Obsah (4)

§ 424§ 69§ 75§ 76

1 Kriminaalasi nr 1-14-8058 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-8058 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär

§ 424

järgi ning karistati 7 kuu vangistusega.

§ 69lg 1 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 420 tunni ulatuses.

Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 7 kuud. Kohtuotsus kriminaalasjas jõustus 15.11.2014. Üldkasuliku töö tegemisel pidi Aleksei Raguzov järgima kontrollnõudeid vastavalt

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatule, lisaks sellele määrati talle kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Viru Maakohtu 21.08.2015 kohtumäärusega pöörati Viru Maakohtu 30.10.2014 kohtuotsusega mõistetud kandmata karistus, ärakandmata osas 6 kuud 26 päeva, kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel täitmisele ning süüdimõistetu saadeti karistust kandma. Karistuse kandmise alguseks loeti isiku kinnipidamise aeg 19.08.

1. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 13-l korral ning vanglas kannab ta karistust seitsmendat korda. Käesolevat karistust kannab isik mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Varasemalt on teda karistatud varavastaste kuritegude eest ning mootorsõiduki joobes juhtimise eest, samuti vägivalla kasutamise eest võimuesindaja suhtes. Seega on kuritegude dünaamika varieeruv. Kuriteod on toime pandud kas majandusliku kasu saamise eesmärgil või on tegemist mootorsõiduki joobes juhtimisega, millest nähtub ühiskonnaohtlikkus ja vastutustundetu käitumine. Kinnipeetava praegune käitumine on sarnane varasemale käitumisele, kuriteod on liigiliselt jäänud samaks, raskusaste ei ole muutunud. Kuritegude soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Karistusaja pikkusest tulenevalt ei ole kinnipeetavale vanglas individuaalset täitmiskava koostatud. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 5 kuud ning kanda jääb tal veel vähem kui 2 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Vanglast vabanemisel läheb isik elama aadressile xxxx, oma elukaaslase J D juurde. Nimetatud aadressil asub üürikorter ning seal elab kinnipeetava elukaaslane koos kahe alaealise lapsega. Ka enne vangistust elas isik samal aadressil. Aleksei Raguzov on lõpetanud Maardu vanglas
2. klassi. Hariduse täiendamisse suhtub isik positiivselt, kuid leiab, et praegu ei ole seda enam lihtne teha töö ja pere kõrvalt. Madal haridustase tingib madala konkurentsivõime tööturul, mistõttu on haridustase seotud ka varavastaste kuritegude toimepanemisega, kuna tööle saamise võimalused ei ole suured. Ametliku töö kogemus kinnipeetaval puudub. Enne vangistust töötas ta mitteametlikult remondi- ja ehitustöödel. Käesoleval ajal on kinnipeetav vanglas hõivatud 3 majandustöödel. Isiku toimetulekut on mõjutanud alkoholi tarvitamine. Täitise andmetel on isikul suured rahalised nõuded. Ta on korduvalt sooritanud kuritegusid rahalise kasu saamise eesmärgil. Isiku majandusliku toimetuleku oskus on kasin. Kinnipeetava lähedasteks on ema I R ja isa A R ning elukaaslane J D, kellel on kaks alaealist last. Omavahelised suhted on head ja toetavad, suheldakse kokkusaamiste ja telefoni teel. Aleksei Raguzov on lähedaste poolt koju oodatud. Kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad ka kriminaalse minevikuga tuttavad, kuid isiku sõnul ei mõjuta nad tema elu. Senisele riskeerivale ja hoolimatule elustiilile viitab kinnipeetava kriminaalne minevik, alkoholi kuritarvitamine ja korduv avaliku korra rikkumine. Praegu on kinnipeetava sõnul tema elu täielikult muutunud tänu kooselule ja perele, kus on väikesed lapsed. Meditsiiniosakonna andmetel ei ole tegemist alkoholisõltlasega. Kinnipeetav on varasemalt korduvalt sooritanud kuritegusid ja väärtegusid alkoholijoobes. Ta võib käituda alkoholijoobes olles vägivaldselt. Kinnipeetava sõnul oli alkoholi tarvitamine varem probleemiks, kuid praegu tarvitab ta oma sõnul alkoholi väga mõõdukalt. Isik on narkootikumide juhutarvitaja. Ta on proovinud mõned korrad kanepit ja amfetamiini. 22.04.2015 on teda karistatud ühel korral väärteokorras NPALS § 151 lg 1 alusel. Sõltuvust diagnoositud ei ole. Kuritegusid toime pannes käitub isik impulsiivselt. Puudulik on probleemide äratundmise ja tegude tagajärgede nägemise oskus, sest vaatamata korduvatele karistustele, kordub seadusevastane käitumine ja jätkub mõnuainete tarvitamine. Kinnipeetav lähtub eelkõige oma vajadustest. Tema senine käitumine on olnud vastutustundetu ja hoolimatu, ta ei ole suutnud ennast ohjata pikema aja eesmärkide saavutamiseks. Isik ise tunnistab muutuste vajalikkust, väidab, et soovib õiguskuulekalt elada ja tal on selleks vajalik tugi ka olemas perekonna näol. Risk uue kuriteo sooritamiseks on seotud aga sellega, et nii tahtejõust kui ka oskustest võib puudu jääda. Kriminaalseid hoiakuid kinnipeetav ei väljenda, kuid korduvad kuriteod ja väärteod näitavad negatiivset suhtumist ühiskonda. Isik on rikkunud kriminaalhoolduse tingimusi ja kasutanud alkoholijoobes olles vägivalda töökohustusi täitva ametniku suhtes. Kinnipeetav on valmis otsima muutumisvõimalusi, kuid arvestades varasemat kuritegelikku käitumist, on säilinud risk seaduserikkumiseks. Eesmärgid elus on olemas, kuid arvestades varasemat, on neid saavutada raske. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 69%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 43%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata Aleksei Raguzovile katseaeg kuni 16.03.2016 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 16.03.
3. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Aleksei Raguzovile

§ 75lg 2 p 2,21,4,7,8 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et rahvastikuregistri andmetel on Aleksei Raguzov vallaline, lapsi tal ei ole. Lähedased ei tea kinnipeetava suhtlusringkonda. Arvestades kinnipeetava korduvat kriminaalkorras karistatust võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Ennetähtaegse vabanemise korral asub kinnipeetav elama aadressile xxxx. Kodukülastuse käigus selgus, et tegemist on kahetoalise üürikorteriga, mille omanik on R H. Leping on vormistatud elukaaslase J D nimele. J D ja isa A R on xxxx, ema I R töötab xxxx. Vanemad ja elukaaslane on nõus kinnipeetavat vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole Aleksei Raguzovil kindlat töökohta ja eriala, tema töökogemused on vähesed. Karistusregistri andmetel on Aleksei Raguzovit korduvalt kriminaalkorras karistatud nii tingimisi kui reaalse vangistusega. Käesolevat vangistust kannab ta katseaja tingimuste rikkumise eest. Ta rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ja 4 narkootikume, hoidus kõrvale üldkasulikust tööst ning ei täitnud registreerimiskohustust. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Aleksei Raguzov kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta selgitas, et neil on probleemid noorema lapsega, kellel on autism, mistõttu pere vajab tema toetust. Elukaaslane läheb

1. veebruaril xxxx haiglasse uuringutele ning tal on vaja elukaaslast toetada ja olla vanema lapsega kodus. Ta on kindel, et saab nüüd kriminaalhooldusega hakkama, sest ta ei taha enam perest eemal olla. Garanteeritud töökohta tal ei ole, eriala samuti mitte. Iseloomustuses on kirjas, et tema töökogemus on väike. See inimene, kellelt nad korterit üürivad, tegeleb korterite remondiga ja ta tegi viimasega koostööd. Alkoholi tarvitas ta viimast korda
2. aasta detsembris. Ta on kindel, et alkohol ei sega tema edaspidist elu. Lisaks võib talle määrata veel mingeid sotsiaalprogramme. Vabaduses on kriminaalse minevikuga inimesi, keda ta tunneb, aga ta ei suhtle nendega. Abiprokurör Enn Pustak on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Aleksei Raguzovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub eelnimetatud kinnipeetava kohta 27.11.2015 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ega toeta samuti nagu vangla A. Raguzovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Eelnimetatud kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 13-l korral. Reaalset vanglakaristust kannab ta seitsmendat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Viru Maakohtu 21.08.2015 kohtumäärusest, millega pöörati täitmisele Viru Maakohtu 30.10.2014 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, tuleneb, et eelmainitud kohtuotsusega A. Raguzov tunnistati süüdi

§ 424

järgi ning karistati 7 kuu vangistusega.

§ 69lg 1 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 420 tunni ulatuses.

Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 7 kuud. Kohtuotsus kriminaalasjas jõustus 15.11.2014. Üldkasuliku töö tegemisel pidi A. Raguzov järgima kontrollnõudeid vastavalt

§ 75lg 1 p 1-6 sätestatule, ning kohustus mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

A. Raguzov rikkus kohtu poolt määratud kohustust - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Eeltoodust järeldub see, et varasemad karistused reaalse vangistuse näol, aga ka karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine ühes kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamisega ning vangistuse üldkasuliku tööga asendamine ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. A. Raguzov kannab karistust

§ 424järgi ettenähtud liikluskuriteo eest.

Olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül Eesti Vabariigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega, mis võib mh väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. Nimetatud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt uue kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 69% ja 43%. Isik on ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Seega on A. Raguzovi puhul olemas arvestatav uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke 5 veenvaid asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur Aleksei Raguzovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis, et antud juhul oleks ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Lugedes vangla iseloomustust ja kuuldes prokuröri arvamust, on neis märgitud alkoholi osa kuritegude toimepanemisel. Kohtuistungil isik kinnitas, et ta on nõus osalema vastavates sotsiaalprogrammides ja kriminaalhooldaja on see isik, kes saab neid programme soovitada ja Aleksei Raguzovi sinna suunata. Kui loetakse alkoholi selliseks riskifaktoriks, siis seda enam oleks vaja just selliseid meetmeid, mis seda riski maandaks ja sotsiaalprogramm oleks selles suhtes väga oluline tegur. Kaitsja ei näinud, et varem oleks sellist programmi Aleksei Raguzovi suhtes rakendatud ja juba sellest aspektist lähtudes oleks kriminaalhooldus vajalik. Iseloomustusest käib läbi ka riskifaktor, et isik käib läbi kriminaalkorras karistatutega. Samas nähtub nii iseloomustusest kui ka Aleksei Raguzovi ütlustest, et see pole selline ohutegur, sest tal puudub vajadus selliste inimestega suhtlemiseks. Kaitsja leidis, et selline väide on täiesti usutav ja seda kinnitab ka see aspekt, et isik kannab karistust kuriteo eest, mis ei ole grupis toime pandud. Vangla iseloomustuses räägitakse perekonna toetusest ja kriminaalhooldaja leiab, et see tugi on olemas, see on väga oluline ja positiivne asjaolu. Märgitud on, et puudub töökogemus, aga isik selgitas, et tal on võimalik tööle asuda ja tööd saada. Perekonnale on vaja ka Aleksei Raguzovit ennast, seda selgitas kinnipeetav istungil, et elukaaslane vajab teda. See on asjaolu, mis räägib ennetähtaegse vabastamise kasuks. Kaitsja palus kohtul neid aspekte kaaluda ja vabastada Aleksei Raguzov enne tähtaega.

§ 76

lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aleksei Raguzov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 13-l korral ning reaalset vanglakaristust kannab ta juba seitsmendat korda. Viru Maakohtu 30.10.2014 kohtuotsusega tunnistati Aleksei Raguzov süüdi

§ 424

järgi ning teda karistati 7 kuulise vangistusega, milline

§ 69lg 1 alusel asendati 420 tunni üldkasuliku tööga.

Viru Maakohtu 21.08.2015 määrusega pöörati ärakandmata vangistus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel täitmisele, sest Aleksei Raguzov rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, hoidus üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ja rikkus registreerimisnõuet 3-l korral. Eeltoodust järeldub, et varasemad karistused ei ole avaldanud isikule vajalikku eripreventiivset mõju, mistõttu on kohtul alust kahelda selles, et isik sel korral kriminaalhooldaja järelevalve all suudaks täita talle katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Aleksei Raguzovile anti viimase kohtuotsusega võimalus oma karistust vabaduses kanda, et olla pere jaoks samal ajal olemas, kuid ta ei osanud seda vääriliselt hinnata. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine, mida võib pidada uue kuriteo sooritamise peamiseks riskifaktoriks. Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht, mis raskendab tema majanduslikku toimetulekut vabaduses. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et isik on varasemalt toime pannud ka varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on Viru Vangla hinnangul 69% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 43%, mis ei ole madalad riskid. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna 6 ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et Aleksei Raguzovi puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul ning et ta on olnud hõivatud majandustöödel. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. vanemabi Heiki Kuningas, kellel kulus õigusabi osutamiseks 138 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik