← Eesti

2-15-16371/9

Obsah (8)§ 171§ 29§ 170§ 23§ 150§ 1§ 31§ 33

VIRU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS PANKROTIMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Asja läbivaatamise aeg ja viis 2-15-1637

§ 171

lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutine haldur selgitas välja, et L L on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutisele haldurile ei ole teada vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi.

§ 29

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Samas märgib

§ 170

lg 11, et kohus kuulutab pankroti välja ka siis, kui esinevad

§ 29

lõigetes 1 ja 2 nimetatud alused menetluse raugemiseks, aga võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. L L on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja oma avalduses on L L kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada. Pankrotihaldur on seisukohal, et kohus peab L L pankroti välja kuulutama. 5

(9)Tsiviilasi nr 2-14-54140

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot tunnis.

Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Käesolevas pankrotimenetluses esitab ajutine pankrotihaldur kohtule kulude aruande, kus on kajastatud ülesannete täitmiseks kulutatud 10 tundi, arvestusega 80 eurot tunnis, millest tulenevalt ajutise halduri tasu oleks 800 eurot, ja kulude katteks 50 eurot, kokku 850 eurot. Arvestusele lisandub käibemaks summas 170 eurot. Seoses võlgnikul vahendite puudumisega taotleb ajutine haldur

§ 23lg 4 kohaselt ajutise halduri tasu hüvitamist summas 397 € (s.h.

seaduses ettenähtud maksud, v.a. käibemaks) riigi vahenditest, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. VI Ajutise halduri arvamus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse võimalikkuse kohta

§ 170

lg 1 ja 2 kohaselt: Võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist ja avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. L L esitas koos pankrotiavaldusega Viru Maakohtule kohustustest vabastamise avalduse. Käesolevas menetlusstaadiumis ei näe ajutine haldur takistusi, mis välistavad kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

§ 150

lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

§ 150

lg 1 p 2 ja 5 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb. Ly Müürsoo tegutseb pankrotihaldurina läbi OÜ Sentire M.K. (reg.kood 10539935). Lähtudes eeltoodust palub ajutine haldur välja kuulutada L L pankrot, nimetada L L pankrotihalduriks Ly Müürsoo, määrata ajutise halduri tasu ja kulutused vastavalt esitatud aruandele. Tasust summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot palub ajutine haldur välja mõista menetlusabina riigi vahenditest ja 543,60 eurot koos käibemaksuga võlgnikult. Samuti palub ajutine haldur määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja kohustada võlgniku kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus-või kutsetegevuse kohta ning määrata selleks tähtpäev. VII Ajutise pankrotihalduri kulude aruanne 7.1. Ajutise halduri tasuna (järelepärimiste koostamine ning saatmine pankadesse, Maanteeametisse, Maksu- ja Tolliametisse, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Ehitus- ja Elamuosakonda, Eesti Töötukassasse, AS-le Andmevara, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite kotta, elektrimüügi firmadele, sideasutustesse, laene väljastavatele äriühingutele, BIGBANK AS-le, TF Bank AB-le, Koduliising OÜ-le, Svea Finance OÜ-le, ALG 6

(9)Tsiviilasi nr 2-14-54140 Liisingu AS-le, AS-le Inbank, Hüpoteeklaen OÜ-le, Mogo OÜ-le, Autopant OÜ-le, Autokiirpant OÜ-le, ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le, Kaupmehe Järelmaks OÜ-le, Eesti Inkasso OÜ-le, Condor Inkasso OÜ-le, kohtutäituritele (4 tk) avalduste koostamine ja saatmine Swedbank AS-le ja kohtutäitur Kristel Maalmann’ile, tutvumine järelepärimise tulemusena saadud ja kohtu poolt saadetud dokumentidega, dokumentide analüüs, suhtlemine võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega, kohtutäituritega; aruande ettevalmistamine; kohtuistungil osalemine) kokku 10 tundi x 80 eurot = 800 eurot; 7.2. Bürookulud, s.h. telefoni kasutamine, mobiiltelefoni kasutamine, skänneerimismasina kasutamine, arvuti kasutamine, bürooruumide kasutamine, transpordikulud – 50 eurot. Kokku moodustavad ajutise pankrotihalduri kulutused 850 eurot, millele lisandub 20 % käibemaksu summas 170 eurot. Kokku summas 1020 eurot. Kohtuistung 07.01.2016 avalikul kohtuistungil jäi pankrotihaldur aruandes esitatud taotluste juurde. Võlgnik jäi oma avalduse juurde. Kohus leidis kohtuistungil, et maksejõutus on tõendatud. Ajutise halduri tasu kohta vastuväiteid ei ole. Võlgnik on nõus ajutise pankrotihalduri aruandega. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud pankrotiavaldusega, ajutise halduri aruandega ja tsiviilasja toimiku teiste materjalidega, kuulanud ära avaldajat, leiab, et füüsilise isiku L L pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (edaspidi lühend

) § 31 lg 1 ja lg 4 kohaselt, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt

§ 1

lg 2, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiavalduse on esitanud võlgnik ning seega tuleb eeldada, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetust kinnitab ka ajutise halduri aruanne, mille kohaselt arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub ajutisele haldurile teadaolevalt vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet, kuid kohustusi on kokku 20 089,14 eurot (tl 37). Võlgnik ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei esitanud.

§ 171

lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Vastavalt

§ 29

lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Kogutud andmete kohaselt 7

(9)Tsiviilasi nr 2-14-54140 puuduvad võlgnikul reaalne vara kohustuste täitmiseks, võlgnikul ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. vara Lähtudes eeltoodust esineb

§ 29

lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks, kuid kuna avaldaja (võlgnik) esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus füüsilise isiku Ljudmila Lend´i pankroti välja.

§ 29lg-s 2 sätestatud aluseid antud juhul ei esine.

Vastavalt

§ 31lg 5 ja lg 6, pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus).

Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Võlgniku pankroti kuulutab kohus välja

  1. jaanuaril
  2. Võlgniku pankrotihalduriks tuleb nimetada Ly Müürsoo, kes esitas kohtule sellekohase nõusoleku. Võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb korraldada
  3. veebruaril 2016 kell 11.00 Viru Maakohtu Narva kohtumajas, mille eelneb kell 10.50 võlgniku vande andmine. Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud tuleb jätta kehtima. MENETLUSKULUD

§ 150

lg 1 p 2 ja p 5 ning lg 2, pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Ajutine haldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri tasu saamiseks ja oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks vastavalt aruandele lisatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele.

§ 23

lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Vastavalt ajutise halduri aruandele kulutas ajutine pankrotihaldur oma ülesannete täitmiseks 10 tundi ja nimetas tunnitasu määraks 80 eurot. Võlgnik ajutise halduri tasu ja kulutuste osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi, leiab, et halduri tasu suurus on põhjendatud, ajutise halduri nimetatud tunnitasu määr on seaduses sätestatud tunnitasu ülemmäärast väiksem. Halduri tasu suuruseks tuleb kinnitada 10 töötunni eest 800 eurot. 8

(9)Tsiviilasi nr 2-14-54140 Ajutise halduri vajalike kulutuste (telefoni kasutamine, mobiiltelefoni kasutamine, skäneerimismasina kasutamine, arvuti kasutamine, bürooruumide kasutamine, transpordikulud) suuruseks märgib ajutine haldur 50 eurot. Ajutine haldur palub kulude hüvitise üle kanda ajutise halduri büroole Sentire M.K. OÜ-le. Ajutine haldur taotleb määrata ajutise halduri tasu summas 397 eurot riigi vahenditest vastavalt

§ 23lg 4 (tl 35-38).

Lähtuvalt

§ 23

lg 4, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus asub seisukohale, et riigi vahenditest ajutise halduri tasu hüvitamiseks

§ 23

lg 4 alusel puudub alus, kuivõrd

§ 23

lg 4 kohaselt riigi vahenditest kuulub ajutise halduri tasu hüvitamisele vaid juhul, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Kuna kohus kuulutab välja L L pankrot ning ei lõpeta menetlust raugemisega, ei kuulu rahuldamisele ajutise halduri taotlus tema tasu määramisest riigi vahenditest. Kohus mõistab ajutise halduri tasu ja kulud L L pankrotivarast. VIIVITAMATU TÄITMINE

§ 31lg 7 kohaselt, pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. TEATE AVALDAMINE Vastavalt

§ 33

lg 1, lg 2 ja lg 3, pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. (allkirjastatud digitaalselt) Pille Aver 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.