Obsah (6)

§ 661§ 657§ 371§ 436§ 351§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise aeg ja koht 9. detsember 2015. a Tartu Tsiviilasja number 2-15-12867 Tsivii

) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuna maakohtu hinnangul olid kostjad esitanud väärtushinnangu, mille puhul on võimalikeks õiguskaitsevahenditeks kahju hüvitise nõue või kahju tekitava tegevuse keelamine, ei saa kohus võtta menetlusse nõuet lükata ümber ebaõiged andmed. Maakohtu hinnangul ei ole esitatud nõude kaudu hagejal võimalik saavutada taotletavat eesmärki. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 5. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada 28. oktoobri 2015. a kohtumäärus, millega keelduti hagiavalduse menetlusse võtmisest. Määruskaebuse kohaselt oleks maakohus pidanud 6. oktoobri 2015. a määruses täiendavalt selgitama, miks on vaja esitada hagi terviktekst ning tooma välja kõrvaldamata puuduse.

§ 661

lg 5 esimese lause alusel oleks maakohus võinud anda 10 päeva täiendavalt aega puuduste kõrvaldamiseks, mitte nõudma uut tervikteksti. Hagejal oli põhjust arvata, et hagiavalduse puudused on kõrvaldatud vastavalt kohtu nõuetele. Hageja leiab, et hagiavaldusega on võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Maakohtu selgitus, et tegemist on halvustavate väärtushinnangutega, mitte ebaõigete faktiväidetega, on arusaamatu. Kuivõrd kostjad kasutasid oma Facebooki postitustes sõna „kalts“, on antud sõna kasutamine vajalik ebaõige faktiväite ümberlükkamisel. Tegemist on ebaõigete faktiväidete ümberlükkamisega, kuivõrd mõistlik inimene saab aru, et esitatud on nö kaudsed asjaolud, millest tulenevalt eeldab üldsus, et määruskaebuse esitaja müüb ebakvaliteetseid second hand kaupu, ning rakendatav on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 28. oktoobri 2015. a määrus tuleb tühistada menetlusnormi rikkumise tõttu ning hagiavaldus tuleb

§ 657

lg 1 p 3, § 659 ja § 667 lg 2 alusel saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

1. oktoobri
2. a maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja kohustada kostjat I kostja II Facebooki lehel avalikult ümber lükkama hageja kohta avaldatud väidetavalt ebaõiged andmed. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest

§ 371

lg 2 p 2 alusel, sest maakohtu arvates ei ole hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Maakohus leidis 28. oktoobri 2015 3 määruses, et kostjate avaldatu on väärtushinnang, mille puhul on võimalikeks õiguskaitsevahenditeks kahju hüvitise nõue või kahju tekitava tegevuse keelamine, mistõttu ei saa kohus võtta menetlusse ebaõigete andmete ümberlükkamise nõuet. 7.

§ 371

lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohus selgitab, et maakohtu poolt rakendatud sätte alusel saab hagi menetlusse võtmisest keelduda üksnes siis, kui hagi rahuldamine ei ole hageja poolt kohtu ette toodud hagi aluseks olevate asjaolude alusel üleüldse võimalik. VÕS § 1047 lg 1 järgi on teise isiku kohta ebaõigete faktiväite avaldamine õigusvastane. VÕS § 1047 lg 4 alusel saab isik nõuda tema kohta esitatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist või paranduse avaldamist, ning ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks tuleb esitada konkreetne taotlus. Riigikohtu tsiviil- ja kriminaalkolleegiumi vaheline erikogu leidis

1. detsembri 1997 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-99-97, et faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (vt ka Riigikohtu
2. aprilli 2007 otsuse tsiviilasjas nr 3-21-5-07 p.-i 26). Maakohtu seisukoht, et väärtushinnangu puhul, isegi juhul, kui see tugineb ebaõigetele eeldustele (faktiväidetele), ei saa kohaldada VÕS § 1047 lõiget 4, s.o taotleda hinnangu ümberlükkamist (vt Riigikohtu
3. oktoobri
4. a. määrus tsiviilasjas 3-2-1-53-07 p. 19), on õiguslikult põhjendatud.
5. Ringkonnakohus leiab, et seda, kas kostjate avaldatu on faktiväide või väärtushinnang, ei saa praegusel juhul hageja esitatut arvestades tuvastada hagi menetlusse võtmise otsustamisel. Ringkonnakohus möönab, et hageja seisukohad on vastuolulised ja raskesti jälgitavad. Hageja on ise nimetanud kostjate väljendit „kalts“ negatiivse tähendusega väärtushinnanguks (tlk. 63). Samas menetlusdokumendis on hageja leidnud üldsõnaliselt, et kostjad on avaldanud hageja kohta halvustavaid ja ebaõigeid andmeid (tlk. 64). Hagiavalduses märkis hageja, et kostjate avaldatu ei vasta tegelikkusele müüdud riiete osas. Hageja on lisanud hagiavaldusele ka kostja II Facebooki lehel oleva postituse väljatrüki, kus on kasutatud väljendeid, mille liigi suhtes ei ole hageja seisukohta avaldanud ning mille suhtes on hageja leidnud, et tegemist on „ebaõigete andmetega“. Seega on hageja eelduslikult pidanud silmas erinevaid väiteid kogumis.

§ 371

lg 2 p 2 kohaldamisel ja asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohus hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt (vt nt Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-131-12, p-d 12 ja 13). Vaidluses ebaõigete andmete ümberlükkamise üle peab kohus selgitama, mis kostja avaldatust on faktiväited ja mis väärtushinnangud ning missuguste faktiväidete ümberlükkamist hageja nõuab (vt Riigikohtu
3. mai
4. a lahendi tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 p. 13). Tulenevalt

§ 436

lg-test 4 ja 7 on kohtul õigus ja kohustus ise hinnata, mis liiki väidetega tegemist on, hageja esitatud konkreetse ja üheselt arusaadava nõude alusel. Praegusel juhul ei selgu hageja poolt kohtule esitatust, missuguste väidete ümberlükkamist hageja soovib. Maakohus leidis iseenesest õigesti ja põhjendatult 16. septembri 2015 määruses, et nõuet täpsustades tuleb hagejal eristada, kas tegemist on ebakohaste väärtushinnangute või ebaõigete andmetega ning valida õiguskaitsevahend vastavalt sellele. Maakohus ei juhtinud aga hageja tähelepanu sellele, et hagejal tuleb oma nõuet täpsustada konkreetsete väidete osas. Kohus peab samas siiski arvestama, et pooltest erineva hinnangu andmisel peab olema tagatud poolte eelnev teavitamine sellisest võimalusest.

§ 351

lg 1 järgi arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest, ja sama paragrahvi

1. lõike kohaselt võimaldab kohus pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha (vt Riigikohtu
2. aprill
3. a 3-2-1-5-07 p. 32.). 4 Maakohus saab anda hagejale tähtaja selge ja konkreetselt piiritletud väljendi või sõnaühendi esitamiseks, mille suhtes hageja õiguskaitsevahendi kohaldamist soovib.
4. Kuna maakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 5