) § 152 lg 1 p 4 alusel ning menetluskulude jätmist poolte enda kanda, leides, et menetluskulude Lennuameti kanda jätmine ei ole proportsionaalne ega asjakohane. Kaebaja viivitas ametisse naasmisega teadlikult. Lennuamet on püüdnud menetluse käigus kaebajale vastu tulla, kuid kaebaja soodustab jätkuvalt olukorda, kus kulud osutuvad võrreldes kaebuse nõudega põhjendamatult suureks. 3. A.D. vastas 20.01.2016, et on menetluse lõpetamisega nõus ja taotleb vastustajalt menetluskulu 1196 eurot väljamõistmist. Praeguses olukorras ei võimalda
jätta menetluskulusid poolte endi kanda, vaid
Vastustaja ei ole püüdnud teha omaltpoolt kõike võimalikku menetluskulude vältimiseks, vaid vaidles esialgu kaebusele ning siis menetluskulude hüvitamisele vastu. Seetõttu pidi kaebaja kulutama ressursse järgnevate menetlusdokumentide peale. Kaebaja menetluskulud on arvestades kaebuse mahtu, vaidluse spetsiifikat ja määruskaebuse esitamise vajadust mõistlikud ja põhjendatud. 1 KOHTU PÕHJENDUSED 4.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust
lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Vastustaja tegi kaebuses nõutud toimingu ning maksis kaebajale välja 854,44 eurot palka. Seega on kaebaja oma kaebuse eesmärgi saavutanud. Kuna kaebaja ei soovi menetlust jätkata, lõpetab kohus haldusasja menetluse. 5.
lg 5 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse: 1) enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem; või 4) kui kohus lõpetab menetluse
Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 3 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui riigilõivu on tasunud isik, kes on vabastatud riigilõivu tasumisest. Riigilõivu tagastamise taotlus esitatakse kirjalikult ja taotluses märgitakse informatsioon tasutud riigilõivu kohta ning andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist (RLS § 12 lg 2). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti (RLS § 12 lg 1 ls 2). Kuna kaebus oli RLS § 22 lg 1 p 1 järgi lõivuvaba, ei ole kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasunud. Seega puudub riigilõiv, mida
Kaebajat esindav advokaadibüroo tasus ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse eest 13.07.2015 riigilõivu 15 eurot (tl 18), kuid kuna RLS § 22 lg 1 p-s 1 ette nähtud lõivuvabastus laieneb töötasu nõudmise asjas ka määruskaebuse esitamisele, siis poleks kaebaja pidanud määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasuma. Järelikult on kaebajal õigus nõuda riigilõivu 15 eurot tagastamist, järgides RLS §-s 12 näidatud tingimusi. Kohus tagastab riigilõivu eraldi määruse alusel pärast kaebajalt vastava taotluse saamist. 6.
lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse
lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
lg 11 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid.
Vastustaja ei väida, et kaebajale 854,44 euro väljamaksmine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Seega eelduslikult on kaebuse esitamise ja nõutud toimingu tegemise vahel põhjuslik seos ning vastustaja kannab menetluskulud. Kohtu hinnangul ei ole menetluskulude vastustaja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane ega ebamõistlik. Vastustaja väljendas 15.05.2015 käskkirja nr 1.3-1/15/40-K p-s 5 soovimatust maksta kaebajale palka mh perioodi 23.04.2015 – 14.05.2015 eest. Seega oli kaebajal vaja nimetatud perioodi eest palga saamiseks kohtusse pöörduda ning kaebus on esitatud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks. Tallinna Ringkonnakohtu 18.08.2015 määruse p-s 11 esitatud seisukoht, et kaebaja teenistussuhe oli taastatud halduskohtu 21.04.2015 otsuse tegemisele järgnevast päevast, viitab kaebuse põhjendatusele ning vastustaja on nõustunud kaebajale perioodi 23.04.2015 – 14.05.2015 eest töötasu välja maksma. Vastustaja esitatud tõendid ei kinnita üheselt, et kui vastustaja oleks kaebajale kohe teenistussuhte taastumisel töö tegemist võimaldanud, siis oleks kaebaja sellest keeldunud. 2 Kohus nõustub ka kaebajaga, et kui vastustaja oleks kompromissi korras kaebaja menetluskulude hüvitamisega nõustunud, poleks kaebaja menetluskulud enam suurenenud (05.01.2016 ja 20.01.2016 menetlusdokumentide koostamise arvelt). Eelnevat arvestades on
7. Kaebaja taotleb menetluskulu 1196 eurot väljamõistmist, selgitades, et 15 eurot sellest moodustab määruskaebuselt tasutud riigilõiv ning 1181 eurot õigusabikulud koos käibemaksuga. Kaebaja esitas kohtule arved, advokaadibüroo kontoväljavõtte ja maksekorralduse (tl 88-93), millest nähtub menetluskulude kandmine 1181 euro ulatuses, kusjuures määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot kajastub A.D.le esitatud 07.09.2015 arves nr 20150083 (tl 89). Kohus eeldab, et kaebaja on määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu ekslikult topelt arvestanud ning tegelikuks menetluskulude suuruseks on 1181 eurot, mis hõlmab ka riigilõivu 15 eurot. Igatahes ei ole menetluskulude kandmine 1196 euro ulatuses kuludokumentidega tõendatud. Kuna kaebaja saab kohtult taotleda määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist (vt määruse p 5), ei kuulu riigilõiv vastustajalt väljamõistmisele. Seega on võimalike hüvitatavate menetluskulude koosseis 1166 eurot (1181-15), mis kohtu hinnangul ei ole täiel määral põhjendatud (
lg 6) järgmistel põhjustel: 1) Kuludokumentide kohaselt kulus asjas 13.07.2015 esitatud määruskaebuse koostamisele 3 tundi ja 15 minutit (429 eurot, sh käibemaks). Määruskaebuse alguses korratakse kaebuses esitatud vaidluse asjaolude kirjeldust. Ligikaudu poole määruskaebuse õiguslikest põhjendustest moodustavad põhjendused, mille kohaselt on Lennuameti peadirektori 15.05.2015 käskkirja p 5 lauseosa, et kaebajale mh perioodi 23.04.2015 – 14.05.2015 palka ei arvestata, haldusakt, mille suhtes saab esitada tühistamisnõude. Tallinna Ringkonnakohus jättis määruskaebuse oma 18.08.2015 määrusega selles osas aga rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 26.06.2015 määruse tühistamisnõude tagastamise osas muutmata. Eelnevat arvestades oli määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakulu kohtu hinnangul 1 tund ja 45 minutit (1,75 h), millele vastab summa 231 eurot, sh käibemaks (1,75x110x1,2). Seega tuleb väljamõistetavate menetluskulude summat vähendada 198 euro võrra (429-231); 2) Kaebaja poolt 30.09.2015, 05.01.2016 ja 20.01.2016 seisukohtade esitamine oli vajalik, kuna tegemist oli vastustega vastustaja ettepanekutele või taotlustele asja lahendamiseks määrusega. Siiski leiab kohus, et 05.01.2016 ja 20.01.2016 seisukohtade koostamise ajakulu on olnud põhjendamatult suur. Nagu kaebaja isegi märgib, on poolte vahel vaidlusküsimuseks eelkõige menetluskulude jaotus ning need on ka kaebaja 30.09.2015, 05.01.2016 ja 20.01.2016 seisukohtade teemaks. Arvestades, et kaebaja esindaja kordas 05.01.2016 menetlusdokumendis osaliselt 30.09.2015 seisukohta ning tõi lisaks esile mõned menetluskulude hüvitamist käsitlevad
-i sätted, ei ole põhjendatud, et esindatavaga menetluskulude teemal suhtlemiseks ja seisukoha koostamiseks kulus 45 minutit. Kaebaja 20.01.2016 seisukohas on esitatud eelneva menetluse asjaolusid, korratud 05.01.2016 menetlusdokumendis käsitletud menetluskulude väljamõistmise aluseid ja lisatud mõned täiendavad põhjendused menetluskulude väljamõistmise õigustatusele. Kohus leiab, et vastustaja 18.01.2016 lühikese taotlusega tutvumise, kliendiga suhtlemise ja 20.01.2016 seisukoha koostamise ajakulu 1 tund ja 10 minutit on samuti põhjendamatult suur. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu 05.01.2016 ja 20.01.2016 seisukohtadega seonduvate toimingute puhul kokku 1,5 tundi (mitte 1 tund ja 55 minutit, 253 eurot käibemaksuga), mille eest tuleb kuulub tasumisele 198 eurot, sh käibemaks (1,5x110x1,2). Seega tuleb väljamõistetavate menetluskulude summat vähendada veel 55 euro võrra (253-198). 3 8. Eelnevat kokku võttes mõistab kohus
lg-t 6 ja § 109 lg-t 6 arvestades vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 913 eurot (1166-198-55), sh käibemaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.