. Andre Rehemaa puhul on olemas suitsiidi- ja enesekahjustamise oht. Vangla hinnangul on Andre Rehemaa motiveeritud tulevikus kuritegelikku käitumist vältima, kuid vajab selleks toetust ja tuge. Välise toetuseta võib kalduda uute kuritegude sooritamisele. Samas on kinnipeetav ise avaldanud, et ta ei soovi elama asuda osadesse piirkondadesse, kus võib kokku puutuda vanade kriminogeense taustaga tuttavatega. Andre Rehemaa on esmakordsel süüdimõistmisel vabastatud karistuse kandmisest tingimisi ning allutatud käitumiskontrollile, kuid sooritas katseajal uue kuriteo. Kinnipeetaval on probleeme distsipliinile allumisega ja reeglitest kinnipidamisega. 4 5 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Andre Rehemaa puhul on väga suur tõenäosus tulenevalt tema majanduslikust olukorrast, võimalikust alkoholi tarvitamisest, hoiakutest ja mõtlemisest, et ta võib peale vabanemist toime panna uue kuriteo. Kohus on seisukohal, et Andre Rehemaa vajab täiendavat abi vabaduses sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimiseks. Seega tuleb Andre Rehemaa suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli allutades ta kriminaalhooldaja järelevalvele, kus temaga tehakse tööd kriminogeense käitumise muutmiseks. Kinnipeetav on kohtuistungil ka ise kinnitanud, et ta ei usalda ennast ning on nõus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega, mille käigus saaks ta tuge kriminaalhooldajalt, kes aitaks tal kohaneda vabaduses olles. KarS § 871 lg 3 sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kaksteist kuud kuni kolm aastat. Kohus peab võimalikuks Andre Rehemaa käitumiskontrolli tähtajaks määrata minimaalse aja, s.o 12 kuud, samas kohustades teda käitumiskontrolli ajal järgima lisaks KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kohustustele ka KarS § 75 lõikes 2 p-des 2, 21 ja 4 sätestatud kohustusi. Kui Andre Rehemaa ei täida kui süüdlane ei järgi kriminaalhooldusametnik teda tähtaega korraga kuni ühe § 75 lõikes 2 sätestatule. KarS § 75 tulenevaid nõudeid, siis KarS § 871 lg 4 kohaselt, kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS KarS § 3314 kohaselt karistatakse kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 5