Obsah (4)

§ 346§ 46§ 4§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 6. oktoober 2015. a Tartu Tsiviilasja number 2-13-52691 Tsiviilas

§ 346

lg 1 kohaselt võib kohus määruse alusel kohustada menetlusosalist või tema seaduslikku esindajat isiklikult kohtuistungile ilmuma, kui see on kohtu hinnangul vajalik asja lahendamiseks tähendust omavate asjaolude selgitamiseks või vaidluse kompromissiga lõpetamiseks. Kohus ei kohusta menetlusosalist kohtuistungile isiklikult ilmuma, kui menetlusosalise isiklikku ilmumist istungile ei saa nõuda suure vahemaa tõttu või muul mõjuval põhjusel. Maakohus kohustas määrusega kostjat isiklikult ilmuma kohtuistungile. Kostja ei ole kohtuistungile ilmunud ega teatanud mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks.

§ 346

lg 4 kohaselt, kui menetlusosaline kohtu korraldusest hoolimata kohtuistungile ei ilmu, võib kohus teda trahvida nagu istungile ülekuulamiseks ilmumata jätnud tunnistajat või kohaldada tema suhtes sundtoomist.

§ 46

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt, kui kohtul on seadustikus sätestatud juhul õigus määrata rahatrahv, võib selle määrata kuni 3 200 euro ulatuses, kui seadustikus ei ole ette nähtud teisiti. Trahvi suurust määrates arvestab kohus isiku varalist seisundit ja muid asjaolusid. Isikule võib trahvi määrata üksnes siis, kui talle on tehtud trahvihoiatus, välja arvatud juhul, kui eelnev hoiatamine ei ole võimalik või mõistlik. Trahvitule või tema esindajale toimetatakse viivitamata kätte trahvimääruse ärakiri. Kohtukutse ja kohtumäärus oli kostjale kätte toimetatud ning kostjat hoiatati trahvi määramisest istungile ilmumata jäämise eest. Maakohus hoiatas, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile võib kohus määrata talle uue trahvi suuremas ulatuses või kohaldada tema suhtes sundtoomist. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. A. A. esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 2 1) on kostja Leedu Vabariigi kodanik, kes elab alaliselt Soomes ning ei valda eesti keelt. Maakohus edastas kõik kohtudokumendid kostjale eesti keeles tähitud kirjaga. Kostja ei saanud aru kohtu edastatud dokumentidest, sh sellest, et teda kohustati isiklikult ilmuma kohtuistungile ja hoiatati kohtu trahvi määramise õigusest; 2) on ekslik maakohtu seisukoht, et kaebajat oli hoiatatud trahvi määramisest istungile ilmumata jätmise eest. Kuna Viru Maakohtu
2. aprilli 2015 määrus toimetati kätte Soomes elavale isikule, tuli seda teha Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1393/2007 sätestatut järgides; 3) on kaebaja ilmumine istungile rahaliselt ja ajaliselt koormav. Eelistungist võttis osa kaebaja lepinguline esindaja. Järgmisel eelistungil, mis toimus
3. juunil 2015, sõlmisid pooled kompromissi, millega kohus lõpetas menetluse. Trahvimäärust tehes jättis maakohus välja selgitamata asjaolud, mis põhjusel kaebaja ei ole eelistungile ilmunud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
5. mai 2013 määrus tuleb tühistada määruskaebuse põhjendustest olenemata. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuses viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1393/2007 käesolevas menetluses ei kohaldu. Nimetatud määruse preambula p-s 8 on sätestatud, et määrust ei kohaldata, kui dokument toimetatakse kätte poole ametlikule esindajale liikmesriigis, kus menetlus toimub, olenemata kõnealuse poole elu- või asukohast. Toimiku materjalidest nähtuvalt on määruskaebuse esitajal esindaja alates
6. märtsist 2014 (I kd tl 122). Kohtute elektroonilise infosüsteemi andmetel on
7. aprilli 2015 määrus ning kohtukutse
8. aprilli 2014 kohtueelistungile määruskaebuse esitaja esindajale Igor Sumarokile
9. aprillil 2015 AET-i (avalik e-toimik) kaudu kätte toimetatud.
10. Ringkonnakohus märgib, et ühisvara jagamise asjus ei ole menetlusosaliste istungist isiklik osavõtt seadusest tulenevalt kohustuslik, kuid

§ 346

lg-st 1 tulenevalt oli maakohtul õigus kohustada menetlusosalist isiklikult kohtuistungile ilmuma.

§ 346

lg-st 4 tulenevalt kui menetlusosaline kohtu korraldusest hoolimata kohtuistungile ei ilmu, võib kohus teda trahvida nagu istungile ülekuulamiseks ilmumata jätnud tunnistajat või kohaldada tema suhtes sundtoomist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendamatult kohaldamata

§ 346

lg-t 5, mille kohaselt

§ 346

lg-s 4 sätestatut ei kohaldata, kui menetlusosaline saadab istungile esindaja, kes on võimeline selgitama faktilisi asjaolusid ja on volitatud tegema nõutavaid avaldusi, eelkõige sõlmima kompromissi. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuse esitaja on volitanud esindajat esindama ennast kõigi õigustega, mis seadus on ette näinud volitajale kui protsessiosalisele. Sellest tulenevalt oli esindajal ka õigus sõlmida kompromiss (

§ 4lg 3, § 206 lg 2).

Pooled on

1. aprilli 2015 istungil kompromissi sõlmimist ka arutanud, kuid ei jõudnud kokkuleppele ning hageja taotles istungi edasilükkamist. Ringkonnakohus märgib, et
2. juuni 2015 istungil, kus osales ka määruskaebuse esitaja isiklikult, sõlmisid pooled kompromissi tingimustel, mis sarnanevad
3. aprillil 2015 istungil kostja esindaja pakutud tingimustega. Sellest tulenevalt saab järeldada, et kostja isiklik mitteosalemine eelistungil ei takistanud kompromissi sõlmimist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendamatult

§ 346lg-ga 5 arvestamata ning Viru Maakohtu 28.

mai 2015 määrus A.A. trahvi määramiseks tuleb tühistada. Määruskaebuse esitajal on õigus taotleda

§ 150lg 1 p 5 alusel määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu riigilt tagasi.

Muud menetluskulud tuleb jätta määruskaebuse esitaja kanda. 3 /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi