Tsiviilasi nr 2-15-13101 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-15-13101 Määruse tegemise aeg ja koht 17.12.2015.a, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm,

) § 667 lg 2).

1. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja ei ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks kaebus kuuluda rahuldamisele. Kohtutäitur on kohtule selgitanud, et täitemenetlus nr 194/2014/3495 avaldaja suhtes oli kuni 29.08.2014.a kohtutäituri Risto Sepp menetluses ning kandis numbrit 027/2012/
2. Täitemenetlus nr 027/2012/683 oli peatatud alates 14.06.2013.a kohtutäituri Risto Sepp poolt 14.06.2013.a Harju Maakohtu kohtumääruse tsiviilasjas 2-13-29313 alusel. Tavapäraselt on täitemenetluse peatamise eesmärk hagi tagamise korras täitetoimingute tegemise välistamine täitemenetluses. Asjaolusid, millest nähtuks täitemenetluse muu eesmärk, ei ole kohtu ette toodud ning ei nähtu ka nimetatud Harju Maakohtu 14.06.2013.a täitemenetluse peatamise määrusest. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus täitemenetlus on peatatud eesmärgiga välistada nõude täitmisele suunatud toimingute tegemine, ei saa olla välistatud menetluse lõpetamine TMS § 48 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd menetluse lõpetamine on kooskõlas nimetatud eesmärgiga. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et täitemenetluse lõpetamiseks oli käesoleval juhul vajalik uuendada täitemenetlus. Käesoleval juhul vastupidiselt kaob täitemenetluse lõpetamisega ära vajadus täitemenetluse peatamiseks.
3. Vastuseks võlgniku väidetele märgib ringkonnakohus, et avaldaja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, kuidas täitemenetluse lõpetamine riivab tema õigusi. Sissenõudjal on õigus täitemenetluse lõpetamist taotleda ka ilma selleta, et sissenõudja enda nõudest loobub või võlgnik enda nõude täidab. Ei saa sundida võlausaldajat olema sissenõudja ning täitemenetluse lõpetamine peab võlausaldaja avalduse alusel olema võimalik ka siis, kui sellega seoses on algatatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetlus ning täitemenetlus on peatatud. Seoses võlgniku väitega, et võlausaldaja võib algatada uue täitemenetluse, märgib ringkonnakohus, et TMS § 48 lg 1 p 1 ei välista kunagi seda, et uut täitemenetlust ei või algatada võlgniku suhtes. Samuti märgib ringkonnakohus, et ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamise puhul ei ole välistatud, et sama täitedokumendi alusel alustatakse uus täitemenetlus. Täitedokumendi alusel täitemenetluse alustamist oleks võimalik välistada näiteks tuvastushagiga nõude või täitedokumendi puudumise osas, mida aga asja materjalidest nähtuvalt esitatud ei ole, kuid mille läbivaatamist täitemenetluse lõpetamine ka ei mõjutaks. Samuti ei ole sissenõudja eesmärk menetluse lõpetamise avalduse esitamisel käesoleval juhul oluline ning täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt ei peaks kohtutäitur hindama sellist asjaolu sissenõudja avalduse saamisel menetluse lõpetamiseks. TMS § 48 lg 1 p 1 kohaselt täitemenetluse lõpetamine ei ole kohtutäituri diskretsioon. Sissenõudja võib ise valida, kas soovib täitemenetlust alustada ning kas ta soovib sellega lõpuni minna või see enne nõude täielikku sissenõudmist lõpetada. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
4. Kui madalama astme kohus määras menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ja kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab kõrgema astme kohus vajaduse korral madalama astme kohtu kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust (

§ 174lg 6).

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda (

§ 172

lg 1 ja

§ 172

lg 10).

§ 174lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja 4

§ 162

lg 1 koosmõjus

§ 477

lg-ga 1 jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud avaldaja kanda, kuna määruskaebus rahuldati ning avaldaja kaebus jäeti rahuldamata.

§ 172

lg 10 alusel kannab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Määruskaebuse esitaja teatas kohtule, et ta on kandnud määruskaebemenetluses menetluskuluna vaid riigilõivu. Sissenõudja ei esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ning asja materjalidest nähtuvaid menetluskulusid ei ole sissenõudja kandnud. Asja materjalidest ja Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on kohtutäitur tasunud määruskaebuse esitamise eest riigilõivu 50 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 10 kohaselt tasutakse kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot ning sama paragrahvi lg 15 kohaselt tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Eeltoodust tulenevalt pidi kohtutäitur määruskaebuse esitamisel tasuma riigilõivu 15 eurot ning selles ulatuses tuleb nimetatud menetluskulu ka avaldajalt välja mõista. Ülejäänud osas saab kohtutäitur taotleda riigilõivu tagastamist maakohtult.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Käesoleval juhul ei ületa ei rahuldatud ega rahuldamata jäetud summa 200 eurot, seega ei saa nimetatud osas käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ 5