4-15-9020/19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2016 Tartu (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-15-9020 Kohtukoosseis Mati Kartau Väärteoasi Pavel Safonovi süüdistuses LS § 224 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. novembri 2015 otsus Apellatsiooni esitaja Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Asja Malahhova Menetlusalune isik Pavel Safonov isikukood 36109110283; elukoht XXXXXXX; töökoht OÜ XXX RESOLUTSIOON
7. Tühistada Viru Maakohtu
8. novembri 2015 otsus osaliselt, s.o Pavel Safonovile mõistetud karistuse määra osas ning aresti esimese kahepäevase osa kandmise määramises ajavahemikule 09.-10.01.
9. Teha nimetatud osas uus otsus, millega mõista Pavel Safonovile LS § 224 lg 2 järgi karistuseks 20 päeva aresti. Karistus kuulub käesoleva otsuse jõustumisel KarS § 66 lg 1 järgi kandmisele ositi kahe päeva kaupa järjestikustel nädalavahetustel. Muus osas jätta Viru Maakohtu
10. novembri 2015 otsus muutmata. Apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis
11. jaanuaril
12. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates
13. jaanuarist
14. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja menetluse käik
15. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna väärteoprotokolli kohaselt juhtis Pavel Safonov
16. oktoobril 2015 kella 23.16 ajal Ida-Virumaal Kohtla vallas mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui tema organismis oli alkoholisisaldus 0,67 mg/l. Seega rikkus P. Safonov LS § 69 lg 3 nõuet ja pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.
17. PPA Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja komissar Asja Malahhova
18. oktoobri 2015 kohtualluvusse saatmise määrusega edastati väärteomaterjalid Viru Maakohtule, et kohaldada P. Safonovi suhtes aresti.
19. Nimetatud materjale arutati Viru Maakohtu
20. novembri 2015 kohtuistungil. Maakohtu otsus
21. Viru Maakohtu
22. novembri 2015 otsusega tunnistati P. Safonov süüdi LS § 224 lg 2 järgi ja teda karistati 10 päeva arestiga. KarS § 66 lg 1 alusel määrati, et menetlusalune isik võib karistust kanda ositi kahe päeva kaupa järjestikustel nädalavahetustel. Aresti esimese kahepäevase osa kandmise ajaks määrati 09.-10.01.
24. Väärteo toimepanemise asjaolude üle poolte vahel vaidlust ei olnud ning maakohus tugines väärteo toimepanemise tuvastamisel tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollile ning ka P. Safonovi ütlustele.
25. Karistust mõistes leidis kohus, et trahv ei täidaks P. Safonovi suhtes KarS §-s 56 sätestatud karistuse eesmärke ega mõjutaks isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Nimelt on P. Safonovi
26. aastal karistatud LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga. Ka on isikut
27. aastal karistatud samalaadse süüteo eest kriminaalkorras rahalise karistusega, mis hiljem asendati vangistusega, sest P. Safonov jättis rahalise karistuse tasumata. Ülaltoodust võib järeldada, et rahalist laadi karistus ei ole menetlusalusele isikule piisavalt mõjus ning teda tuleb karistada arestiga. Samas võttis maakohus karistust kergendava asjaoluna arvesse süü tunnistamist ja kahetsemist. P. Safonovi süüd hindas maakohus veidi üle keskmise, sest alkoholisisaldus isiku organismis ületas keskmist määra. Kohus arvestas ka seda, et P. Safonov ei pannud ühe teoga toime teisi liiklusseaduse rikkumisi.
28. Maakohus ei pidanud vajalikuks kohaldada P. Safonovi osas lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kuigi isikut on varem samalaadsete tegude eest karistatud ja tema süü on üle keskmise, leidis maakohus, et ka ainult põhikaristus omab P. Safonovile soovitud mõju. Menetlusalune isik on tasunud talle
29. aastal määratud trahvi ning rohkem väärteorikkumisi tal ei esine. Arvestades süütegude ajaliselt suhteliselt pikka vahet ei leidnud maakohus, et P. Safonov oleks süstemaatiline õigusrikkuja. Lisaks on menetlusalusel isikul püsiv töökoht ning tööandja on esitanud palve jätta P. Safonovile juhtimisõigus alles. Ilma sõidukita ei oleks isikul võimalik oma tööd jätkata. Esitatud apellatsioon ja menetlusaluse isiku kirjalik seisukoht
30. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni PPA Ida prefektuuri esindaja komissar A. Malahhova, kes palub tühistada Viru Maakohtu otsus P. Safonovile mõistetud karistuse osas. Apellant palub mõista menetlusalusele isikule LS § 224 lg 2 järgi karistuseks 25 päeva aresti ning LS § 224 lg 3 järgi kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 10 kuuks.
31. Kohtuvälise menetleja arvates ei vasta P. Safonovile mõistetud karistus süüteo raskusele ega oma 2 preventiivset mõju. Kaebuses tuuakse välja, et P. Safonovi alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli ligilähedane kuriteo piirmäärale. Isik juhtis tahtlikult mootorsõidukit ebaadekvaatses olekus ning pani ohtu teiste liiklejate elud. P. Safonovi on kriminaalkorras karistatud kokku 5 korda ning väärteokorras ühel korral, sh kaks rikkumistest on liiklusalased.
32. aastal võeti P. Safonovilt ka 5 kuuks juhtimisõigus ära. Seega suhtub menetlusalune isik seadustesse ning talle mõistetud karistustesse ükskõikselt ning varasemad karistused ei ole soovitud mõju avaldanud. Lisakaristuse kohaldamine tugevdaks karistuse eripreventiivset mõju ja aitaks hoiduda uute süütegude toimepanemisest. Tuginedes Riigikohtu praktikale (Riigikohtu üldkogu
33. juuni 2015 otsus asja nr 3-4-1-2-05) leiab apellant, et alkoholijoobes mootorsõidukit juhtinud isikule võib lisakaristuse kohaldamata jätta vaid erandlikel asjaoludel ning P. Safonovi puhul neid asjaolusid ei esine. Võimalikku töökoha kaotust pidi isik süütegu toime pannes ette nägema.
34. Tartu Ringkonnakohtule esitas 13.01.2016 vastusena apellatsioonile enda kirjaliku arvamuse P. Safonov, kes nõustub Viru Maakohtu otsusega. Menetlusalune isik selgitab, et ilma juhtimisõiguseta ei ole tal võimalik oma töökohustusi täita ning ta jääb töötuks. Ida-Virumaal on töö leidmine aga niigi raskendatud. P. Safonov palub kaaluda võimalust karistada teda rahatrahviga. Ringkonnakohtu seisukoht
35. Tartu Ringkonnakohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et P. Safonovile mõistetud põhikaristus on isiku süüd ja karistuse preventiivseid eesmärke silmas pidades pisut leebe. Samas ei leia ka ringkonnakohus, et menetlusalusele isikule lisakaristuse kohaldamine oleks praegusel hetkel õigustatud ning selles osas on maakohtu põhistused asjakohased.
36. Ringkonnakohus leiab, et P. Safonovile tuleb mõista arest üle sanktsiooni keskmise määra. Maakohus tegi kindlaks, et menetlusaluse isiku süü on üle keskmise. Kuigi P. Safonov on menetluse algusest peale süüteo toimepanemist tunnistanud ning kohtu küsimusele vastanud, et kahetseb tehtut, ei ole põhjendatud P. Safonovile aresti mõistmine alla sanktsiooni keskmise. P. Safonovi joove oli maksimaalse määra lähedane ja teda on ka varasemalt sarnaste süütegude toimepanemise eest karistatud. Arvestades isiku süüd ja vajadust mõjutada P. Safonovi edaspidi õiguskuulekalt käituma, tuleb talle mõista põhikaristuseks 20 päeva aresti. Karistuse preventiivseid eesmärke silmas pidades on välistatud karistusena trahvi määramine. Uus rahatrahv ei omaks menetlusalusele isikule soovitud mõju ega oleks ilmselgelt kooskõlas süüteo raskusega.
37. Ehkki P. Safonovi puhul on täidetud teatud eeldused lisakaristuse kohaldamiseks, jätab ka ringkonnakohus menetlusalusele isikule juhtimisõiguse siiski alles. Maakohus nentis, et P. Safonovi on varasemalt karistatud alkoholi piirmäära ületades mootorsõiduki juhtimise eest, kuid leidis, et P. Safonov ei ole süsteemne rikkuja. Ka ringkonnakohus nõustub selle järeldusega. Kuigi korduvalt mootorsõidukit alkoholijoobes juhtinud isikutele kohaldatakse üldjuhul lisakaristust, ei tohi juhtimisõigust ära võtta automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
38. detsembri 2013 otsus asjas nr 3-1-1-122-13, p 10).
39. Maakohus on seda nõuet igakülgselt täitnud (otsuse lk 4-6). Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et „kahetsus oli isikul tekkinud üksnes kohtu ettepanekul, see tähendab kohus küsis seda kindla viitega.“ Kohtuistungi protokolli kohaselt (lk 29 pöördel) kohtu küsimusele, kas kahetsete toimepandud tegu, on P. Safanov vastanud, et loomulikult kahetseb. Ringkonnakohus märgib, et see ei ole esmakordne kahetsuse avaldamine, sest juba 06.10.2015 väärtegu toime pannes on ta politseile tunnistanud enda süüd ja kahetsenud (lk 13 pöördel). Ringkonnakohus märgib, et P. Safonovi karistuste vahele on jäänud piisavalt pikk vahe, et pidada neid siiski juhuslikeks rikkumisteks. Samuti ei ole teda teiste liiklusalaste rikkumiste eest karistatud. Kohtute hinnangul piisab praeguses olukorras põhikaristusest, et saavutada karistuse eripreventiivseid eesmärk ning suunata P. Safonovi seaduskuulekalt liiklema. Lähtudes Riigikohtu praktikast arvestab ringkonnakohus ka seda, et 3 juhtimisõiguse äravõtmine võib oluliselt mõjutada P. Safonovi töötamise võimalust ja seeläbi sotsiaalseid tagatisi (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
40. detsembri 2013 otsus asjas nr 3-1-1-12213, p 9). Samas tuleb silmas pidada, et ainult töökoha olemasolu lisakaristuse kohaldamist ei välista ning rikkumiste kordumisel tuleb igal juhul P. Safonovile lisakaristust kohaldada.
41. Maakohus on ekslikult enne kohtuotsuse jõustumist määranud, et aresti esimese kahepäevase osa kandmise aeg on 09.-10.01.
42. Selles osas kuulub otsus samuti tühistamisele. Jõhvi arestikambri 11.01.2016 kirja nr 2.3-1/1578-2 kohaselt P. Safonov nimetatud päevadel ei ilmunud aresti kandma. Seega ei ole ka uue karistuse puhul vajadust teha nn tasaarvestust juba ärakantud aresti näol.
43. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 4 tühistab Tartu Ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt, s.o P. Safonovile mõistetud põhikaristuse määra osas ning kohustuses asuda aresti esimest osa kandma 09.-10.01.
44. Nimetatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega mõistab P. Safonovile LS § 224 lg 2 järgi karistuseks 20 päeva aresti. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioon rahuldatakse osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) Mati Kartau Kohtunik 4