← Eesti

3-10-827/277

Obsah (15)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 12§ 158§ 56§ 61§ 165§6§ 108§ 200§ 109§ 93

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Oliver Kask ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 17.11.2015, Tallinn Haldusasja number 3-10-827 Haldus

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. JV vabastati Paldiski linnapea 13.11.2009 käskkirjaga nr 121 teenistusest Paldiski Linnavalitsuse pearaamatupidaja asetäitja ametikohalt avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 116 lg 1 alusel koondamise tõttu alates 17.11.
  2. Käskkirja kohaselt tuli talle maksta hüvitisena 10 kuu ametipalk ja lõpparve. JM vabastati Paldiski linnapea 13.11.2009 käskkirjaga nr 124 teenistusest Paldiski Linnavalitsuse raamatupidaja ametikohalt koondamise tõttu ATS § 116 lg 1 alusel alates 17.11.
  3. Käskkirja kohaselt tuli talle maksta hüvitisena 5 kuu ametipalk ja lõpparve. LK vabastati Paldiski linnapea 13.11.2009 käskkirjaga nr 125 teenistusest Paldiski Linnavalitsuse pearaamatupidaja ametikohalt tema enda algatusel ATS § 114 lg 1 alusel alates 16.11.
  4. Käskkirja kohaselt tuli talle maksta Paldiski Linnavolikogu 18.01.2007 määruse nr 1 „Paldiski linna põhimäärus“ § 36 lg 2 alusel hüvitist 2 kuu palga ulatuses ja lõpparve.
  5. JV esitas 31.03.2010 ning JM ja LK esitasid 06.04.2010 Tallinna Halduskohtule kaebused. JV palus kohustada Paldiski Linnavalitsust maksma seoses koondamisega teenistusest vabastamisel saamata jäänud hüvitist 154 000 krooni, hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest 5000 krooni ning tasu lõpparve maksmisega viivitamise eest 22 000 krooni. JM palus kohustada Paldiski Linnavalitsust maksma seoses koondamisega teenistusest vabastamisel saamata jäänud hüvitist 39 599 krooni, hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest 2500 krooni, tasu lõpparve maksmisega viivitamise eest 19 000 krooni, hüvitist kasutamata jäänud puhkuse eest 6797,65 krooni ja saamata jäänud palka 9952,35 krooni. LK palus kohustada 2

(14)3-10-827 Paldiski Linnavalitsust maksma hüvitist seoses teenistusest vabastamisega 55 600 krooni, hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest 23 500 krooni, tasu lõpparve maksmisega viivitamise eest 27 800 krooni ja saamata jäänud palka 13 238,10 krooni.
  1. Tallinna Halduskohus rahuldas 25.11.2010 otsusega kaebused ja tegi Paldiski Linnavalitsusele ettekirjutuse tasuda kaebajatele kaebustes taotletud summad.
  2. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 19.04.2011 otsusega Paldiski Linnavalitsuse apellatsioonkaebuse osas, milles kohus rahuldas JM ja LK kaebused ning saatis asja tühistatud osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Halduskohtu otsus tühistati ka osas, milles kohus rahuldas JV kaebuse ja tegi ettekirjutuse maksta talle hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest. Ringkonnakohus jättis uue otsusega JV kaebuse nimetatud nõudes rahuldamata. Ülejäänud osas jäeti halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid otsuse põhjendused asendati ringkonnakohtu põhjendustega.
  3. Riigikohus tühistas 07.12.2011 otsusega nr 3-3-1-67-11 ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused JV kaebust puudutavas osas ning saatis asja tühistatud osas halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohtu otsuses sisalduva juhise kohaselt tuli halduskohtul asja uuel läbivaatamisel JV kaebuse tähtaegsust hinnata vastavuses Riigikohtu otsuse põhjendustega ning kui kohus asub seisukohale, et kaebus on esitatud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses sätestatud tähtaegu rikkudes, tuleb kaebaja tähelepanu sellele juhtida ja anda võimalus esitada

§ 12lg-s 3 ettenähtud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.

  1. Tallinna Halduskohtu 14.12.2012 määrusega kinnitati JM ja LK ning Paldiski Linnavalitsuse vahel sõlmitud kompromiss palganõuete osas ning lõpetati selles osas asja menetlus.
  2. Tallinna Halduskohtu 31.12.2012 määrusega lõpetati asja menetlus isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise ja lõpparve maksmisega viivitamise eest tasu nõuete osas seoses kaebustest loobumisega (p 1), loeti kaebused mittetähtaegselt esitatuks (p 2), kaebajate taotlused teenistusest vabastamisel saamata jäänud hüvitiste ja JM puhul ka saamata jäänud puhkusetasu nõuete esitamise tähtaja ennistamiseks jäeti rahuldamata ning lõpetati asja menetlus (p 3).
  3. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 04.04.2013 määrusega kaebajate määruskaebused, tühistas halduskohtu 31.12.2012 määruse punkti 3, ennistas JV, JM ja LK kaebuste esitamise tähtaja ning saatis asja halduskohtule menetluse jätkamiseks. Muus osas jättis ringkonnakohus halduskohtu määruse muutmata.
  4. Kaebajad ja vastustaja esitasid ringkonnakohtu 04.04.2013 määruse peale määruskaebused. Riigikohus jättis 19.06.2013 ja 21.06.2013 määrustega määruskaebused menetlusse võtmata.
  5. JV, JM ja LK esitasid 18.03.2014 ja 10.07.2014 täiendavad seisukohad. 1) Vaidlust ei ole selles, et kaebajad vabastati teenistusest koondamise tõttu. Vaidlust pole ka selles, et kaebajad said osa koondamishüvitisest kätte ning kohtus vaieldakse saamata jäänud osa üle. Samuti puudub vaidlus, et koondamise tõttu ametnikele käskkirjade järgi makstavad hüvitiste suurused on kooskõlas seadusega. Seega tuleb lähtuda asja lahendamisel koondamise ajal kehtinud ATS § 131 lg-st 1 ja kohustada vastustajat määratud koondamishüvitised kaebajatele välja maksma. 2)

§ 158

lg 2 kohaselt tehakse reeglina asjaolud halduskohtumenetluses kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Riigikohtu praktika kohaselt on see eriti oluline kohustamisnõude puhul (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-13-13, p 11). 3

(14)3-10-827 3) Riigikohtu 11.12.2013 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-92-13 ei mõjuta Paldiski Linnavalitsuse vastu esitatud kohustamisnõude rahuldamise võimalikkust. Samuti ei takista nimetatud kohtulahend käskkirjade täitmist. Kohtuotsus on

§ 56

lg 2 alusel koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 272 lg-ga 2 dokumentaalseks tõendiks. Kaebajad on koondatud ning koondamise kohta on antud käskkirjad. Tegemist on kehtivate haldusaktidega. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht, et JM ei tohtinud ametnikke koondada, ei mõjuta koondamiskäskkirjade kehtivust ega muuda koondamist olematuks. Haldusakti kehtivus võib ära langeda vaid haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg-s 2 sätestatud tingimuse esinemisel. Määrav ei ole koondamiskäskkirjade võimalik õigusvastsus. Kehtiva haldusakti resolutiivosa on siduv vaatamata võimalikule õigusvastasusele. Kaebajad ei ole seejuures esitanud nõuet koondamiskäskkirjade õigusvastasuse tuvastamiseks. Koondamiskäskkirjad ei ole tühised haldusaktid. 11. Paldiski linn esitas 18.03.2014, 30.04.2014 ja 07.07.2014 täiendavad seisukohad. 1) Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-92-13 tulenevalt ei tohtinud Paldiski linnapea JM pädevuse puudumise tõttu ametnikke koondada ja koondamine oli ebaseaduslik. Kuivõrd koondamishüvitise määramine ametnikele oli võimalik üksnes ebaseadusliku koondamise tõttu, oli ka koondamishüvitiste maksmine ebaseaduslik. Seega on Riigikohtu lahendiga tuvastatud, et käskkirjad on tühised ning Paldiski endise linnapea tegevus käskkirjade andmisel oli kuritegu. Käskkirjade tühisuse tõttu ei esine aluseid kaebajatele koondamishüvitiste väljamaksmiseks. Juhul, kui kohus rahuldaks kaebajate nõuded, asetaks kohus vastustaja olukorda, milles kohtuotsust täites ehk koondamishüvitisi välja makstes pandaks toime kuritegu. 2) Kaebajate arutlused selle üle, justkui Paldiski linnapea oli pädev andma teenistusest vabastamise käskkirju, on asjakohatud kriminaalasja nr 3-1-1-92-13 valguses. Riigikohtu otsusega on tuvastatud, et ametnike koondamisega kaasnes möödapääsmatult linnavalitsuse struktuuri muutmine, mistõttu sai tulenevalt ATS § 11 lg-st 1 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1 p-st 36 ka koondamise otsustada üksnes volikogu. Kaebajate viide Paldiski linna põhimääruse § 27 lg 3 p-le 7, mis väidetavalt andis Paldiski linnapeale pädevuse teenistusest vabastamise käskkirjade andmiseks, on kohut eksitav. Viidatud regulatsioon ei anna linnapeale õigust anda teenistusest vabastamise käskkirju. 3) Kaebajad on esitanud Paldiski Linnavolikogu 15.10.2009 otsuse nr 43 ja 22.04.2010 otsuse nr 33, millega on linnavolikogu kinnitanud linnavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu. Kummastki otsusest ei tulene, et Paldiski linnapea 13.11.2009 käskkirjad nr 121, 124 ja 125 oleksid kehtivad. Tõenduslikku väärtust ei ole ühtlasi Paldiski Linnavalitsuse poolt 14.06.2010 JM-le edastatud vastusel, milles on selgitatud 22.04.2010 otsusega nr 33 läbi viidud struktuurimuudatust. 4) LK osas on Paldiski linnapea 13.11.2009 käskkirja nr 125 p 2 vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 1 kohaselt peavad võla-usaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Haldusasjas esitatud asjaolude kohaselt ei olnud kaebajale hüvitise määramise tegelik põhjus mitte ametniku pikaajaline teenistus või tema hea töö, vaid endise Paldiski linnapea JM soov näidata ametisse jäävatele teenistujatele, et ametiasutus ei jäta töötajat hätta ka raskes olukorras. Sellisel ajendil hüvitise maksmine, arvestades Paldiski linna majanduslikult rasket olukorda, on linnapea institutsioonile antud õigusi kuritarvitav ning vastustajale kahju tekitav. Endise linnapea JM käitumine on olnud vastuoluline ning LK oli nendest asjaoludest teadlik juba käskkirja andmise ajal. VÕS § 7 sätestab mõistlikkuse põhimõtte, mille kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Paldiski endine linnapea ei tegutsenud selliselt, mida tavaliselt samas olukorras tegutsevatelt isikutelt ooda- 4

(14)3-10-827 takse. Seega on käskkirjaga hüvitise määramisel rikutud lisaks hea usu põhimõttele ka mõistlikkuse põhimõtet.
  1. Tallinna Halduskohus jättis 11.07.2014 otsusega JV, JM ja LK kaebused rahuldamata. 1) Vaidlust ei ole selles, et JV ja JM vabastati teenistusest koondamise tõttu ning nad said osa koondamishüvitisest kätte. Kohtus vaieldakse saamata jäänud osa üle. Vaidlust ei ole ka selles, et LK vabastati teenistusest muul alusel (ATS § 114 lg 1), mitte seoses koondamisega. 2) Käesolevat kohtuvaidlust JV ja JM osas puudutab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.12.2013 kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-92-13 endise Paldiski linnapea JM süüdistuses. JM ei tohtinud ametnikke koondada ja koondamine oli ebaseaduslik. Kuna koondamishüvitise määramine ametnikele oli võimalik üksnes ebaseadusliku koondamise tõttu, oli ka koondamishüvitise maksmine karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 1 tähenduses ebaseaduslik. 3) Tallinna Ringkonnakohus pidas 04.04.2013 määruses usutavaks kaebajate ja JM kokkuleppeid selle kohta, et kaebajatele makstakse saamata jäänud summad välja hiljemalt 31.12.
  2. Eelviidatud Riigikohtu otsust ei olnud sel ajal veel olemas. Koondamishüvitise vaidlusaluse osa väljamõistmisega vastustajalt läheks kohus vastuollu kriminaalasjas nr 3-1-192-13 avaldatud seisukohtadega osas, mis käsitlevad koondamist ja sellest tulenevalt koondamishüvitiste väljamaksmist kaebajatele. 4) Paldiski Linnavolikogu 15.10.2009 otsusest nr 43 „Paldiski Linnavalitsuse liikmete arvu, struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamine“ nähtub, et raamatupidamisosakonnas oli kokku 5 raamatupidajat, neist 1 pearaamatupidaja (juht), 1 pearaamatupidaja asetäitja (vanemametnik) ja 3 raamatupidajat (nooremametnikud). Hilisemas Paldiski Linnavolikogu 22.04.2010 otsuses nr 33 „Paldiski Linnavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamine“ on raamatupidamisosakonnas pärast koondamiste läbiviimist kokku 3 ametnikku, neist 1 pearaamatupidaja (juht) ja 2 vanemraamatupidajat (vanemametnik). Need volikogu otsused ei lükka ümber eelviidatud Riigikohtu otsuses koondamise osas tuvastatud asjaolusid. Ametnike koondamisega kaasnes möödapääsmatult linnavalitsuse struktuuri muutmine, mistõttu sai tulenevalt ATS § 11 lg-st 1 ja KOKS § 22 lg 1 p-st 36 ka koondamise otsustada üksnes volikogu. Riigikohus nõustus nii maa- kui ka ringkonnakohtuga, et koondamisõigust ei andnud linnapeale KOKS § 50 lg 1 p 3, mis sätestas, et linnapea annab linnavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. Sisemise töö korraldamise all sai silmas pidada üksnes selliseid kohaliku omavalitsuse töökorraldust puudutavaid küsimusi, mille otsustamine ei olnud KOKS § 22 lg 1 kohaselt volikogu ainupädevuses. Pädevust ületades välja antud haldusakt või tehtud toiming on algusest peale õigustühine, millega ei kaasne mingeid õiguslikke tagajärgi. HMS § 63 lg 1 ütleb, et tühine haldusakt on kehtetu algusest peale. 5) Kohus kinnitas 14.12.2012 määrusega LK osas tema ja vastustaja vahel sõlmitud kompromissi palganõude ja sellega seonduvate muude nõuete osas, milles pooled kinnitavad, et kohtumenetlus jätkub hüvitise osas. Vaidlusaluse 2 kuu palga ulatuses hüvitise määramise ajal puudus ATS sätetest tulenevalt õiguslik alus omal soovil teenistusest lahkuvale ametnikule sellekohase hüvitise maksmiseks. ATS §-s 114 oli sätestatud teenistusest vabastamine ametniku algatusel. ATS §-s 131 oli toodud teenistusest vabastamise hüvitiste ammendav loetelu. LK teenistusest vabastamise alusena on märgitud ATS § 114 lg 1 (teenistusest vabastamine omal soovil), mitte ATS § 116 (teenistusest vabastamine koondamisega). ATS §-s 131 ei ole hüvitise saamise alusena märgitud teenistusest vabastamist omal soovil. Seega omal soovil teenistusest vabastamisel ei olnud LK-l õigust saada ATS §-s 131 ette nähtud hüvitist. Seega ei ole LK-l ka õigust käesolevas asjas selle väljamaksmist nõuda. 5
(14)3-10-827 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 13. JV, JM ja LK paluvad 12.08.2014 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kohustada Paldiski Linnavalitsust tasuma JV-le koondamishüvitis summas 9842,39 eurot, JM-le koondamishüvitis summas 2530,84 eurot ja hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest summas 434,45 eurot ning LKle hüvitis seoses ametist vabastamisega summas 3553,49 eurot. 1) Kaebajate (JV, JM) nõue põhineb kehtivatel haldusaktidel, mitte kirjalikel kokkulepetel Paldiski linnapeaga. Halduskohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti. 2) Kui koondamise ja hüvitise suuruse üle vaidlus puudub, siis jääb ebaselgeks, miks kohus ei lähtunud asja lahendamisel koondamise ajal kehtinud ATS § 131 lg-st 1 ja kehtivatest käskkirjadest ning ei kohustanud vastustajat määratud koondamishüvitised kaebajatele välja maksta. Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-92-13 ei mõjuta Paldiski Linnavalitsuse vastu esitatud kohustamisnõude rahuldamise võimalikkust. Samuti ei takista nimetatud kohtulahend käskkirjade täitmist. 3) Halduskohtu otsusest ei selgu, millised asja lahendamise seisukohast olulised asjaolud on kohus tuvastanud. Halduskohus on ainult osundanud 11.12.2013 otsuses esitatud Riigikohtu seisukohtadele ning leidnud, et koondamishüvitise väljamõistmisega läheks halduskohus nende seisukohtadega vastuollu. Võimalik vastuolu teises kohtuasjas tehtud lahendiga ei anna alust jätta kaebajate nõuded rahuldamata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohad ei ole halduskohtule siduvad. Asja lahendamist ei muuda karistusõiguslik hinnang JM käitumisele kaebajate koondamisel. Halduskohtus ei ole kaebajad enda koondamist vaidlustanud. Halduskohus oleks pidanud otsuse tegemisel lahendama

§-s 158 sätestatud küsimused, kuid ei ole seda teinud. 4) Kaebajad on koondatud ning koondamise kohta on antud käskkirjad. Kaebajad ei ole käskkirju vaidlustanud. Käskkirju ei ole tühistatud ega kehtetuks tunnistatud. Seega on tegemist kehtivate haldusaktidega. Kriminaalkolleegiumi järeldus koondamise ebaseaduslikkuse kohta ei tingi koondamiskäskkirjade kehtetust. Haldusakti kehtivus võib ära langeda vaid HMS § 61 lg-s 2 sätestatud tingimuse esinemisel. Määrav ei ole koondamiskäskkirjade võimalik õigusvastasus. Kehtiva haldusakti resolutiivosa on siduv, vaatamata võimalikule õigusvastasusele. 5) Halduskohus ei ole tuvastanud selliseid asjaolusid, mis õigustaks vastustaja poolt kaebajatele koondamishüvitise mittemaksmist. Koondamisega seoses maksis Paldiski Linnavalitsus kaebajatele osaliselt välja koondamishüvitise. Paldiski Linnavalitsus on vastuseks kaebajate järelepärimisele seoses saamata jäänud hüvitisega kinnitanud, et seisuga 22.12.2009 on JV-le välja maksmata 123 121 krooni ja JM-le 44 145 krooni. Kaebajad esitasid tõendi, millest nähtub, et 14.06.2010 vastas Paldiski Linnavalitsus JM soovile tööle tagasi tulla, et isik on Paldiski linnapea 13.11.2009 käskkirjaga nr 124 koondatud raamatupidaja ametikohalt. Samuti selgitati, et Paldiski Linnavolikogu 22.04.2010 otsusega nr 33 on kinnitatud uus teenistujate koosseis ja raamatupidamisosakonna ametikohti on vähendatud. JV töötas pearaamatupidaja asetäitja ametikohal, mis oli samuti uuest koosseisust kaotatud. Kaebajate koondamine on kooskõlas Paldiski Linnavolikogu 22.04.2010 otsuses nr 33 märgituga. Kohus ei ole neid tõendid hinnanud, millega rikkus

§ 61

lg-t 1 ning

§ 165lg 1 p 2 ja p 4.

6) Halduskohtu põhjendusest ei selgu, miks kohus leiab, et koondamiskäskkirjad on tühised haldusaktid. Kaebajad ei ole taotlenud halduskohtult kõnealuste käskkirjade tühisuse kindlakstegemist. Samuti ei selgu kohtuotsusest, miks halduskohtu poolt väidetud haldusaktide tühisuse tõttu puudub alus kaebuses esitatud nõuete rahuldamiseks. Kohtuotsus ei vasta

§6(14) 3-10-827 des 157 ja 158 ettenähtud nõuetele.

Kaebajad ei nõustu halduskohtu seisukohaga koondamiskäskkirjade tühisuse osas. Koondamiskäskkirjade tühisust ei ole tuvastatud Riigikohtu lahendiga kriminaalasjas. Seega halduskohtu poolt Riigikohtu lahendis toodud seisukohtade tsiteerimine vaidlustatud kohtulahendis ei ole asjakohane. Haldusakt on tühine siis, kui haldusakt vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning haldusakti tühisus on ilmselge. Kui ei esine HMS § 63 lg-s 2 sätestatud tühisuse aluseid, kehtivad käskkirjad ka vaatamata võimalikule õigusvastasusele. 7) Kaebajad ei vaidle vastu sellele, et valla või linna ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu ning palgajuhendi kehtestamine kuulub KOKS § 22 lg 1 p 36 kohaselt volikogu pädevusse. Sellesisuline volikogu otsus on halduse siseakt, millega ei otsustata isikute koondamist, vaid kinnitatakse linna ametiasutuse struktuur või teenistuskohtade koosseis. Linnavalitsuse teenistujate teenistusse võtmise ja teenistusest vabastamise otsustas Paldiski linnapea. Paldiski linnapea oli pädev andma käskkirju Paldiski linna põhimääruse § 27 lg 3 p 7 alusel. Asjas on esitatud tõendid selle kohta, et kaebajad on võetud teenistusse linnapea käskkirjaga. Paldiski linnapea oli pädev vabastama kaebajad teenistusest muu hulgas koondamise tõttu. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis ei ole tuvastanud, et JM linnapeana ei olnud pädev andma teenistusest vabastamise käskkirju. Juhtum, kus haldusorgan annab haldusakti ilma, et sellise haldusakti andmiseks oleks selles situatsioonis materiaalõiguslikku alust, ei ole samastatav juhtumiga, kus haldusorganil puudub pädevus haldusakti andmiseks. Kui iseenesest pädev haldusorgan on andnud haldusakti ilma, et selleks oleks õiguslikku alust, võib haldusakt olla seetõttu õigusvastane (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-30-09). Praeguses asjas on tegemist just taolise juhtumiga. Koondamine võis olla õigusvastane, kuid koondamise tõttu teenistusest vabastamise käskkirjad ei ole tühised. 8) Kaebajate teenistusest vabastamine koondamise tõttu on toimunud ning käskkirjad on vabastamise osas täidetud. Vabastamise tulemusel kaotasid kaebajad oma ametikohad ja sissetulekuallika. Kuna kaebajad vabastati koondamise tõttu, siis tuleb seaduse järgi maksta neile ka hüvitist. Kui koondamise eest kaebajatele haldusakti õigusvastasuse tõttu hüvitist ei maksta, kaasnevad sellega kaebajatele ebaproportsionaalselt rasked tagajärjed. Nad jäid ilma ametikohast ja sissetulekust ning jääksid ilma ka koondamishüvitisest. Olukord, kus vastustaja hakkab kohtumenetluses neli aastat hiljem väitma, et koondamine oli õigusvastane ja vastustaja seetõttu koondamishüvitist maksma ei pea, ei ole kooskõlas õiguskindluse ja usalduse kaitse põhimõtetega. 9) Halduskohus on põhjendamatult jätnud rahuldamata LK kaebuse. LK nõue põhineb Paldiski linnapea 13.11.2009 käskkirjal nr 125. Käskkirja p 2 kohaselt on otsustatud maksta teenistusest vabastatud ametnikule kahe kuu palga ulatuses hüvitist. Nimetatud käskkiri on kehtiv ning sellest oleks pidanud kohus kaebuse lahendamisel lähtuma. HMS § 60 lg 2 kohaselt on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. 14. Paldiski linn palub 12.09.2014 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Halduskohus on jõudnud õigele järeldusele, et käskkiri nr 121 ja käskkiri nr 124 on antud pädevust ületades ja seega õigustühised algusest peale. Apellatsioonkaebuses esitatud vastupidised väited on ebaõiged ja põhjendamatud. 2) Vastustaja nõustub täielikult halduskohtuga selles, et antud asjas ei saa kohus jätta tähelepanuta Riigikohtu otsust nr 3-1-1-92-13. Nimetatud lahendist selgub üheselt, et JM ei tohtinud pädevuse puudumise tõttu ametnikke koondada ja koondamine oli ebaseaduslik (täpsemalt oli tegemist KarS § 201 lg-s 1 sätestatud kuriteoga). HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Sama sätte lõikest 1 tuleneb, et tühine haldusakt on kehtetu algusest peale. Arvestades eeltoodut, on halduskohus jõudnud ainuõigele 7

(14)3-10-827 järeldusele, et käskkirjad nr 121 ja 124 on antud pädevust ületades ning seega algusest peale õigustühised. Kuivõrd kõnealustel käskkirjadel ei ole olnud algusest peale õiguslikke tagajärgi, puudub alus kaebajate nõuete rahuldamiseks. Halduskohtu otsuses on eelöeldut ka eraldi põhjendatud, seega on alusetu ja ebaõige kaebajate etteheide halduskohtule

§-des 157 ja 158 sätestatu rikkumise kohta. 3) Samuti tuleb õigeks pidada halduskohtu järeldust, et kaebajate poolt kohtule esitatud Paldiski Linnavolikogu 15.10.2009 otsus nr 43 ja 22.04.2010 otsus nr 33, millega on kinnitatud linnavalitsuse struktuur ja teenistujate koosseis, ei lükka ümber Riigikohtu otsuses nr 3-1-192-13 koondamise osas tuvastatud asjaolusid. Kõnealustest linnavolikogu otsustest ei tulene, et käskkirjad nr 121 ja 124 oleksid kehtivad. Tõenduslikku väärtust ei oma ka Paldiski Linnavalitsuse poolt 14.06.2010 JM-le edastatud vastus, milles on üksnes selgitatud 22.04.2010 otsusega nr 33 läbi viidud struktuurimuudatust. 4) Halduskohus on õigesti leidnud, et Paldiski linnapea ei olnud pädev vabastama kaebajaid teenistusest koondamise tõttu. Riigikohtu jõustunud otsusega asjas nr 3-1-1-92-13 on tuvastatud, et ametnike koondamisega kaasnes möödapääsmatult linnavalitsuse struktuuri muutmine, mistõttu sai ATS § 11 lg-st 1 ja KOKS § 22 lg 1 p-st 36 tulenevalt ka koondamise otsustada üksnes volikogu. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna põhjust asuda Riigikohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele järeldusele. Paldiski linnapea pädevus ei saanud tuleneda ka Paldiski linna põhimäärusest. Kaebajate poolt osundatud põhimääruse § 27 lg 3 p 7 ei anna linnapeale õigust anda teenistusest vabastamise käskkirju. Ka Riigikohus märkis lahendis nr 3-3-1-30-09, et haldusakt on HMS § 63 lg 2 p 3 alusel tühine, kui haldusorganil puudus pädevus sellise haldusakti (käesolevas asjas käskkirjade) andmiseks. Veelgi enam, Riigikohus on märkinud, et avalik võim on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks volituse. Ükski seadus ei anna aga linnapeale volitust ametnike koondamiseks. 5) Vastustaja ei ole rikkunud kaebajate suhtes õiguskindluse ega usalduse kaitse põhimõtet. Kuna koondamishüvitise määramine ametnikele oli võimalik üksnes ebaseadusliku koondamise tõttu, oli ka koondamishüvitise maksmine KarS § 201 lg 1 tähenduses ebaseaduslik. Õiguskindluse ega usalduse kaitse põhimõttele toetudes ei saa õigustada (uue) kuriteo toimepanemist. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-53-04 leidnud, et kuigi haldusorgan võib oma püsiva praktikaga anda aluse õiguspärase ootuse tekkimiseks, ei saa usalduse kaitse eesmärgil jätkata ebaõiget halduspraktikat. 6) LK-le hüvitise määramise ajal puudusid asjaolud ja õiguslik alus, mis oleks õigustanud omal soovil teenistusest lahkuvale ametnikule hüvitise maksmist. Paldiski linnapea 13.11.2009 käskkirja nr 125 p 2 rikub hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet. Vastustaja nõustub kohtu seisukohaga, mille kohaselt ATS §-s 131 oli toodud teenistusest vabastamise hüvitise aluste ammendav loetelu. Isegi juhul, kui käskkirjade andmise ajal kehtinud ATS oleks võimaldanud hüvitise maksmist ametnikule, kes lahkub teenistusest oma soovil, oleks LK nõue tulnud jätta ikkagi rahuldamata, kuivõrd käskkirja nr 125 p 2 on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega. 7) Lootuses vaidlus lõpetada tegi vastutaja 03.07.2014 LK-le ettepaneku sõlmida kompromiss, mille kohaselt oleks vastustaja suuresti tasunud kaebuses taotletud hüvitise. LK kompromissettepanekuga ei nõustunud.

§ 108

lg 3 sätestab, et kui kaebus rahuldatakse osaliselt ja ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas selle poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kui ringkonnakohus peaks rahuldama LK kaebuse hüvitise saamiseks, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. 8

(14)3-10-827 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. JV, JM ja LK apellatsioonkaebused on põhjendatud ning tuleb rahuldada. a) JV ja JM koondamishüvitise nõuded
  2. Ringkonnakohus nõustub kaebajatega, et halduskohtu otsus on vastuoluline, sest kohus ei saanud ühelt poolt asuda seisukohale, et JV ja JM on Paldiski linnapea 13.11.2009 käskkirjade (I kd, tl 11; I kd, tl 33) alusel teenistusest vabastatud alates 17.11.2009, leides teisalt, et kõnealused käskkirjad olid JM-l koondamise otsustamise pädevuse puudumise tõttu tühised. Ehkki haldusakti tühisuse kui juriidilise fakti saab halduskohus teha igal ajal kindlaks menetlusosaliste taotlustest sõltumata, ei ole esiteks alust väita, et linnapeal kõnealuste käskkirjade andmiseks pädevuse puudumine sai olla ilmselge, ning teiseks ei saaks haldusaktidel nende tühisuse korral olla ühtegi õiguslikku tagajärge, muu hulgas ei saaks nende alusel olla toimunud kaebajate teenistusest vabastamist. Nõustuda ei saa ka halduskohtu hinnanguga, et välja maksmata koondamishüvitise osa maksmiseks kohustamine oleks vastuolus Riigikohtu 11.12.2013 otsusega nr 3-1-1-92-13 (p-d 13-16). Õige on kaebajate seisukoht, et karistusõiguslik hinnang JM tegevusele 13.11.2009 käskkirjade andmisel ei mõjuta nimetatud haldusaktide kehtivust ega takista nende täitmist. Adressaadile teatavaks tehtud haldusakt kehtib selle võimalikust õigusvastasusest sõltumata (HMS § 61) ning kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele (HMS § 60 lg 2). Puuduvad andmed, et vaidlusaluseid Paldiski linnapea 13.11.2009 käskkirju oleks muudetud, kehtetuks tunnistatud või tühistatud. Vaidlust ei ole ka selles, et käskkirjade p-s 2 sätestatud koondamishüvitis on JV ja JM puhul osaliselt välja maksmata (vt Paldiski Linnavalitsuse 18.03.2010 vastused kaebajate teabenõuetele – I kd, tl 14; I kd, tl 36), mistõttu ei saa rääkida ka haldusaktide lõplikust realiseerimisest.
  3. ATS § 116 lg 1 näeb ette, et ametniku võib koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel. ATS § 11 lg 1 ja KOKS § 22 lg 1 p 36 kohaselt oli valla või linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine volikogu ainupädevuses. Vaidlusaluste käskkirjade andmise ajal kehtinud Paldiski Linnavolikogu 15.10.2009 otsusega nr 43 (IV kd, tl 106-107) kinnitatud linnavalitsuse struktuuris ja teenistujate koosseisus olid olemas nii pearaamatupidaja asetäitja (p 1.6.1) kui ka raamatupidaja (p 1.6.2) ametikohad. Linnavalitsuse uus struktuur ja teenistujate koosseis kinnitati alles Paldiski Linnavolikogu 22.04.2010 otsusega nr 33 (II kd, tl 235-237; IV kd, tl 63-64), milles ei olnud enam nähtud ette varasemaid pearaamatupidaja asetäitja ja raamatupidaja ametikohti ning millega muudeti raamatupidamisosakonna ametikohtade üldarvu 5-lt ametikohalt 3-le. Seega ei ole iseenesest kahtlust, et tegelik alus kaebajate koondamiseks 17.11.2009 seisuga puudus.
  4. Eelnevale vaatamata, kuigi linnavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu muutmine (n-ö koondamissituatsiooni tekitamine) oli tõepoolest volikogu ainupädevuses, ei tähenda see, et käskkirjad linnaametnike teenistusest vabastamiseks (sh koondamise tõttu) saanuks samuti vormistada üksnes volikogu. ATS §-st 19, § 20 lg-st 1 ja § 24 lg-st 1 ning KOKS § 54 lg-st 1 tulenevalt toimub ametniku teenistusse võtmine üldjuhul ametiasutuse juhi poolt ametisse nimetamise käskkirja andmisega. ATS § 112 kohaselt võib ametniku teenistusest vabastada isik, kellel on tema teenistusse võtmise õigus ning see vormistatakse vastava käskkirjaga (ATS § 132 lg 1). Linnapea on nii linnavalitsuse kui kohaliku võimuorgani juht (KOKS § 49 lg 1) kui ka linnavalitsuse kui kohaliku omavalitsuse ametiasutuse juht (KOKS § 50 lg 1 p-d 2 ja 3; vt ka Paldiski linna põhimäärus § 27 lg 3 p-d 3 ja 7). Kaebajate kui Paldiski Linnavalitsuse (asutusena) ametnike teenistusest vabastamise käskkirjade vormistamine oli sellest tule9
(14)3-10-827 nevalt vaieldamatult Paldiski linnapea pädevuses (mh tuleb rõhutada, et kaebajad olid ka teenistusse võetud Paldiski linnapea käskkirjadega), mistõttu ei ole 13.11.2009 käskkirjade andmise ajal linnavalitsuses tegeliku koondamissituatsiooni mitteesinemisele vaatamata võimalik ühelgi juhul asuda seisukohale, et vaidlusaluste käskkirjade puhul saaks HMS § 63 lg 2 p-s 3 sätestatud tühisuse aluse esinemine olla ilmselge (vt Riigikohtu 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-3513, p 12; 07.03.2003 määrus nr 3-3-1-21-03, p 13).
  1. Kuna JV ja JM on Paldiski linnapea 13.11.2009 käskkirjade alusel koondamise tõttu teenistusest vabastatud, on neil tekkinud õigus ka ATS § 131 lg-s 1 sätestatud koondamishüvitisele. Puuduvad igasugused andmed, et JM oleks pannud temale kriminaalasjas nr 3-1-1-92-13 (nr 1-12-4361) etteheidetud süüteo toime koostöös kaebajatega või esineks muid asjaolusid, mille põhjal saaks asuda seisukohale, et kaebajatele hüvitiste väljamaksmine oleks ilmselgelt põhjendamatu või vastuolus hüvitise maksmise regulatsiooni eesmärgiga. Ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastamist ettenägeva kehtiva käskkirja alusel seaduses sätestatud suuruses hüvitise väljamaksmine ei tähenda uue KarS § 201 lg-le 1 vastava kuriteo toimepanemist. Vaidlust ei ole olnud selles, et JV-l oli 17.11.2009 toimunud koondamise hetkeks avaliku teenistuse staaži kokku enam kui kümme aastat ning JM-l enam kui viis aastat.
  2. ATS § 131 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt makstakse ametnikule koondamise tõttu teenistusest vabastamisel hüvitisena viie kuu ametipalk juhul, kui ametnikul on avaliku teenistuse staaži viis kuni kümme aastat ning kümne kuu ametipalk juhul, kui ametnikul on avaliku teenistuse staaži üle kümne aasta. Nimetatud sätted ei näe ette kaalumisvõimalust, vaid nendest tuleneb koondatavale ametnikule subjektiivne õigus sättes märgitud suuruses koondamistasu saamiseks. Paldiski linnapea 13.11.2009 käskkirja nr 121 p-ga 2 on JV-le määratud koondamishüvitise suuruseks 10 kuu ametipalk ning Paldiski linnapea 13.11.2009 käskkirja nr 124 p-ga 2 on JM-le määratud koondamishüvitise suuruseks 5 kuu ametipalk, mis vastavad üheselt ATS § 131 lg 1 p-dele 3 ja
  3. JV on nõudnud brutosummana 9842,39 euro (154 000 krooni) suuruse ja seni välja maksmata koondamishüvitise vastustajalt väljamõistmist. JV ametipalga suuruseks enne sellelt seaduses sätestatud tööjõumaksude kinnipidamist oli 22 000 krooni ehk 1406,06 eurot (I kd, tl 9) ning nõutav summa vastab JV 7 kuu ametipalgale. JM on nõudnud brutosummana 2530,84 euro (39 599 krooni) suuruse ja seni välja maksmata koondamishüvitise vastustajalt väljamõistmist. JM ametipalga suuruseks enne sellelt seaduses sätestatud tööjõumaksude kinnipidamist oli 19 000 krooni ehk 1214,32 eurot (I kd, tl 31) ning nõutav summa vastab JM 5 kuu ametipalga ja väljamakstud summa (brutosumma 55 401 krooni) vahele (I kd, tl 36). Kuivõrd kaebajate koondamise kohta antud käskkirjad on jätkuvalt kehtivad, tuleb kaebused rahuldada ning taotletud summad Paldiski Linnavalitsuselt kaebajate kasuks välja mõista. b) JM kasutamata jäänud puhkuse hüvitise nõue
  4. JM nõuab lisaks koondamishüvitisele vastustajalt hüvitise väljamõistmist kasutamata jäänud puhkuse eest summas 434,45 eurot (6797,65 krooni). JM tugineb ATS § 45 lg-le 1 ning töölepingu seaduse (TLS) § 70 lg-le 1 ja §-le 71, samuti Paldiski Linnavalitsuse palgalipikule, millel on kajastatud hüvitis kasutamata puhkuse eest summas 6797,65 krooni (I kd, tl 37).
  5. Halduskohus ei ole JM taotlust kasutamata puhkuse eest hüvitise väljamõistmiseks otsuses eraldi analüüsinud ega vastavas osas kaebuse rahuldamata jätmist põhjendanud.
  6. Vastustaja seisukohtadest nähtuvalt (vt nt 22.12.2010 apellatsioonkaebus) ei ole vaidlust selles, et vastustaja kohustus maksma JM poolt ATS § 45 lg 1 ning TLS § 71 alusel nõutavad hüvitised 17.11.
  7. Vastustaja vastuväited JM nõudele kasutamata puhkuse eest hüvitise väljamõistmiseks on tuginenud nõude aegumise argumendile. Ringkonnakohus ennistas 04.04.2013 määrusega kaebajate kaebuse esitamise tähtaja, sh JM nõude osas hüvitise 10
(14)3-10-827 väljamaksmiseks kasutamata jäänud puhkuse eest. Riigikohus jättis 19.06.2013 ja 21.06.2013 määrustega menetlusosaliste määruskaebused menetlusse võtmata, seega on ringkonnakohtu vastav määrus jõustunud. Seega on aegumise vastuväite asjakohasus ära langenud. Muid vastuväiteid JM kasutamata puhkuse hüvitise nõudele ei ole vastustaja esitanud. Seega puudub alus vastava nõude rahuldamata jätmiseks ning JM nõue kasutamata puhkuse hüvitise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele.
  1. c)LK hüvitise nõue seoses ametist vabastamisega 24. Paldiski linnapea 13.11.2009 käskkirja nr 125 p-ga 2 on määratud LK-le kui ATS § 114 lg 1 alusel teenistusest vabastatud ametnikule (pearaamatupidajale) Paldiski linna põhimääruse § 36 lg 2 alusel 2 kuu palga ulatuses hüvitist. ATS § 114 lg 1 sätestas, et ametnik vabastatakse teenistusest tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel, mille ta on esitanud isikule või ametiasutusele, kellel on tema vabastamise õigus. Paldiski linna põhimääruse § 36 lg 2 sätestab, et linnasekretäri või linnavalitsuse struktuuriüksuse juhi teenistusest vabastamisel võib talle maksta ametiasutuse juhi otsusel hüvitust kahe kuu ametipalga ulatuses, juhul kui vabastatavale ei laiene seadusest tulenevad hüvitised. 25. Paldiski linna põhimäärus on kehtestatud Paldiski Linnavolikogu poolt KOKS § 8 alusel. KOKS § 22 lg 1 p 36 annab volikogu pädevusse muu hulgas valla- või linnaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamise. Seega oli Paldiski linnal õiguslik alus maksta LK-le hüvitist seoses teenistussuhte lõppemisega. Asjaolu, et ATS ei näe ette hüvitist ametniku teenistusest vabastamisel tema enda algatusel, eeltoodud järeldust ei mõjuta. Samuti puudub alus asuda seisukohale, et Paldiski linna põhimääruse alusel määratud hüvitis oleks vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetega. 26. Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et sõltumata küsimusest, kas hüvitise määramine LK-le oli õigusnormidega kooskõlas, kehtib adressaadile teatavaks tehtud haldusakt selle võimalikust õigusvastasusest sõltumata (HMS § 61) ning kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele (HMS § 60 lg 2). Puuduvad andmed, et Paldiski linnapea 13.11.2009 käskkirja nr 125 oleks muudetud, kehtetuks tunnistatud või tühistatud. Vaidlust ei ole ka selles, et käskkirja p-s 2 sätestatud hüvitis on LK-le välja maksmata. 27. LK ametipalga suuruseks enne sellelt seaduses sätestatud tööjõumaksude kinnipidamist oli 27 800 krooni ehk 1776,74 eurot (I kd, tl 9) ning kaebusega nõutav summa vastab LK 2 kuu ametipalgale. Eelnevast tulenevalt tuleb LK kaebus rahuldada ning Paldiski linnapea 13.11.2009 käskkirja nr 125 p-ga 2 määratud hüvitis Paldiski Linnavalitsuselt välja mõista.
  2. d)Kokkuvõte ja menetluskulude jaotus 28. Eelneva põhjal ja

§ 200

p 1 alusel rahuldab ringkonnakohus JV, JM ja LK apellatsioonkaebused ning tühistab Tallinna Halduskohtu 11.07.2014 otsuse. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab JV, JM ja LK kaebused ning mõistab Paldiski Linnavalitsuselt JV kasuks välja saamata jäänud koondamishüvitise summas 9842,39 eurot, JM kasuks saamata jäänud koondamishüvitise summas 2530,84 eurot ja hüvitise kasutamata jäänud puhkuse eest summas 434,45 eurot ning LK kasuks saamata jäänud hüvitise seoses ametist vabastamisega summas 3553,49 eurot. 29.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust (

§ 109

lg 4).

§ 109lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et kaebajad on kandnud õigusabikulusid kokku 6901,37 11

(14)3-10-827 eurot, sh I astme menetluses asja esmakordsel läbivaatamisel igaüks 306,78 eurot, kokku 920,33 eurot (I kd, tl 112-117), apellatsioonimenetluses asja esmakordsel läbivaatamisel 756 eurot (I kd, tl 172-176), I astme menetluses asja teistkordsel läbivaatamisel 2952 eurot (II kd, tl 203-211) ning I astme menetluses asja kolmandal läbivaatamisel igaüks 757,68 eurot, kokku 2273,04 eurot (IV kd, tl 179-182, 196-201, 227-228). Kaebajad on tasunud riigilõivu kaebuse esitamisel igaüks 15,98 eurot, kokku 47,94 eurot (I kd, tl 18, 41, 57) ning määruskaebuse esitamisel 45 eurot (III kd, tl 184). Lisaks on halduskohus kohustanud kaebajaid solidaarselt tasuma 207,05 eurot tõlkekulude katteks (II kd, tl 155, 233; III kd, tl 46; IV kd, tl 183-185). Riigikohtule tasutud kautsjon ei ole käsitatav väljamõistetava menetluskuluna (nt Riigikohtu 12.12.2007 otsus nr 3-3-1-69-07, p 15). Kaebajate kautsjon summas 75 eurot määruskaebuse esitamisel (III kd, tl 6) arvati Riigikohtu 19.06.2013 määrusega riigituludesse (III kd, tl 38). Kokkuvõtlikult on kaebajate menetluskulude arvesse minevaks kogusummaks varasemas menetluses 7201,36 eurot (6901,37 + 47,94 + 45 + 207,05). Kuivõrd kaebajad ei ole enamjaolt eristanud, milline osa õigusabikuludest jääb igaühe kanda, siis arvestades muu hulgas asjaolu, et ka eristatud osas on menetluskulude summad identsed ja arved on esitatud kõigile kolmele kaebajale ühiselt, eeldab ringkonnakohus, et kaebajad on menetluskulusid kandnud võrdses suuruses (igaüks 2400,45 eurot). Ringkonnakohtu hinnangul on sellises suuruses menetluskulud käesoleva vaidluse mahtu arvestades põhjendatud. Kulude seotus käesoleva haldusasja menetlemisega on osadel arvetel üksikasjalike spetsifikatsioonide puudumisele vaatamata tuvastatav kohtule esitatud menetlusdokumentide põhjal. Menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik (

§ 109lg 5).

30. Tallinna Halduskohtu 14.12.2012 määrusega kinnitati JM ja LK ning Paldiski Linnavalitsuse vahel sõlmitud kompromiss palganõuete osas ning lõpetati selles osas asja menetlus. Kompromissiga lepiti muu hulgas kokku, et pärast kompromissis märgitud tingimuste täitmist ei ole kaebajatel enam vastustaja vastu palganõuet ega palganõudega seotud muid nõudeid, sh menetluskulude hüvitamise nõuet. Tallinna Halduskohtu 31.12.2012 määrusega lõpetati asja menetlus isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise ja lõpparve maksmisega viivitamise eest tasu nõuete osas seoses kaebustest loobumisega.

§ 108lg 7 kohaselt kaebaja, kes loobub kaebusest, kannab menetluskulud.

Kui menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste kanda. Eelnevast tulenevalt ei kuulu kaebajate menetluskulud vastustajalt väljamõistmisele osas, mis seonduvad JM ja LK palganõuetega ning kõigi kaebajate isikliku sõiduki kasutamise hüvitiste nõuetega ja lõpparve maksmisega viivitamise nõuetega. Kuni halduskohtu 14.12.2012 ja 31.12.2012 määruste tegemiseni kandsid kaebajad kulusid kokku 4883,36 eurot (igaüks 1627,79 eurot), sh õigusabikulud 4628,37 eurot, riigilõiv 47,94 eurot ja tõlkekulud 207,05 eurot. Pärast nimetatud määruste tegemist kandsid kaebajad kulusid kokku 2318 eurot (igaüks 772,67 eurot), sh õigusabikulud 2273 eurot ja riigilõiv 45 eurot. JV nõuete kogusumma oli 181 000 krooni (11 568 eurot), sh koondamishüvitise nõue 154 000 krooni (85,08%), isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise nõue 5000 krooni (2,76%) ja lõpparve maksmisega viivitamise nõue 22 000 krooni (12,15%). Arvestades iga kaebaja kanda jäänud kulude suurust, samuti kompromissi ja nõuetest loobumisi, kuulub

§ 108lg-te 1 ja 7 alusel JV kasuks väljamõistmisele 2157,59 eurot ([1627,79 * 85,08%] + 772,67). 12

(14)3-10-827 JM nõuete kogusumma oli 77 849 krooni (4975,46 eurot), sh palganõue 9952,35 krooni (12,78%), puhkusehüvitise nõue 6797,65 krooni (8,73%), koondamishüvitise nõue 39 599 krooni (50,87%), isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise nõue 2500 krooni (3,21%) ja lõpparve maksmisega viivitamise nõue 19 000 krooni (24,41%). Arvestades iga kaebaja kanda jäänud kulude suurust, samuti kompromissi ja nõuetest loobumisi, kuulub

§ 108

lg-te 1 ja 7 alusel JM kasuks väljamõistmisele 1742,83 eurot ([1627,79 * (8,73% + 50,87%)] + 772,67). LK nõuete kogusumma oli 120 138,10 krooni (7678,22 eurot), sh palganõue 13 238,10 krooni (11,02%), ametist lahkumise hüvitise nõue 55 600 krooni (46,28%), isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise nõue 23 500 krooni (19,56%) ja lõpparve maksmisega viivitamise nõue 27 800 krooni (23,14%). Arvestades iga kaebaja kanda jäänud kulude suurust, samuti kompromissi ja nõuetest loobumisi, kuulub

§ 108

lg-te 1 ja 7 alusel LK kasuks väljamõistmisele 1526 eurot ([1627,79 * 46,28%)] + 772,67). 31. Käesolevas apellatsioonimenetluses on kaebajate menetluskuluks riigilõiv iga kaebaja kohta 15 eurot, s.o kokku 45 eurot (V kd, tl 29), mis kuulub vastustajalt

§ 108lg 1 alusel väljamõistmisele.

  1. Kaebajate kasuks Paldiski linnalt väljamõistetav menetluskulu on kokku seega järgmine: JV kasuks 2172,59 eurot (2157,59 + 15), JM kasuks 1757,83 eurot (1742,83 + 15) ja LK kasuks 1541 eurot (1526 + 15).
  2. Paldiski Linnavalitsus on varasemas menetluses kandnud õigusabikulusid kokku 13 223,28 eurot (IV kd, tl 115-140), samuti tasunud kautsjoni kokku 50 eurot. Ringkonnakohus märgib, et vastustaja 18.03.2014 taotlus sisaldab 3749,73 euro ulatuses (vastavalt Advokaadibüroo Lentsius & Talts OÜ 17.06.2010, 06.04.2011, 25.05.2011 ja 19.10.2011 arvetele) menetluskulusid, mis seonduvad varasemate menetlustega halduskohtus, ringkonnakohtus ja Riigikohtus ning mille väljamõistmist ei ole taotletud õigeaegselt (kuni 31.12.2011 kehtinud

§ 93

lg 1; alates 01.01.2012 kehtiva

§ 109lg 1).

Riigikohtule tasutud kautsjon ei ole käsitatav väljamõistetava menetluskuluna. Riigikohtule kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon 25 eurot (II kd, tl 16) tagastati Riigikohtu 07.12.2011 otsusega asjas nr 3-3-1-67-11. Riigikohtule määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon 25 eurot (III kd, tl 28) arvati Riigikohtu 21.06.2013 määrusega riigituludesse (III kd, tl 40). Kuna ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab JV, JM ja LK kaebused, siis jäävad vastustaja menetluskulud kohtuotsusega lahendatud nõuete osas

§ 108lg 1 alusel tema enda kanda.

Kompromissiga lahendatud nõuete osas on menetluskulude jaotus kajastatud kompromisskokkuleppes. Ülejäänud osas, s.o nõuetest loobumisega seoses, ei ole menetluskulude väljamõistmine kaebajatelt põhjendatud seetõttu, et kohtuasjas vaieldavad küsimused ei ole iseenesest väljapool kohaliku omavalitsuse igapäevast põhitegevust ning välise õigusabi kasutamist ei saa lugeda vältimatult vajalikuks (vt selle kohtu Riigikohtu otsused asjades nr 3-3-1-9-10, 3-3-1-63-10). 34. Käesolevas apellatsioonimenetluses ei ole Paldiski linn täiendavate menetluskulude kohta menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 13

(14)3-10-827 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.