3-15-985/75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2016, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-985 Kohtuasi O.L. kaebus Sotsiaalkindlustusameti16.12.2014 otsuse nr 01246 ja 17.03.2015 vaideotsuse nr 1.1-10/15 tühistamiseks ja asja uuele lahendamisele kohustamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: O.L., esindajad Irina Gromtsev ja Ille Nakurt-Murumaa Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Silvia Azojan Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Rahuldada kaebus.
3. Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 16.12.2014 otsus nr 01246 ja 17.03.2015 vaideotsus nr 1.1-10/
5. Teha Sotsiaalkindlustusametile kohustuseks vaadata kaebaja pensioniavaldus viivitamatult peale kohtuotsuse jõustumist uuesti läbi.
6. Mõista Sotsiaalkindlustusametilt O.L. kasuks menetluskuluna välja 486 (nelisada kaheksakümmend kuus) eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 15.02.
7. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. 03.11.2014 on O.L. (edaspidi kaebaja) esitanud avalduse (tl 21-22) soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks. Sotsiaalkindlustusameti 16.12.2014 otsusega nr 01246 (tl 19-20) otsustati talle pensioni mitte määrata. Otsust põhjendati väitega, et esitatud dokumentide alusel ei ole töötamine vahetult ioniseeriva kiirguse allikatega vähemalt 50% tööajast tõendatud. 17.03.2015 koostatud vaideotsusega nr 1.1-10/15 (tl 17-18) jäeti otsuse kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaie rahuldamata. Veel on kohtutoimikusse esitatud kaebaja pensionitoimiku ärakiri (tl 17-35), tervishoiuasutuste töötingimuste kindlakstegemise küsimustes Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja Kiirguskeskuse ning Terviseameti järelevalveosakonna juhtivinspektor Peeter Mardna poolt antud selgitused (tl 40-42), Keskkonnaametis 11.02.2015 ja 05.02.2014 koostatud isikuseire andmete protokollid (tl 58-59), kaebaja kohta koostatud tervisekontrolli otsused (tl 60-64) ning Ida-Viru Keskhaigla radioloogiateenistuse õendusjuhi ülevaade selle teenistuse hooldaja tööst (tl 113-114). Haldusasja nr 3-13-2422 materjalidest võttis kohus toimikusse 02.04.2014 kohtumääruse, millega esitati spetsialistile küsimused ning selle peale Sergei Nazarenko poolt 09.04.2014 koostatud vastus koos kaasnevate dokumentidega (tl 150-154). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
9. 16.04.2015 esindaja vahendusel koostatud kaebuses (t 2-3) palus kaebaja tühistada 16.12.2014 otsus nr 01246 ja 17.03.2015 vaideotsus nr 1.1-10/215 ning kohustada Sotsiaalkindlustusametit määrama talle soodustustingimustel vanaduspensioni. 18.12.2015 edastas kaebaja esindaja taotluse ja kuludokumendid 486 euro suuruse õigusabi kulu hüvitamiseks (tl 156-160).
10. Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 37-38) paluti kaebus täies ulatuses rahuldamata jätta. Seejuures selgitati soodustingimustel vanaduspensioni määramise korda ning märgiti, et kuna kaebaja polnud kantud A kategooria kiirgustöötajate nimekirja ega töötanud vähemalt 50% tööajast vahetult ioniseeriva kiirguse allikatega, on tema puhul täitmata kaks nimekirja nr 1 peatükk XII punkti 6 alusel soodustingimustel vanaduspensioni saamise eelduseks olevast kolmest tingimusest. KOHTU PÕHJENDUSED
11. Käesolevas asjas on pooltel vaidlus selle üle, kas kaebaja töötamine Ida-Viru Keskhaigla radioloogiateenistuse hooldajana on toimunud vähemalt 50 % ulatuses tööajast vahetult ioniseeriva kiirguse allikatega ning annab seetõttu õiguse saada soodustingimustel vanaduspensioni.
12. Riiklike pensionide määramiseks vajaliku pensioniõigusliku staaži arvestamise tingimused ja kord on kehtestatud riikliku pensionikindlustuse seaduses (RPKS) ja selle alusel antud muudes õigusaktides. Soodustustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt sõltub niisuguse pensioni saamise õigus tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel töötamise pikkusest. Seejuures on seaduseandja kehtestanud, et isik, kes on töötanud vähemalt 10 aastat tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava nimekirja nr 1 järgi on õigus pensionile 10 aastat enne RPKS § 7 sätestatud vanusesse jõudmist. Vabariigi Valitsus on kinnitanud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1“ oma 16.07.1992 määrusega nr 206 ning nimetanud selle osa XII punktis 6 soodustingimustel pensioni saavate isikutena muuhulgas ära ka tervishoiuasutuste töötajad, kes töötavad vahetult vähemalt 50% tööajast ioniseeriva kiirguse allikatega. Kiirgusseaduse (KiS) § 6 p-dest 12 ja 14 tulenevalt on ioniseeriv kiirgus energia siire otseselt või kaudselt ioone tekitavate 2 osakeste või elektromagnetiliste lainetena, mille lainepikkus on 100 nanomeetrit või lühem ja kiirgusallikas seade, radioaktiivne aine või rajatis, mis on võimeline emiteerima ioniseerivat kiirgust või radioaktiivseid aineid. Seda, mida täpselt tuleks mõista vahetu töötamisena ioniseeriva kiirguse allikatega, nimetatud seadusest ega ka muudest õigusaktidest ei tulene. Samuti ei ole üheski õigusaktis kehtestatud, et soodustustingimustel pensioni saamiseks peab töötaja olema kindlasti kantud A kategooria kiirgustöötajate nimekirja. Kiirgustöötajate kategooriad rakendusid alles 01.05.2004 kehtima hakanud kiirgusseadusega ja nimekirja nr 1 kinnitamise ajal neid veel polnud.
13. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 56 lg 2 tulenevalt võivad halduskohtus tõenditeks olla kõik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsKMS) §-de 251-305 kohaselt lubatud tõendid. TsKMS § 251 lg 2 ja § 253 lg 1 sätestatu lubab tunnistaja ülekuulamise asendada tema teises menetluses ülekuulamise protokolli kasutamisega, kui see võimaldab menetlust lihtsustada ning loeb tõendiks ka tunnistaja poolt kirjalikult antud ütlused. TsKMS § 293 lg 3 võimaldab tõendina kasutada ka teises kohtumenetluses koostatud eksperdiarvamust. Haldusasjas nr 3-13-2422 tunnistajana kohtu poolt esitatud küsimustele kirjalikke vastuseid andnud eriteadmistega spetsialist Sergei Nazarenko seletuste kohaselt tähendab kiirguse allikaga töötamine tööülesannete täitmist töökeskkonnas, mida iseloomustab tööülesannete täitmiseks vajaliku ioniseeriva kiirguse allika ning selle mõjusfääris oleva tööobjekti (näiteks röntgeniaparaadi ja patsiendi) olemasolu. Vahetu töötamine ioniseeriva kiirguse allikaga toimub vastavalt tööülesandele kas üksinda või meeskonnana, milles võivad olla esindatud nii tervishoiutöötajad kui muud töötajad.
14. Kaebaja on pensionitoimiku materjalide hulgas esitatud tööraamatu väljavõttest, töölepingust nr 139/19.10.2004 ja selle lisalehest nr 8/28.10.2014 nähtuvalt töötanud SA Ida-Viru Keskkaigla radioloogiateenistuses hooldajana alates 18.10.2004 kuni 02.11.
15. 17.03.2008 kinnitatud radioloogiateenistuse hooldaja ametijuhendi kohaselt oli tema ametikoha eesmärkideks lisaks nimetatud teenistuse puhtuse ja korrasoleku tagamisele ka hooldusteenuse osutamine. Sama haigla 04.11.2014 tõend nr 95 ja radioloogiateenistuse õendusjuhi poolt koostatud ülevaade kinnitavad, et töötamine toimus vähemalt 50 % ulatuses tööajast ioniseeriva kiirguse allikatega, tähendas 80-90% ulatuses uuringutega seotud meeskonnatööd ning seisnes selles osas nii röntgenikabinetis töötava tehniku või radioloogi kui teenindatava patsiendi abistamises erinevate protseduuride tegemisel. Seega viibis kaebaja oma tööülesannete täitmisel valdava osa tööajast koos teiste meeskonna liikmetega ioniseeriva kiirguse mõjualas, mis annab selge aluse järelduseks, et ta töötas vahetult ioniseeriva kiirguse allikaga.
16. Kohtule on esitatud veel ka aastatel 1974 – 1989 Eesti pearadioloogina töötanud Peeter Mardna seisukoht, milline tugineb väitele, et hooldaja tegevus toimub väljalülitatud aparaadiga ruumis ega ole seotud selle funktsiooniga. Nimetatud seisukoha andja pole kohtule teadaolevalt koos kaebajaga töötanud ega saa seetõttu olla üksikasjalikult kursis tema töökoha tegelike ülesannete ja nende täitmise tingimustega. Ülevaate on aga koostanud radioloogiateenistuse õendusjuht, kes peab neid oma tööst tulenevalt täpselt teadma. Kuna pole mingit alus arvata, et õendusjuht on esitanud kohtule hooldaja tööülesannete kohta tõele mittevastavad väited ja selgitused, tuleb just need asja lahendamisel aluseks võtta. Seega on olemas piisavad tõendid selle kohta, et kaebaja on ajavahemikul 18.10.2004 - 02.11.2014 töötanud vähemalt 50 % tööajast vahetult ioniseeriva kiirguse allikaga, tal on seetõttu olemas soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajalik 10 aasta pikkune staaž ning otsused, milledega jäeti tema pensioniavaldus ja vaie rahuldamata ei ole õiguspärased.
17. Eeltoodud põhjendustel tuleb kaebus täies ulatuses rahuldada. Kohus tühistab vaidlustatud otsuse, selle peale esitatud vaide kohta tehtud vaideotsuse ning teeb vastustajale ettekirjutuse vaadata 3 kaebaja poolt esitatud pensioniavaldus viivitamatult peale kohtuotsuse jõustumist uuesti läbi. HKMS § 108 lg-st 1 tulenevalt kuulub hüvitamisele kaebaja poolt õigusabi eest tasumisega kantud 486 euro suurune menetluskulu. See on reaalselt kantud, pole asja keskmist keerukust ja mahtu arvestades ülemäärase suurusega ning vastustaja ei ole sellele ka mingeid vastuväiteid esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane 4