KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Gaida Kivinurm Otsuse tegemise aeg ja koht 26. november 2015, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-4

i sätete järgi. Kompromissilepingule kohaldub Leedu õigus või Taani õigus. Kui lähtuda sellest, et

-i kohaldamine oli õigustatud, on maakohus ebaõigesti kohaldanud

-i sätteid.

§ 66

lg 1 kohaselt, kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses.

1. Juhul, kui kohus rahuldaks hageja nõude, ei tekiks kostjal regressinõuet otse laeva operaatorfirma vastu, vaid oma kindlustusseltsi ERGO vastu. Samas ei ole ERGO seotud DFDS A/S-iga, teiseks ei ole hetkel teada, kas ERGO hüvitab kostjale midagi või keeldub ning ei ole teada, kas ERGO esitab hiljem regressnõudeid laeva operaatori vastu või mitte. Kohtuotsust saa rajada oletustele. Samuti ei pea maakohus kaitsma kolmanda isiku (DFDS) huve, kelle vastu hüpoteetiliselt võivad olla mõned nõuded esitatud ja kes ei ole menetlusosaline. Asjakohatu on maakohtu järeldus, et laeva operaatorfirma tahe oli suunatud tema vastu edaspidi esitatavate nõuete välistamisele, milleks on ka hageja nõue kostja vastu. Esitatud ei olnud mitte ühtegi dokumentaalset tõendit, millega oleks ette nähtud, et hageja ei saa esitada nõudeid ülejäänud osas kostja vastu.
2. Hageja ei ole nõus kostja menetluskuludega. Eelkõige vaidleb hageja vastu sellele, et maakohus mõistis hagejalt välja kostja menetluskulud, mis on seotud kassatsioonkaebuse esitamisega. Riigikohus ei võtnud kostja kassatsiooni menetlusse põhjusel, et kaebus ei olnud põhjendatud. Seega ei ole põhjendatud ka sellega seotud menetluskulud. Vastus apellatsioonkaebusele
3. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
4. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu osaliselt tühistada menetluskulude kindlaksmääramise osas. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 5
5. TsMS § 652 lg 1 p 1 sätestab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
6. Maakohus tuvastas, et 04.10.2010 sõlmisid pooled veolepingu, mille kohaselt kostja pidi vedama veose Hollandist Eestisse; veok paigutati 08.10.2010 Kielis laevale Lisco Gloria; 09.10.2010 toimus laeva pardal tulekahju; veok koos kaubaga hävis tulekahjus; hagejale tekkis tulekahju tagajärjel kahju summas 61 800 eurot, mille laeva kindlustusfirma on osaliselt hüvitanud. Ülaltoodud asjaolusid ei ole pooled apellatsioonimenetluses vaidlustanud. Samuti tuvastas maakohus, et kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest. 09.11.2015 toimunud kohtuistungil selgitas kostja esindaja, et seda järeldust ta ei vaidlusta.
7. Pooltel on vaidlus selle üle, kas 16.05.2012 sõlmitud kokkuleppe tulemusel on hageja loobunud nõudest kostja vastu ja/või on nõude loovutanud. 16.05.2012 on hageja ning Dosantos Limited sõlminud lepingu, mille kohaselt saab hageja 45 423 eurot täieliku ja lõpliku hüvitisena kõigi nõuete eest, mis tulenevad tulekahjust, järgmiste isikute vastu: Rasa Multipurpose Shipping Limited; AB DFDS Seaways; DFDS A/S; nende kindlustusandja West of England; nende teenindajad, esindajad, juhid või seotud äriühingud (koos nimetatud “vabastatud isikud“). Kokkuleppe punktis b) kinnitas hageja, et juhtumiga seoses ei esitata täiendavaid nõudeid ja nõuded, mis on esitatud tsiviilmenetluses võetakse tagasi (välja arvatud vastutuse piiramise fondile esitatud nõue, mis loovutatakse DFDS A/S-ile). Kokkuleppe punktis c) lepiti kokku, et nõude esitaja kõik õigused seoses juhtumiga, sealhulgas vastutuse piiramise fondist tehtavad väljamaksed seoses nõude esitajate esitatud nõuetega, kuuluvad muude õiguste hulka, mis on loovutatud DFDS A/S-ile, kellest saab loovutuse saaja ja/või õiguste vastuvõtja nõude esitajate nõuete osas vastutuse piiramise fondi ja selle alusel vastutavate isikute vastu. Punktis e) on hageja kinnitanud, et ta on nõus kaitsma vabastatud isikuid ja hüvitama neile ning hoidma nad puutumatuna mis tahes ja kõigist nõuetest, mis tulenevad muudelt kolmandatelt isikutelt, kes esitavad tema nõudega samasuguseid või sarnaseid nõudeid.
8. Hageja väitel ei kuulu 16.05.2012 kokkuleppe tõlgendamisel kohaldamisele Eesti õigus. Kolleegium möönab, et 16.05.2012 kokkuleppe punkti g) kohaselt kohaldatakse kokkuleppele Taani õigust. Samas ei ole pooled varasemalt tuginenud asjaolule, et 16.05.2012 kokkuleppele ei kohaldata Eesti õigust. Kolleegium märgib, et Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-52-10 (p 20) jätnud välisriigi õiguse kohaldamata põhjusel, et pooled tuginesid varasemas menetluses Eesti õigusele. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited Taani õiguse kohaldamise kohta tuleb jätta tähelepanuta, kuna varasemas menetluses ei ole tuginenud hageja väitele, et 16.05.2012 kokkuleppele tuleb kohaldada välisriigi õigust.
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei eksinud 16.05.2012 kokkuleppe tõlgendamisel.

§ 29

lg 6 kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Määrav ei ole asjaolu, et kostjat ei ole kokkuleppes nimetatud. Kokkuleppe punktis

1. b)on hageja kinnitanud, et juhtumiga seoses ei esitata täiendavaid nõudeid ja nõuded, mis on esitatud tsiviilmenetluses võetakse tagasi. Punktis
2. e)on hageja kinnitanud, et ta on nõus kaitsma vabastatud isikuid ja hüvitama neile ning hoidma nad puutumatuna mis tahes ja kõigist nõuetest, mis tulenevad muudelt kolmandatelt isikutelt, kes esitavad tema nõudega 6 samasuguseid või sarnaseid nõudeid. Neid punkte koosmõjus tõlgendades saab asuda seisukohale, et hageja on nõudest kostja vastu loobunud.

§ 66

lg 2 sätestab, et kui võlausaldaja on kellegagi solidaarvõlgnikest kokku leppinud, et ta loobub oma nõudest kõigi solidaarvõlgnike vastu, vabanevad kohustusest ka teised solidaarvõlgnikud. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja punktides

1. b)ja
2. e)võtnud kohustuse mitte esitada juhtumiga seoses täiendavaid nõudeid, sealhulgas ka kolmandate isikute vastu, s.t ka kostja vastu. Kuna punktis
3. e)on hageja kohustunud hoidma vabastatud isikud puutumatuna kõigist nõuetest, mis tulenevad kolmandatelt isikutelt, siis ei saa lepingut muul viisil tõlgendada. 30. Lisaks sellele on hageja punktis
4. c)loovutanud kõik oma õigused seoses juhtumiga DFDS A/S-ile. Kuna hageja on kõik kahjujuhtumist tulenevad õigused loovutanud, siis ka seetõttu ei saa hagejal olla nõuet, mida maksma panna kostja vastu. 31. Kuna hageja põhinõue on põhjendamatu, siis on alusetu ka viivise nõue. Eeltoodule tuginedes on maakohus jätnud õigesti hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus 32. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 5822,16 eurot (sh tõlkekulu 177,16 eurot, kassatsioonikautsjon 164 eurot ja õigusabikulu 5481 eurot). 33. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus mõistnud ebaõigesti hagejalt välja kassatsiooniastme menetluskulud. Maakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja õigusabitoiminguid on olnud vajalikud ja põhjendatud kokku 50,75 tunni ulatuses. Sealhulgas pidas maakohus põhjendatuks kassatsioonkaebuse koostamisega seotud ajakulu 300 minutit (5 tundi) ning mõistis hagejalt välja kassatsioonikautsjoni. Riigikohus on 15.09.2014 määrusega jätnud kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Seega puudub alus kassatsioonikautsjoni 164 eurot ja kassatsioonkaebuse koostamisega seotud kulude 540 eurot (5x108) väljamõistmiseks hagejalt. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude suurusega ning leiab, et maakohus ei ole lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud. Kostja menetluskulud on seega põhjendatud ja vajalikud õigustoimingutele kulunud 45,75 tunni (50,75-5) ja tõlkekulude 177,16 euro osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Kostja põhjendatud menetluskuludeks on 5118,16 eurot, sealhulgas 177,16 eurot tõlkekulud ja 4941 eurot (45,75x108) õigusabikulud. 34. Võttes arvesse, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt üksnes maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulude osas ning lähtudes TsMS § 178 lg-st 4, mille kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud jätta käesoleva apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. 35. Kuna maakohus määras otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, siis tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks käesolevas apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude rahaline suurus (TsMS § 174 lg 3). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud õigusabi kokku 10 tunni ulatuses hinnaga 108 eurot tund (ilma käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulisel esindajal kulunud Harju Maakohtu 25.05.2015 määrusega ja 22.05.2015 kohtuotsusega tutvumisele ja analüüsile 55 minutit; Tallinna Ringkonnakohtu 26.06.2015 määrusega tutvumisele 5 7 minutit; apellatsioonkaebusega tutvumisele-analüüsile 2 tundi; apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele 6 h ja ringkonnakohtu 09.11.2015 istungiks valmistumisele 1 h. Lisaks on kostja palunud lähtuvalt esindaja tunnihinnast välja mõista 09.11.2015 kohtuistungil osalemisega seotud ajakulu. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt kestis istung 38 minutit. Seega on kostja lepingulise esindaja ajakulu apellatsiooniastmes kokku 10 tundi ja 38 minutit. Hageja ei ole kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. 36. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kostja menetluskulude kindlaksmääramisel võtta arvesse, et hageja vaidlustas maakohtu otsuse ka menetluskulude kindlaksmääramise osas ning kostja vaidles ka selles osas apellatsioonkaebusele vastu. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt vähendab ringkonnakohus kostja lepingulise esindaja apellatsioonkaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise ajakulu kokku 30 minuti võrra. Samuti ei ole kogu ulatuses põhjendatud ja vajalik kostja lepingulise esindaja ajakulu 55 minutit Harju Maakohtu 25.05.2015 määrusega ja 22.05.2015 kohtuotsusega tutvumisele ja analüüsile. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole maakohus 25.05.2015 ühtegi määrust teinud. 22.05.2015 on maakohus teinud määruse, millega jättis rahuldamata hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja poolt eelnimetatud määrusega tutvumise ajakulu ei saa pidada vajalikuks ning seega tuleb kohtulahenditega tutvumise ajakulu vähendada 5 minuti võrra. Muus osas on ringkonnakohtu hinnangul kostja apellatsioonimenetluses tehtud toimingutele kulunud aeg põhjendatud ja vajalik. Samuti on mõistlik kostja lepingulise esindaja tunnitasu 108 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud kokku 10 tunni ja 3 minuti ulatuses ning hagejalt tuleb kostja kasuks täiendavalt välja mõista apellatsioonimenetluse kulud summas 1085,40 eurot ning viivis TsMS § 177 lg 4 ja

§ 113lg 1 teise lause alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm 8