Obsah (7)
§ 93§ 343§ 90§ 33§ 36§ 68§ 92Tsiviilasi nr 2-13-41325 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 29.10.2015, Tallinn Tsiviilas
§-ga 93 asja väljanõudeõiguse omandamise näol. Riigikohus on jaatanud omandiõiguse tekkimise tõendamise võimalust
§ 93alusel ka arvete ning tasumist tõendavate dokumentidega (32-1-62-01).
Black Land OÜ ei saanud teostada tegelikku võimu asjade üle olukorras, kus kohtumenetluses ei kogutud ühtegi tõendit ega tuvastatud ühtegi võlasuhet, mille alusel Black Land OÜ oleks vallasasjad kelleltki omandanud. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta: 1) tunnistaja KA ütlused, mille kohaselt ta viitas DAG Reklaam OÜ-lt tööde tellimisele OK Oil OÜ (s.o hageja endine ärinimi) poolt ja sellele, et arve tööde eest esitati tööde tellijale, et toimikus oleva DAG Reklaam OÜ üleandmise vastuvõtu akti alusel anti tööd üle, ning et DAG Reklaam OÜ arve saadeti konkreetselt tellijale ning viitas üheselt lepinguliste suhete olemasolule hageja ja DAG Reklaam OÜ vahel, mitte kellegi teise (sh Black Land OÜ vahel); 2) tunnistaja AS ütlused, et tööde tellija oli hageja, kes vajas seadmeid, ning et tellimuse seadmete paigaldamiseks esitas hageja töötaja, mis näitasid ka seda, et seoses Tanklaabi OÜ poolt paigaldatud seadmetega ei ole Tanklaabi OÜ suhelnud kellegi muuga kui hagejaga, mistõttu puudub ka mistahes alus arvata, nagu oleks Tanklaabi OÜ olnud müügilepingulistes suhetes mõne muu isikuga. Maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme ja kohaldas materiaalõigust ebaõigesti, jättes tähelepanuta need hageja väited ja seda kinnitavad tõendid, mille kohaselt on kõik vaidlusalused vallasasjad kostja II kasuks seatud hüpoteegiga koormatud kinnisasjadelt kinnisasju ja eemaldatavaid asju kahjustamata eemaldatavad. Ka ei ole maakohus osade vallasasjade hagejale mittekuulumise kohta esitanud üldse mingeid põhjendusi ning osade vallasasjade osas pidanud ilma asjaomaste põhjendusteta vallasasjade omandiõiguse tõendamiseks esitatud dokumente ebausaldusväärseks. Ehitise olulise osa ning päraldiste mõisteid ei saa samastada. Ühtegi hagis nimetatud vallasasja ei saa pidada kinnisasja oluliseks osaks, kuivõrd ükski hagis nimetatud vallasasjadest ei ole maapinnaga püsivalt ühendatud, rääkimata sellisest ühendamisest, mis ei võimaldaks kinnisasjadest neid kahjustamata või neid oluliselt muutmata eraldada. Hageja esitatud faktiväidetele ja viidatud tõenditele, mis puudutasid erinevate vallasasjade eemaldamise võimalust kinnisasjalt vaielnud kostja II ka vastu ning maakohus pole selles osas seisukohta võtnud. Otsusest ei selgu, kas maakohus on kinnisasja oluliseks osaks pidanud kõiki asju, mille arestist vabastamist hageja hagiga taotles või mitte. DAG Reklaam OÜ kirjendatud üks hinnatorn, nelja kaherealise LED näidiku ja kaabelühendusega juhtimisseadme osas jättis kohus tähelepanuta KA ütlused, mille kohaselt ühendati hinnatulba postid poltühendustega, mille osas hageja avaldas, et hoolimata sellest, et infotahvel toetub ja on kinnitatud vastavate keeratavate kinnitusvahenditega betoonalusele, on see kinnisasjalt hõlpsasti demonteeritav, seega polnud tegemist püsiva ühendusega, kuna võimaldas poltühendused lahti ühendada ning see eemaldada ja teisele kinnisasjale paigaldada. 8
(18)Tsiviilasi nr 2-13-41325 Nelja Labornet OÜ poolt paigaldatud tankla välisvalgusti osas jättis maakohus tähelepanuta, et hageja ei nõudnud Laborent OÜ-lt omandatud vallasasjade puhul mitte kõikide Laborent OÜ hinnapakkumises olnud materjalide ja tarvikute arestist vabastamist, vaid üksnes hinnapakkumises nimetatud valgustite vabastamist arestist, mis olenemata sellest, et paigaldatud laternaposte saab pidada kinnisasja olulisteks osadeks, on laternapostide küljest eemaldatavad ja mõnele muule kinnisasjale paigaldatavad. Nelja AS Pristis poolt paigaldatud ENEO IP-Kaamera GLC -1601 Day/Night, neli ENEO objektiivi F03Z2,6DC-NFSHR, neli ENEO kaamera alumiiniumist ja küljele avanevat korpuse, nelja ENEO kaamera toiteadaptri, ühe ENEO võrgusalvesti NE-2040-EU, ning ühe ENEO võrgusalvesti kõvaketta mahuga 2 terabaiti osas on maakohus asunud seisukohale, et hageja soovib üksnes nelja välikaamera arestist vabastamist, jättes tähelepanuta, kaameratele lisanduvad objektiivid, välikorpused, toiteadaptrid, võrgusalvesti ja kõvakettad. Maakohus ei põhjendanud, kuidas hageja esitatud tõendid tõendavad, et tegemist on olulise osadega, rikkudes põhjendamiskohustust. Valvekaamerad ning nende tarvikud on kinnisasjalt hõlpsasti eemaldatavad ning mõnele teisele kinnisasjale paigaldatavad ning valvekaamerate ja nende tarvikute eemaldamine kinnisasjalt ei saa kuidagi kinnisasja oluliselt kahjustada või seda oluliselt muuta, kuivõrd kaamerate eemaldamine ei takista kinnisasja kasutamist ning kinnisasjalt, millelt kaamerad eemaldatakse on võimalik eemaldatud kaamerad uutega asendada. Ühe Astro Baltics OÜ poolt paigaldatud, tsingitud ja värvitud ning elektrisüsteemiga ja valgustusega varustatud kioskikorpuse N242010A mõõtmetega 51x41x1560, mudel N24-2010a.ABOPT02031 ühes selle sees paiknevate seadmete ja sisustuse osas on maakohus käsitlenud korpust, seadmeid ja sisustust kioskina. Erinevalt hagis märgitust on nimetatud müügikiosk kajastatud arestimisaktis aga kui makseterminal, mitte suletud ehitis, viidates sellele, et tegemist on automaattanklale iseloomuliku ja tankuri kõrval paikneva püstakuga, milles on kaardimakseterminal. Maakohtu otsuses puudub põhjendus, kas ja kui siis millele tuginedes on maakohus lugenud nimetatud makseterminali kinnisasja oluliseks osaks ja/või hagejale mittekuuluvaks. Viidatud kaardimakse teostamiseks vajalik püstak on hõlpsasti kinnisasjalt demonteeritav ja sealt eemaldatav ning mõnele muule kinnisasjale paigaldatav, mistõttu ei saa seda pidada kinnisasja oluliseks osaks sarnaselt näiteks ükskõik millise panga sularaha - või makseautomaadiga, mis on paigaldatud mõnda kaubanduskeskusesse. Black Land OÜ-lt omandatud viie maapealse kütusemahuti osas puuduvad maakohtu otsuses põhjendused, miks maakohus nõustub kostja II väidetega, et hageja poolt mahutite omandiõiguse tõendamiseks esitatud tõendid ei tõenda hageja omandiõigust mahutitele ning miks need tõendid ei ole usaldusväärsed. Ka ei ole maakohus põhjendanud seda, kuidas tõendab asjas läbi viidud ekspertiis nimetatud tõendite ebausaldusväärsust, rikkudes sellega kohtuotsuse põhjendamiskohustust. Seoses maakohtu järeldusega, et puudub mistahes mõistlik põhjendus hageja poolt kütusemahutite ostmiseks, ei ole maakohus põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja seadusjärgse esindaja poolt kohtuistungil selgitatud majandusliku sisuga (hagejast pidi saama tankla operaator). Tanklaabi OÜ poolt paigaldatud kütusetankuri N8 ja nivoojälgimissüsteemi osas ei ole maakohus põhjendanud, kuidas hageja poolt esitatud tõendid ja tunnistaja ütlus peaks tõendama, et nimetatud asjad ei kuulu hagejale. Tunnistaja täheldatud asjaolu, et tööde tellija ja makse tegija vahel on erisus, on põhjendatav sellega, et kuni 02.04.2012.a kandis hageja ärinime OK Oil OÜ. Maakohus on jätnud hindamata ka AS poolt antud asjakohased ütlused mille kohaselt OÜ Tanklaabi paigaldatud nivoojälgimissüsteem ja tankur on eraldatavad sellest konkreetsest tanklast ja paigaldatavad nt mõnda muusse tanklasse, mis kinnitab nende seadmete eraldamise ja taaspaigaldamise võimalust, mis omakorda välistab nende kinnisasja oluliseks osaks olemise. Tallinna Masinatehase valmistatud ja Loksa tanklas paikneva konteinertankla markeeringuga KM-30, Tallinna Masinatehas valmistatud maapealne konteinertankla toote tähisega 53;57;58 ja konteiner töökoja ühes selle sisustusega (tööriistad ja tõstuk) osas ei näe hageja seost selle vahel, et omavahel seotud ettevõtted tasaarvestavad omavahelisi nõudeid enne arvel märgitud 9
(18)Tsiviilasi nr 2-13-41325 maksetähtpäeva. Seoses 12.01.2011.a ja 14.01.2011.a maksekorraldustega märkis hageja, et kumbki pooltest ei ole menetluses tuginenud sellele, et maksekorraldustel nähtavad ülekanded oleks seotud sellega, et vastustaja täidab oma kohustust Black Land OÜ ees, mitte ei anna talle laenu, mistõttu on maakohus nimetatud ülekannete sisu hinnates rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 4 nõudeid, hinnates asjaolu erinevalt mõlemast poolest. Mitmete arvete ja aktide ühel ja samal kuupäeval koostamise tähelepanuväärsuse seos kohtu lõppjäreldustega maakohtu otsuses ei selgu nagu ei selgu ka see, kuidas mõjutavad hageja poolt esitatud tõendite usaldusväärsust ekspertiisiga tuvastatud asjaolud. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud ka materiaalõigust lugedes vaidlusalused vallasasjad üheaegselt nii kinnisasja olulisteks osadeks kui ka kinnisasja päraldisteks, asudes materiaalõigusega selges vastuolus olevale seisukohale, et kostja II hüpoteek ulatub kinnisasja omanikule mittekuuluvatele ja hagejale kuuluvatele päraldistele. Õiguslikult põhjendamatu on võtta asja käsitlemisel kinnisasja olulise osana aluseks selle asja teatud vajalikkus kinnisasja senise majandusliku eesmärgi täitmisel (kasutusotstarbe). Samas ka iga üksiku hagis nimetatud vallasja eraldamisel ei muutu kinnisasja kasutamine tanklana kuidagi võimatuks, kuivõrd kõik hagis nimetatud asjad on asendatavad. Kõik vaidlusalused vallasasjad on kinnisasjalt eraldatavad ilma neid vallasasju või kinnisasja hävitamata või neid vallasasju või kinnisasja oluliselt muutumata. Ükski hagis nimetatud vallasasjadest ei ole kinnisasjaga püsivalt ühendatud, vaid need on võimalik kinnisasjalt demonteerida ning teisele kinnisasjale monteerida. Seega ei ole täidetud asja kinnisasja olulise osana käsitlemise eeldused, vaid vaidlusalused vallasasjad on käsitletavad TsÜS § 57 lg 1 alusel kinnisasja päraldistena, sest need ei ole kinnisasjaga püsivalt ühendatud, kuid teenivad peaasja majandusliku eesmärki, s.o tanklana toimimist. Kui kinnisasja olulised osad kuuluvad kinnisasja omanikule, siis päraldised saavad kuuluda ka kolmandale isikule, antud juhul hagejale.
§ 343
lg 1 teise lausel kohaselt ei ulatu hüpoteek nendele kinnisasja päraldistele mis ei ole kinnisasja omaniku omandis, mistõttu on ka sundtäitmise läbiviimine päraldiste osas, mis ei ole kinnisasja omaniku omandis, lubamatu. Maakohus on kohtuotsuses arvesse võtnud asjaolusid, mille asjasse puutuvust ei ole maakohus selgitanud ning jätnud üldsõnaliselt käsitlemata kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid, viidates nende asjasse puutumatusele. Maakohtu poolt viidatud seosed erinevate tehingupoolte vahel (Black Land OÜ, kostja I, OK Oil Fuel OÜ, Pakavi Partners OÜ) ning nimetatud ühingute poolt üksteisele tehtud ülekannete seos vaidluse esemega ning hagi rahuldamisega on jäänud põhjendamata. Maakohtu otsusest ei selgu ka see, millised konkreetsed poolte väited ja esitatud tõendid ning millisel põhjusel asja lahendamise seisukohalt tähendust ei oma. Maakohus on vastuolus materiaalõigusega pidanud põhjendatuks kostja II menetluskulude hüvitamise nõude esitamist koos käibemaksuga. Hageja hinnangul ei saa kohus menetluskuludelt tasutava käibemaksu väljamõistmise põhjendatust sellele vastuväite esitamise korral lahendada üksnes lähtudes menetlusosalise kinnitusest, et ta käibemaksu tagasiarvestust menetluskuludelt teha ei saa. Kostja II on registreeritud käibemaksukohustuslaste registris ning hageja ja kostja II vahel puudub kliendisuhe. Samuti märkis maakohus ekslikult, et hageja on 2512 euro ulatuses kostja II menetluskulusid pidanud põhjendatuks. Kostja II menetluskulude nimekirjale märkis hageja, et kostja II menetluskulusid tuleb vähendada vähemalt 2512 euroni ning kui kohus leiab, et neid tuleb vähendada enamas ulatuses, tuleb ka seda teha. Ka jättis maakohus käsitlemata hageja poolt kahe õigusabiteenuse arve osas kostja II menetluskulude suurusele esitatud vastuväited. 10
(18)Tsiviilasi nr 2-13-41325 Vastustaja seisukoht
- Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt välja menetluskulud 3437,2 eurot ületavas osas. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata.
- Maakohus leidis õigesti, et hagi rahuldamise eeldusena peab hageja tõendama, et arestitud on konkreetsed vallasasjad ja et need vallasasjad kuuluvad talle. Maakohus lähtus vaidluse lahendamisel õigesti sellest, et Eesti õiguses kehtib seadusest tulenev eeldus, mille kohaselt loetakse asja otsene valdaja asja omanikuks, kui teine isik ei suuda esitada tõendeid, mille alusel saaks teha teistsuguse järelduse (vt
§ 90lg 1).
9. Käesoleva tsiviilasja raames ei vaidle menetlusosalised selle üle, et vaidlusalused asjad (sõltumata sellest, kas need olid iseseisvad vallasasjad või kinnisasja osad) olid kostja 1 otseses valduses. Maakohus leidis õigesti, et käesoleva vaidluse lahendamisel, hageja väidete ja tõendite hindamisel tuleb arvestada seda, et vaidlusalused asjad olid kostja 1 valduses senini kuni need arestiti täitemenetluses ning hageja tundis asjade vastu huvi alles siis ja esitas vara aresti alt vabastamise hagi selleks, et vältida asjade võõrandamist täitemenetluses. Maakohus leidis õigesti, et hageja väidete ja hageja poolt esitatud tõendite hindamisel tuleb arvesse võtta, et hageja, vaidlusaluste kinnisasjade eelmine omanik, kui ka kostja 1 olid ja on nii õiguslikult, majanduslikult kui ka läbi juhtorgani liikmete kokkulangemise, seotud isikud. Neid asjaolusid ei saa jätta arvestamata, kui tuleb hinnata hageja poolt esitatud tõendeid, mis peaksid kajastama seda, kes vaidlusalused asjad tellis, kes nende eest tasus ja kas pooled vormistasid dokumentides näidatud ajal ja tingimustega asjade ja seadmete hüvitamiseks kehtivad ja tegelikkusele vastavad kokkulepped. Tavaliselt ei esine tsiviilkohtumenetluses hagejal ja kostjal kokkulangevaid huvisid ja tavaliselt toovad õigussuhte vastaspooled ise esile võimalikud küsitavused ja kitsaskohad, mis võimaldavad vastaspoole väiteid ja tõendeid kriitiliselt ja objektiivselt hinnata. Käesoleval juhul on aga hageja ja kostja 1 seotud isikud, kellel on hagi rahuldamise osas kokkulangev huvi. Viimast kinnitas ka see, et kostja 1 nõustus hagiga. Kostja 2 ei ole pooltega seotud, kuid kostja 2 ei olnud ka vaidlusalustes õigussuhetes osaline ega tea pooltevahelistest suhetest ega kohtu ette toodud tõendite vormistamisest ja selle aluseks olevatest asjaoludest muud, kui see, mida hageja on kohtule avaldanud. Kui tavaliselt on hageja ja kostja vastakate huvide tõttu välistatud see, et hageja ja kostja lepivad omavahel kokku selles, kuidas minevikus vormistatud dokumente tõlgendada ja välistatud on see, et hageja ja kostja omavahel hiljem mingeid dokumente vormistavad, siis käesoleval juhul on kostja 2 viidanud sellele, et käesolevas asjas see välistatud ei ole. Nendel põhjustel tuleb hageja poolt esitatud tõendeid hinnata kriitiliselt ja tõenditele kaalu andmisel tuleb muuhulgas arvestada ka eespool nimetatud iseloomulikke asjaolusid. Iseenesest võib nõustuda apellandiga selles, et maakohtu poolt määratud ekspertiisidega ei ole tuvastatud, et hageja oleks esitanud võltsitud tõendid, kuid eksperdid on teinud järeldused, millest saab järeldada, et vastavatel dokumentidel kajastatud andmed (dokumentide väljaandmise kuupäevad) ei haaku suure tõenäosusega dokumentide koostamise ajaga. Kui selline asjaolu ilmneb juba mõne hageja 11
(18)Tsiviilasi nr 2-13-41325 poolt esitatud tõendi osas, annab see põhjuse hinnata ka teisi hageja poolt esitatud tõendeid kriitiliselt ja loob põhjuse olla hageja poolt esitatud tõenditele kaalu omistamisel ettevaatlik. 10. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hageja ei ole lükanud ümber
§-st 90 tulenevat valdaja omanikuks olemise eeldust. Vaidlusalused asjad olid kostja 1 valduses ja kostja 1 kasutas asju väljapoole nähtavalt nagu omanik. Hageja väidete õigsust eeldades omandas hageja vaidlusalused vallasasjad, maksis asjade eest kas müügilepingute alusel või töövõtulepingute alusel, soovides saada asjade omanikuks ja soovides jääda asjade omanikuks ka siis, kui hagejale sai selgeks, et tema vaidlusaluseid kinnisasju kasutama ei hakka. Kui üks äriühing peab ennast teatud vara omanikuks ja kui see vara jäetakse kolmanda isiku kasutusse, on kohane kasutusse andmine dokumenteerida, seda ka siis, kui kasutusse jätmine toimub tasuta kasutamise lepingu raames. Juhul, kui äriühing ennast omanikuna ei käsitle, siis ka kolmanda isiku kasutusse jäetud vara ei dokumenteerita. Kolmanda isiku kasutusse vara jätmine dokumenteeritakse mitte ainult sellepärast, et saada kasutustasu, vaid ka sellepärast, et asju teise isiku kasutusse jättev äriühing peab tagama mõistliku võimaluse talle kuuluvad vallasasjad teiselt isikult välja nõuda. Hageja märkis, et talle kuulus vaidlusalusel perioodil suurel hulgal vallasasju, näiteks ca 10 veoautot. Äriühing, kellele kuulub suurel hulgal vallasasju, mille tagasisaamisest on äriühing huvitatud, peab pidama asjade kasutusse andmise üle arvestust, esiteks selleks, et kasutusse andja teaks ka aastate pärast, mis asjad talle kuuluvad ja kelle kasutusse on ta need andnud. Äriühingute puhul võivad vahetuda nii seaduslikud esindajad kui ka töötajad. Seega on oluline tagada omandist ja teistele isikutele asjade kasutusse andmisest ülevaade ka aastaid hiljem. Kasutusse andmise dokumenteerimine oleks olnud käesoleval juhul seda olulisem, et tegemist oli erinevatel kinnisasjadel asuvate, erinevat liiki vallasasjadega, mis soetati väidetavalt erinevatel aegadel. Isegi siis, kui hageja juhatuse liige ei vahetuks, ei oleks eluliselt usutav, et hageja juhatuse liige lootis kõik vaidlusalused vallasasjad endale meelde jätta. Asjade teise isiku kasutusse andmise dokumenteerimine on oluline ka selleks, et kasutusse andja saaks asju vajadusel edukalt tagasi nõuda. Isegi siis, kui kasutusse andja eeldab, et seotud isik ei keeldu vajadusel asjade tagastamisest, ei tarvitse seotud isikul olla alati võimalik asju tagastada, näiteks siis, kui kasutaja peaks pankrotistuma või kui kasutaja valduses oleva vara osas viiakse läbi täitemenetlust. See väide, et hageja enda valduses olevate vallasasjade osas üksikasjalikku arvestust ei pidanud, ei tähenda, et hagejaga sarnane mõistlik isik ei oleks asjade teise isiku kasutusse andmise üle arvestust pidanud. Isiku enda valduses olevate asjade üle on isikul ülevaade juba seeläbi, et isik on nende asjade otsene valdaja. Kuna hageja ei vormistanud ega dokumenteeriunud vaidlusaluste asjade kostja 1 kasutusse andmist, siis see asjaolu viitab sellele, et hageja ei pidanud ennast vaidlusaluste vallasasjade omanikuks, ta ei käitunud nagu omanik ning hagejal ei olnud soovi neid vallasasju ka tagasi saada. 11. Hageja heitis apellatsioonkaebuses maakohtule ette seda, et maakohus ei tuvastanud hageja poolt esitatud tõendite alusel, et hageja oli vaidlusaluste vallasasjade omanik. Hageja väitis, et äriühingud dokumenteerivadki praktikas asjade ostmisi ja tellimisi sellisel viisil nagu hageja seda tegi ja nagu hageja tõendid esitas. Ringkonnakohus leiab, et äriühingud dokumenteerivad vallasasjade omandamist ja vallasasjade omanikuks saamist võimalikult täpselt siis, kui nad näevad vajadust tõendada hilisemalt vallasasjade omandiõigust. Selline vajadus oleks pidanud hagejaga sarnase mõistliku äriühingu jaoks olema äratuntav siis, kui asjad ühendati teisele isikule kuuluva kinnisasja külge ja hageja ei saanud vallasasjadele otsest valdust. Kuna hageja ei vormistanud selgeid ja üheselt mõistetavaid omandamise dokumente ega ka asjade kolmanda isiku kasutusse jätmise dokumente või akte, viitab see sellele, et hageja ei soovinud saada asjade omanikuks. Viimast sõltumata sellest, kas hageja vaidlusalused vallasasjad ostis või tellis või vallasasjade eest maksis. 12
(18)Tsiviilasi nr 2-13-41325 12. Selle apellatsioonkaebuses esitatud väite suhtes, et praktikas äriühingud vallasasjade omandamist just sellisel viisil nagu seda tegi hageja, vormistavadki, märgib kohus, et see, kui hageja vallasasjade omandamist sellisel kujul vormistab, ei muuda tsiviilkohtumenetluses kehtivat tõendamiskoormist, mille kohaselt peab hageja tõendama kõiki hagi aluseks olevaid asjaolusid. Iga vallasasja omandamist ei pea alati täpselt dokumenteerima või omandamise dokumente säilitama siis, kui asi jääb omandaja valdusesse. Siis kehtib
§-st 90 tulenev eeldus, mille kohaselt loetakse asja valdaja omanikuks ja asja kuuluvust peab tõendama hoopis see isik, kes vastupidist väidab. Kuid juhul, kui kostja vaidleb hagile vastu, ja kui hageja ei suuda hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendada, ei saa kohus hagi rahuldada. Käesoleva hagi puhul saab vaidlusalust õigussuhet tuvastada üksnes kõigi menetlusosaliste (sh mõlema kostja) suhtes ühiselt. Seetõttu piisab hagi aluseks olevate asjaolude tõendamise vajaduseks sellest, et hagile vaidles vastu kostja 2. 13. Ringkonnakohus ei nõustu hageja poolt apellatsioonkaebuses esitatud etteheitega, et maakohus oleks pidanud tuvastama hageja omandiõiguse läbi
§ 90
lg 2 ja läbi selle, et hageja oli kaudne valdaja.
§ 90
lg 2 eeldab seda, et hageja tõendaks, et ta oli vaidlusaluste asjade kaudne valdaja. Kaudne valdaja on isik, kes valdab asja rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, mis annab otsesele valdajale õiguse teostada asja suhtes otsest valdust ja mis annab kaudsele valdajale õiguse teostada asja väljanõudeõigust vaidlusaluse vallasasja suhtes (vt
§ 33lg 2).
Hageja ei ole tõendanud, et tema ja kostja 1 vahel eksisteeris mingi võlaõiguslik kasutusleping, näiteks tasuta kasutamise leping, mis oleks andnud kostjale 1 õiguse teostada vaidlusaluste vallasasjade suhtes otsest valdust ja oleks andnud hagejale õiguse teostada kostja 1 osas vaidlusaluste vallasasjade suhtes väljanõudeõigust. Ringkonnakohtu istungil hageja küll väitis, et hageja ja kostja 1 vahel oli suuline kasutusleping, mille alusel lubas hageja kostjal 1 vaidlusaluseid asju tasuta kasutada, kuid kostja 2 ei ole sellist faktiväidet omaks võtnud ja hageja ei ole sellise kasutuslepingu olemasolu tõendanud. Hagejat ei vabasta hagi aluseks olevate asjaolude tõendamisest ka see, et hageja ja kostja 1 on seotud isikud ning seetõttu kasutuslepingut kirjalikult ei vormistatud. Nõustuda ei saa ka selle hageja väitega, et ta omandas asjade valduse seetõttu, et
§ 36
lg 2 kohaselt piisab valduse omandamiseks senise valdaja ja uue valdaja kokkuleppest, kui uus valdaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. Esiteks ei ole hageja tõendanud, et tal selline kokkulepe asjade seniste valdajatega oli, teiseks ei ole hageja kohtu ette toonud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et ta sai teostada tegelikku võimu vaidlusaluste vallasasjade suhtes. Vaidlusalused vallasasjad olid kolmandale isikule kuuluvatel kinnisasjadel, mida valdas muu isik. 14. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et hageja ei ole tõendanud, et kolmandad isikud andsid vaidlusalused vallasasjad kostja 1 valdusesse, kuid loovutasid asjade väljanõudeõiguse (
§ 93eeldusena) hagejale.
Kui lähtuda hageja väidete õigsusest, et hageja maksis vaidlusaluste vallasasjade eest ja ostis või tellis need ja asjad läksid kostja 1 valdusesse, ei tähenda see veel seda, et asjade müüjad ja valmistajad-paigaldajad oleksid igal juhul loovutanud hagejale asjade väljanõude õiguse.
§ 93
kontekstis asja väljanõudeõiguse loovutamine eeldab seda, et võõrandajal on mingist õigussuhtest tulenevalt õigus asi valdaja käest välja nõuda. Võõrandaja saab loovutada seda väljanõudeõigust, mis tal on. See, kas keegi on teisele isikule väljanõudeõiguse loovutanud, on fakti küsimus, mida tuleb tõendada sellel menetlusosalisel, kes nõudeõiguse omandamisele tugineda soovib. Käesoleval juhul tulnuks seda tõendada hagejal. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et need isikud, kes vallasasjad müüsid või tarnisid, soovisid hagejale loovutada väljanõude õigust. 13
(18)Tsiviilasi nr 2-13-41325 15. Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et käesoleva hagi rahuldamine eeldanuks seda, et hageja oleks tõendanud, et täitemenetlust viiakse läbi vallasasjade suhtes ja et tema on vaidlusaluste vallasasjade omanik. Kuna asjad (sõltumata sellest, kas need on eraldiseisvad vallasasjad või kinnisasja osad) olid kostja 1 valduses, tuleb lähtuda
§ 90
lg-s 1 sätestatud eeldusest, mille kohaselt vallasasjade otsene valdaja on asjade omanik. Hageja poolt kohtu ette toodud asjaolude alusel ei saa järeldada, et hageja oleks asjade omanikuna käitunud, või et hagejal oleks olnud soov asjade omanikuks saada. Sellise tahte puudumisele viitab see, et hageja ei dokumenteerinud ei asjade omandamist, kuigi asjad paigaldati teisele isikule kuuluvale kinnisasjale ja asjad läksid teise isiku kasutusse. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et ta oleks kunagi varasemalt saanud vaidlusaluste vallasasjade omanikuks. Kuigi hageja väidab, et tema sõlmis asjade ostmiseks/ tellimiseks müügilepingud ja töövõtulepingud, ei tähenda see seda, et hageja vaidlusalused vallasasjad ka omandas. Kui eeldada hageja väidete õigsust, et tema sõlmis asjade ostmiseks/ tellimiseks võlaõiguslikud lepingud, ei tähenda see iseenesest seda, et hageja soovis saada asjade omanikuks. Kuna vaidlusalused asjad anti hagejaga seotud isiku otsesesse valdusesse, ei ole välistatud, et asjade omanikuks sai hagejaga seotud isik. Kuna asjad anti hagejaga seotud isiku valdusesse, siis ei saa lähtuda eeldusest, et asjad pidid minema selle isiku omandisse, kes võlaõiguslikud müügilepingud sõlmis. Isegi siis, kui hageja soovis saada asjade omanikuks, tuleb seda, kas hageja sai asjade omanikuks, hinnata asjaõigusseaduses sätestatud vallasomandi tekkimist reguleerivate sätete alusel.
§ 68lg-st 3 tulenevalt tekib omand üksnes seaduses sätestatud juhtudel.
Kuna hageja ei ole vaidlusaluste asjade valdaja, tuleb hagejal tuua kohtu ette kõik mingis vallasomandi tekkimist ettenägevas normis sätestatud eelduste tuvastamise aluseks olevad asjaolud ja need tõendada.
§ 92
lg 1 kohaselt tekib vallasomand siis, kui käsutamiseks õigustatud võõrandaja sõlmib omandajaga asjaõiguslepingu (kokkuleppe selle kohta, et asja omand läheb võõrandajalt omandajale üle) ja üksnes siis, kui omandaja saab asjade otsese valduse.
§-i 93 kohaselt saab ühe vallasasja tehingulise omandamise eelduse – asja otsese valduse saamise, asendada sellega, et kolmanda isiku valduses oleva asja puhul loovutab võõrandaja omandajale asja väljanõudeõiguse. Hageja ise tugines sellele, et ta omandas vaidlusalused vallasasjad kooskõlas
§-ga 93, st selliselt, et võõrandaja andis asjad kolmanda isiku valdusesse ja loovutas hagejale asjade väljanõudeõiguse
§ 93tähenduses.
Eespool asus kohus seisukohale, et hageja ei ole kohtu ette toonud ega tõendanud asjaolusid, mis sellise järelduse tegemist võimaldaksid. Kuigi hageja on üritanud käesolevat hagi rajada sellele, et hageja maksid asjade ostmisel või asjade tellimisel ja et loogiliselt võttes peab asjade eest raha maksnud isik olema see, kes saab asjade omanikuks, ei ole see käesoleval juhul sedavõrd lihtne ning kohtu viide sellele, et tõendatud peab olema see, et kõik vallasasjade omandamise eeldused on täidetud, ei ole formaalsustesse kaldumine. Isegi siis, kui hageja vaidlusalused vallasasjad ostis ja tellis, läksid need hagejaga seotud isiku valdusesse ja kasutusse, kes asus asjade suhtes toimima nagu omanik ja hageja ei dokumenteerinud asjade võõrvaldusesse jäämist. Nende asjaolude tõttu on eluliselt usutav, et asjad pididki minema hoopis hagejaga seotud isiku omandisse, mistõttu on eriti oluline tuvastada, kas kõik hageja omanikuks saamise eeldused on täidetud. Nendel põhjustel tuleb jätta hagi rahuldamata isegi siis, kui hageja poolt esitatud tõendite alusel tuleks tuvastada, et hageja sõlmis vaidlusaluste vallasasjade ostmiseks või tellimiseks müügi või töövõtu lepingud. 16. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus veel, et maakohus leidis õigesti, et asjaolu, et Black Land OÜ käsitles vaidlusaluseid vallasasju üürilepingut sõlmides talle kuuluvana, viitab samuti sellele, et hageja asemel pidas ennast asjade omanikuks muu isik. Seejuures ei ole määrav mitte see, kas Black Land OÜ pidas vaidlusaluseid asju kinnisasja olulisteks osadeks vaid see, et Black Land OÜ pidas ennast vaidlusaluste asjade omanikuks ja teostas avalikult tsiviilkäibes omandiõigust asjade suhtes, andes neid omanikuna üürile. 14
(18)Tsiviilasi nr 2-13-41325
- Ringkonnakohus ei nõustu selle hageja väitega, et kuna väidetavalt olid kõik asjade soetusdokumendid hageja käes, oli hagejal ka asjade kaudne valdus. Eespool käsitles ringkonnakohus seda, et kaudse valduse omandamine ja kaudse valduse teostamine sõltub sellest, kas kaudsel valdajal on otsese valdaja suhtes väljanõudeõigus. Seda ei ole hageja tõendanud. Teiseks käsitles ringkonnakohus eespool seda, et asja ostja või tellija või asjade eest raha maksnud isik ei pea alati saama asjade omanikuks, seda eriti siis, kui asjad antakse raha maksnud isikuga seotud isiku valdusesse. Seda enam, kui asjade kasutamise kohta kasutuslepingut ei sõlmita ning asjade üleandmist ei dokumenteerita ja kolmanda isiku valduses olevate asjade nimekirja ei koostata. Ringkonnakohus selgitas eespool, et selleks, et tõendada asjade omandamine, tulnuks hagejal tõendada kõik vallasasja omandiõiguse tekkimise eeldused. Seda ei ole hageja teinud.
- Hageja heitis maakohtule ette seda, et maakohus ei teinud tunnistaja KA ütluste alusel hageja poolt soovitud järeldust. Hageja viitas sellele, et tunnistaja ütluste kohaselt sõlmis DAG Reklaam OÜ-ga töövõtulepingu, maksis asjade eest ja võttis tööd vastu hageja. Hageja väidete õigust eeldades ei anna need väited alust teha hageja poolt soovitud järeldust, et hageja vastavad vallasasjad omandas. Eespool selgitas ringkonnakohus, et määrav ei ole raha maksmine või võlaõigusliku lepingu sõlmimine. Töö vastuvõtmine töövõtulepingu regulatsiooni tähenduses ei tähenda mitte lepingu esemeks oleva vallasasja valduse vastuvõtmist, vaid nö töö heakskiitmist ehk töö aktsepteerimist, mille õiguslik tähendus on see, et tellijal tekib töö eest maksmise kohustus (vt VÕS § 637 lg 4).
- Ka see hageja väide, et AS ütlustest tuleks järeldada, et mitte keegi teine peale hageja ei ole OÜ-ga Tanklaabi müügilepingut sõlminud, ei anna alust hagi rahuldada. Hagejal tuleb tõendada vallasomandi tekkimise eelduseks olevad asjaolud, mitte aga müügilepingu sõlmimine.
- Hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtupoolset asjaolude tuvastamist ka sellel alusel, et väidetavalt on kõik vaidlusalused vallasasjad kinnisasjade küljest hõlpsasti eemaldatavad ilma, et kinnisasi ja sellest eraldatavad asjad hävineksid või kahjustuksid. Eespool asus kohus seisukohale, et käesoleva hagi rahuldamise üks eeldus, mida hageja peab tõendama, on, et täitemenetluses arestiti vallasasjad, sest kinnisasja, sh ka kinnisasja oluliste osade arestimist ei saa hageja vaidlustada. Seega on vastav küsimus hageja tõendamiskoormise hulka kuuluv. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kui asi on kinnisasja küljest tehniliselt kergesti eemaldatav (näiteks põhjusel, et asi on kinnisasja külge ühendatud poltühenduste kaudu), ja et nii kinnisasja kui ka eraldamise teel tekkivat vallasasja saab peale eraldamist eraldi eesmärgipäraselt kasutada, ei saa eraldatavat vallasasja kinnisasja oluliseks osaks pidada. Selle hindamisel, kas tegemist on kinnisasja olulise osaga või mitte, ei ole määrav see, kui tugevasti on asi kinnisasja külge ühendatud või kas asja saaks eraldada ilma, et eraldatav asi puruneks. Määrav on see, mis on kinnisasja ja vallasasja funktsioon ja kas asja saab eesmärgipäraselt kasutada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kinnisasja, mis on tanklaks välja ehitatud ja mis oli tanklana kasutuses, ei saa tanklana kasutada, kui sellelt eemaldada valgustuspostid, tankurid, reklaamitablood, makseautomaadid, kütusemahutid ja visuaalse valve jaoks vajalik valvekaamerate süsteem. Ka vastavad vallasasjad, mis eraldamise tagajärjel tekiksid, küll ei hävineks, kuid kõik vastavad asjad on oma funktsiooni poolest mõeldud kasutamiseks selliselt, et asjad on ühendatud kinnisasja külge. Ringkonnakohus ei nõustu seejuures hageja käsitlusega, et kuue tankuriga tankla puhul ühe tankuri eemaldamine või mõne valdusti või makseautomaadi või kaamerate eemaldamine ei muudaks kinnisasja tanklana kasutamist võimatuks. Määrav on see, et tänapäevase tankla funktsioneerimine eeldab teatud seadmeid ja kinnisasja olulised osad 15
(18)Tsiviilasi nr 2-13-41325 on kõik vastavad seadmed (tankurid, valgustid jne), mitte see viimane, mille eemaldamise korral muutub tankla kasutamine täiesti võimatuks. Konteinertöökoja kinnisasja oluliseks osaks olemist saab hinnata toimikus olevate piltide alusel. Piltidelt nähtub, et ehitise osas on loodud kinnisasjaga püsiv ühendatus. Tegemist ei ole ajutiselt kinnisasjale asetatud konteineriga. Toimikus olevate tõendite alusel ei saa teha hageja poolt soovitud järeldust. Ringkonnakohus leiab, et see, et maakohus ei ole selgesti märkinud, mis järelduse soovib ta teha päraldiste regulatsiooni refereerimisega, ei anna alust hagi rahuldamiseks. Hageja pidi tõendama seda, et vaidlusalused asjad on vallasasjad ja et tema on nende omanik. Hageja ei ole oma tõendamiskoormist täitnud. Sellel põhjusel ei ole maakohtu poolt päraldiste regulatsiooni refereerimisel määravat tähendust.
- Ringkonnakohus rõhutab ka seda, et kuigi apellant vaidlustab kaebuses ka seda, et maakohus ei tuvastanud hageja poolt esitatud tõendite alusel, et hageja sõlmis kõikide vaidlusaluste vallasasjade ostmiseks või tellimiseks müügi- või töövõtulepingud, ei anna kaebuses esitatud väited alust maakohtu poolt tuvastatud asjaolude ümberhindamiseks. Eespool märkis ringkonnakohus, et käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades tuleb hageja väiteid ja tõendeid hinnata kriitiliselt ja hageja poolt esitatud tõenditel on käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades mõnevõrra väiksem kaal. Eespool märkis kohus ka seda, et kohtu poolt määratud ekspertiiside tulemusi tuleb arvestada hageja poolt esitatud tõendite hindamisel ka üldiselt.
- Hageja heidab maakohtule ette ka seda, et maakohus märkis oma otsuses üldiselt ja ilma täpsustusteta, et kõiki otsuses märkimata tõendeid maakohus kui asjassepuutumatuid ei arvesta. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et juhul, kui kohus peab mõnda tõendit asjassepuutumatuks, tuleb kohtul konkreetselt märkida, millist tõendit ta asjassepuutumatuks peab ja mis põhjusel. Kuid juhul, kui apellant leiab, et mingi tõendi arvestamata jätmine oli ebaõige, tuleb tal apellatsioonkaebuses tõendite valele hindamisele või asjaolu valele tuvastamisele või menetlusnormi rikkumisele konkreetselt tugineda. Kui apellant seda ei tee, kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust maakohtu poolt tuvastatud asjaolude alusel.
- Apellatsioonkaebuses vaidlustas hageja ka temalt kostja 2 kasuks menetluskulude väljamõistmist. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude osas tuleb apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada. Maakohus mõistis hagejalt kostja 2 kasuks välja õigusabikulud koos käibemaksuga. Apellatsioonimenetluses väitis kostja 2 esindaja, et kostjal 2 on kokkulepe maksuametiga, mille kohaselt saab kostja 2 õigusabikuludelt 87% osas käibemaksu tagasi taotleda ja 13% osas see võimalik ei ole. Sellest tulenevalt palus kostja 2 mõista hagejalt välja menetluskulud osalise käibemaksuga, so 13% ulatuses. Kuigi kostja 2 märkis, et ta ei tea, milline on sellise kokkuleppe õiguslik tähendus ja kas see kokkulepe võiks omada mõju ka maakohtu menetluskulude osas, leiab ringkonnakohus, et puudub põhjus, miks tuleks käibemaksu tagasiarvestamise osas eristada maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulusid. Ilmselt ei ole kostjal 2 mitte kokkulepet maksuametiga, vaid maksuamet avaldas eelduslikult oma seisukohta, millisel määral oleks aktsepteeritav kostjal 2 käibemaksu tagasiarvestamine. Ringkonnakohus leiab, et see seisukoht peaks kehtima kogu menetluse kulude osas. Selles osas tuleb hagejalt välja mõistetud menetluskulusid vähendada. Ringkonnakohus leiab, et asjaolusid, mille alusel saaks käibemaksu osa veel suuremas ulatuses vähendada, ei ole kohtu ette toodud. Kuigi hageja väljendas apellatsioonkaebuses rahulolematust ka muude menetluskulude väljamõistmise osas, tuvastas maakohus oma otsuses, et kostja 2 poolt avaldatud menetluskulud on põhjendatuks peetud osas kantud ja et need on põhjendatud ja vajalikud. Asjaolusid, mille alusel tuleks ringkonnakohtul järeldada, et maakohtupoolne asjaolude tuvastamine on õigusvastane, ei ole hageja apellatsioonkaebuses kohtu ette toonud. Sellest lähtuvalt vähendab 16
(18)Tsiviilasi nr 2-13-41325 ringkonnakohus hagejalt väljamõistetavate maakohtu menetluskulude osa üksnes käibemaksu vastava osa võrra. Maakohus luges kostja 2 põhjendatud õigusabi kuluks 3840 eurot, millest 3200 oli õigusabi tasu ilma käibemaksuta ja 640 eurot oli käibemaks (20%). Kuna ringkonnakohus asus eespool seisukohale, et kostjal 2 on õigus nõuda hagejalt õigusabikulude käibemaksu hüvitamist 13% ulatuses, tuleb lisaks 3200 eurole (kostja 2 maakohtu õigusabi kulu ilma käibemaksuta) välja mõista täiendavalt 83,2 eurot (13% 640st). Seega tuleb hagejalt kostja 2 kasuks välja mõista maakohtu menetluskuluna kokku 154 eurot ekspertiisitasu ja 3283,2 eurot õigusabikulu koos osalise käibemaksu osaga. Kokku tuleb hagejalt kostja 2 kasuks välja mõista maakohtu menetluskuluna 3437,2 eurot. Seda ületavas osas tuleb maakohtu otsus hagejalt kostja 2 kasuks maakohtu menetluskulude väljamõistmise osas tühistada.
- Apellatsioonkaebus jääb sisulise vaidluse osas täielikult rahuldamata. Kaebus rahuldatakse osaliselt üksnes maakohtu menetluskulude summaarse kindlaksmääramise osas. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta apellandi enda kanda ja kostja 2 apellatsioonimenetluse kulud 95% ulatuses hageja kanda. Maakohtu menetluskulude osas kaebuse osaline rahuldamine ei saa tingida suuremas ulatuses menetluskulude kostja 2 enda kanda jätmist. Kostja 1 nõustus hagejaga, aga käesolevas ajas saab vaidlusalust õigussuhet tuvastada üksnes kõigi kostjate suhtes ühiselt. Seetõttu tuleb kostja 1 apellatsioonimenetluse kulud jätta tema enda kanda.
- Kostja 2 esitas ringkonnakohtule oma menetluskulude nimekirja, mille osas hagejal vastuväiteid ei olnud. Menetluskulude nimekirja kohaselt seonduvad kostja 2 apellatsioonimenetluse kulud üksnes kostja 2 lepingulise esindaja tasudega. Kostja 2 lepingulisel esindajal kulus 2 tundi ja 11 minutit taotluse koostamiseks, millega kostja 2 taotles kohtult, et kohus kohustaks hagejat maksma kostja 2 eeldatavate menetluskulude katteks tagatise. Apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kulus kostja 2 lepingulisel esindajal 6 tundi ja 29 minutit. Kostja 2 lepinguline esindaja tutvus kohtutoimikuga 40 minuti vältel, valmistus kohtuistungiks 1 tund ja 37 minutit ja kulutas kohtuistungil osalemisele 1 tunni. Ringkonnakohtu hinnangul on vastav ajakulu põhjendatud. Sellised menetlustoimingud leidsid tõepoolest aset ja selliste menetlustoimingute tegemine on õigustatud ja kohane. Kohus rahuldas kostja 2 poolt esitatud tagatise määramise taotluse. Selle koostamiseks oli vaja koostada põhjendatud taotlus, milles oli vaja esile tuua asjaolud, mis võimaldasid kohtul taotluse rahuldamise. Arvestades konkreetse vaidluse asjaolusid ei saa ca kuue ja poole tunni pikkust ajakulu apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks pidada ülepaisutatuks. Käesolev vaidlus seondub paljude eluliste asjaoludega ja mitmete hinnangutega asjaoludele. Hageja oma apellatsioonkaebuses esitas mitmeid piisavalt üksikasjalikke etteheiteid maakohtu otsuse osas ja käesoleval juhul oli põhjendatud see, et kostja 2 tõi esile omakorda asjaolud, mille alusel oli kohtul kergem kaebuses esitatud väiteid kontrollida. Kohtutoimikuga tutvumine teenib menetluse sujuvuse ja menetlusele kaasaaitamise eesmärki ja aitab kaasa sellele, et menetlusosalise esindaja on võimeline kohtuistungil vastama kõikidele kohu küsimuste, mis ükskõik milliseid menetluses aset leidnud üksikasju puudutavad. Ka kohtuistungi ettevalmistamine ca 1,5 tunni vältel on põhjendatud. Samuti on põhjendatud istungil osalemisele kulunud aeg. Nõustuda tuleb esindaja tasumääraga (120 eurot ilma käibemaksuta). Arvestades tavalisi tasusid ei saa seda ülepaisutatult suureks pidada. Kostja 2 taotles ka käibemaksu väljamõistmist, kuid seda üksnes 13% ulatuses, so osas, milles maksuamet avaldas, et kostja 2 käibemaksu maha arvestada ei saa. Ringkonnakohtul ei ole alust selles suuruses kahelda. Nendel asjaoludel tuleb lugeda kostja 2 poolt avaldatud apellatsioonimenetluse kulusid põhjendatuks ja hagejalt tuleb välja mõista 95% nendest kuludest ehk 1397,72 eurot. Kostja 2 taotles, et kohus märgiks, et väljamõistetavate menetluskulude tasumisega viivitamise korral 17
(18)Tsiviilasi nr 2-13-41325 tuleb tasuda viivist seaduses sätestatud määras. Sellise taotluse esitamise tõttu tuleb viivise maksmise kohustus otsuse resolutsiooni märkida. Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ 18
(18)