) § 152 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Maksu- ja Tolliameti 12.01.2016 otsusega tunnistati maksukorralduse seaduse § 95 lg 1 alusel Maksu- ja Tolliameti 3.11.2015 1 maksuotsus nr 12.2.-3/031803-8 kehtetuks. Kaebaja ei soovi menetluse jätkumist ning nõustus menetluse lõpetamisega. Arvestades eelnevat tuleb käesoleva haldusasja menetlus lõpetada
8.
lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse
lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Seega ainsaks põhjuseks, miks kohus saaks põhimõtteliselt keelduda kaebaja menetluskulude väljamõistmisest vastustajalt, sätestab
lg 6 asjaolu, et kaevatud haldusakti kehtetuks tunnistamine oli tingitud mingitest muudest faktoritest kui kaebuse esitamine kohtule. Vastustaja kohtule vastavat asjaolu välja ei ole toonud, mistõttu kohus on seisukohal, et vaidlustatud maksuotsuse kehtetuks tunnistamise tingis siiski käesoleva kaebuse esitamine. Seega tuleb vastustajalt kaebaja menetluskulud välja mõista. 9.
lg 1 kohaselt esitatakse kirjalikus menetluses menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.
19.01.2016 esitas kaebaja kohtule
Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulude väljamõistmist kokku summas 1455.30 eurot (õigusabikulude eest 1228.20 eurot ning riigilõiv 227.10 eurot). Kaebaja on kohtule esitanud seoses tekkinud menetluskuludega menetluskulude nimekirja ning Advokaadibüroo HansaLaw OÜ 11.12.2015 Arve nr 1293 summas 405.60 ning 12.01.2016 Arve nr 56 summas 1184.73 eurot. Menetluskulude nimekirjas tõi kaebaja esindaja välja, et arve nr 1293 osas taotletakse 55.20 euro välja mõistmist ning arve nr 56 osas taotletakse 1173 euro välja mõistmist. Arved on kaebaja poolt tasutud vastavalt 2.12.2015 ning 13.01.2016. Olles tutvunud kohtule esitatud arvetega ning õigusabiteenuse kulude aruandega, on kohus seisukohal, et kaebaja õigusabikulude suurus on vajalik ning põhjendatud, mistõttu tuleb need vastustajalt välja mõista. Kaebajale esitatud arved nr 56 ja 1293 sisaldavad ka käibemaksu 20%. Antud juhul moodustab arvete nr 56 ja 1293 käibemaks kokku summa 204.70 eurot (9.20+195.50). Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on kaebaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Antud juhul kaebaja vastavat kinnitust kohtule ei ole esitanud, mistõttu mõistab kohus menetluskulud kaebaja kasuks välja ilma käibemaksuta. Kaebuselt tasutud riigilõivu välja mõistmine vastustajalt pole samuti põhjendatud, kuna antud juhul esineb alus selle tagastamiseks. Eelöeldut arvesse võttes on kohus seisukohal, et Maksu- ja Tolliametilt tuleb kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1228.20 eurot. 10.
lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja on käesolevas asjas tasunud kaebuselt riigilõivu 227.10 eurot. Kuna kohus lõpetab asja menetluse
lg 1 p 4 alusel, on kaebajal õigus esitada kohtule taotlus riigilõivu tagastamiseks. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti (riigilõivu seaduse § 12 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kadriann Ikkonen kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.