Obsah (4)

§ 76§ 75§ 184§ 65

1-12-10607 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.02.2016. a, Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-12-10607 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Ave Mõistl

§ 76

lg 2 p 2 ja lg 5 alusel vabastada Fränck Vilipere karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 10.12.2016. a ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. 2.

§ 76

lg 5 alusel allutada Fränck Vilipere kohtumääruse jõustumisest kuni katseaja lõpuni

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3. Kohaldada Fränck Vilipere suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt

§ 75

lg 2 p-dele 2, 21, 4, 5 ja 7 järgmised kohustused: 1) pöörduma vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja 1 1-12-10607 läbima narkootikumide sõltuvusvastane kriminaalhooldajale sellekohane tõend; ravikuur, esitada 2) mitte tarvitama alkoholi; 3) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 5) mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega ega narkootikume tarvitavate ja narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

1. Fränck Viliperele määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
2. Fränck Vilipere vabastada kohtumääruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, kriminaalhooldusosakonnale ja Fränck Viliperele. Vangla Lääne-Harju Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Harju Maakohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD Vangla esitas 10.12.
3. a Maakohtule materjalid kinnipeetava Fränck Vilipere tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Vangla teavitas Maakohut, et alates 30.12.
4. a on Fränck Vilipere ümber paigutatud Vanglast ja ta jätkab karistuse kandmist Vangla Maardu avavanglaosakonnas. Maakohtu 30.12.
5. a määrusega edastas Maakohus Vangla esitatud materjalid süüdimõistetu Fränck Vilipere karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks alluvusjärgsele kohtule, s.o Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Harju Maakohtu 06.12.
6. a kohtuotsusega tunnistati Fränck Vilipere süüdi

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ja karistati 3 aasta ja 1 kuu pikkuse vangistusega, mida suurendati

§ 65lg 2 alusel Harju Maakohtu 25.02.2011.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud ja 18 päeva vangistust. Karistuse algust loeti alates 22.05.

1. a, mil Fränck Vilipere kinni peeti. Karistuse kandmise algus oli 22.05.
2. a ja lõpp on 10.12.
3. a. Fränck Vilipere kohta kriminaalhooldaja koostatud iseloomustusest nähtub, et suhted perekonnas on väga head ja kokkuhoidvad. Fränck Vilipere perekonna moodustavad ema ja vend, kes elab oma perega omaette. Isa on surnud. Ema selgitas, et Fränck Vilipere ei talu alati järske muudatusi ja pingelisi olukordi ning vajab abi, et oma depressiooniga toime tulla. Vabaduses sai psühhiaatrilist ravi. Fränck Vilipere on ema sõnul väga heatahtlik ja töökas. Viimase karistuse ajal on Fränck Vilipere läbinud kõik võimalikud rehabilitatsiooni- ja sotsiaalprogrammid. Peale võimalikku vabanemist oleks soovitatav läbida tagasilanguse vältimise programm. Karistust kannab Vangla osakonnas, mis tegeleb sõltlastega. Varasemate karistuste ajal vanglas ravi ja programme ei kohaldatud, sest selleks puudus kinnipeetava motivatsioon, kuivõrd ta ei tunnistanud probleemi olemasolu. Käesoleval hetkel tunnistab Fränck Vilipere enda probleemi ning tahab vabaduses teha kõik selleks, et enam tagasilangust ei toimuks. Negatiivselt mõjuvaid tuttavaid ja sõpru ei ole, pere suhtlusringkonda kuuluvad seaduskuulekad isikud. Vabanemisel hakkaks Fränck Vilipere elama aadressil Rannamõisa 2 1-12-10607 tee 44 asuvas individuaalmajas, mis kuulub tema emale. Elukoht on väga korralik ning Fränck Viliperel on selles majas olnud kogu elu oma tuba. Fränck Viliperel on vabaduses garanteeritud ka töökoht tema lapsepõlve sõbra poolt firmas OÜ XXX. Lapsepõlvesõber on valmis kriminaalhooldusega igati koostööd tegema ja omalt poolt Fränck Vilipere aitama. Firma on kantud äriregistrisse ning on toimiv. Fränck Vilipere sissetulekuks saaks olema töötasu ning esialgu ka ema toetus, kuivõrd pere materiaalne olukord on hea. Vabaduses võib negatiivset mõju avaldada see, kui kinnipeetav langeb depressiooni või tekivad pinged. Olukorda aitab kontrolli all hoida korrapärane raviarsti külastamine. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral peab kriminaalhooldaja otstarbekaks riskide maandamiseks määrata Fränck Viliperele lisakohustustena kohustused: 1) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) asuda tööle või võtta end Töötukassas tööotsijana arvele hiljemalt 30 päeva jooksul alates vabanemisest; 3) alluma ravile ning 4) mitte suhtlema kohtu poolt määratud isikutega. Fränck Vilipere kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla toetab Fränck Vilipere ennetähtaegset vabastamist. Fränck Vilipere on kriminaalkorras karistatud viiel korral, neist kehtivaid kriminaalkaristusi on kaks, vanglas viibib kolmandat korda. Käesoleval hetkel kannab karistust suures koguses narkootilise aine käitlemise eest grupis. Praegune käitumine on sarnane varasemale kriminaalsele käitumisele – kuriteod on olnud enamasti narkokuriteod. Soodusteguriks on olnud sõltuvusprobleemid. Majandusliku kasu saamise eesmärk pole samuti kuritegude toimepanemise ajendina tema puhul välistatud. Fränck Vilipere on uimastisõltlane, kes on läbinud aktiivse sõltuvusrehabilitatsiooni. Kinnipeetav asub eluosakonnas, kuhu paigutatakse kinnipeetavad, kellel on tekkinud tahe osaleda taasühiskonnastavates tegevustes tegelemaks oma sõltuvushäirega. Vangistuse ajal on Fränck Vilipere osalenud järgmistes taasühiskonnastavates programmides: MTÜ XXX 12 sammu tugigrupp, Usk ja teadmine, Eluviisitreening, Õige Hetk, Tagasilanguse ennetamine, Anonüümsete Narkomaanide tugigrupis. Kõikides programmides osales Fränck Vilipere 100%-liselt, võttis aktiivselt osa, kodutöid tegi korrektselt, motivatsioon oli väga hea. Ühtlasi on Fränck Vilipere töötanud vangistuse ajal ka majandustöödel. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanemisel on kindel elukoht aadressil XXX. Tegemist on Fränck Vilipere emale kuuluva individuaalmajaga, mis on väga heas korras. Fränck Viliperel on
4. klassi õpingud jäänud pooleli. Õppimiseks on motivatsioon olemas, kuid tervisliku seisundi ja peavalude tõttu ei ole õpingute jätkamine õnnestunud. Enne vangistust on Fränck Vilipere töötanud projektijuhina, personalijuhi abina ning tegeles isa firmas ka autode müügiga. Fränck Vilipere puhul ei ole välistatud raha teenimine ebaseaduslikul teel. Vabanemisel on lapsepõlvesõbra poolt garanteeritud töökoht ning tööandja on valmis igati tegema kriminaalhooldusega koostööd ning ka aitama Fränck Viliperet. Sissetuleku saaks kinnipeetav töötasust, samuti toetaks teda esialgu ema. Fränck Vilipere lähisuhtevõrgustiku moodustavad ema, vend, poolvend, vanaema ja vanaisa. Suhted perekonnas on head ja kokkuhoidvad. Fränck Vilipere tarvitab enda sõnul alkoholi pidudel, nädalalõppudel koos sõpradega ning alkoholijoobes tekib vajadus mõnuainete järgi. Fränck Vilipere mõistab alkoholi kahjulikku mõju, kuid pisendab probleemi. Fränck Vilipere on narkootikumide kuritarvitaja, põhiliselt tarvitab GHB-d. Peale vanglas kõikide sotsiaalprogrammide läbimist on sõlminud lepingu ka MTÜ-ga XXX, et vabaduses tegeleda edasi oma sõltuvusprobleemiga ennetamaks tagasilangust. Aktiivse liikumise toel on vangistuses vabanenud ka peavaludest. Fränck Vilipere emotsionaalseid ja psühholoogilisi probleeme aitab kontrolli all hoida korrapärane raviarsti külastamine. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Fränck Vilipere puhul toimunud märgatavad muutused oma süü, sõltuvuse ja eluviisi ühiskonnaga sobimatuse mõistmise suhtes. On olemas ka eesmärk võimaliku tegutsemise jaoks peale vabanemist. Motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks on olemas. Fränck Vilipere oht ühiskonnale seisneb narkootiliste ainete käitlemises. Oht on tõenäolisem, kui tal tekib depressioon või pingelised olukorrad ning ta hakkab suhtlema vana tutvusringkonnaga ning isikutega, kes tarvitavad narkootikume. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe 3 1-12-10607 aasta jooksul on 28%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 33%. Vangla on seisukohal, et ennetähtaegse vabastamise korral tuleks Fränck Vilipere suhtes kohaldada katseaega kuni 10.12.
5. a ning lisakohustustena mitte tarvitada ega omada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, otsima töökoha või võtma end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vabanemist, alluma ravile ning mitte suhtlema teadaolevalt narkootikume tarvitavate ja narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega. Fränck Vilipere taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Fränck Vilipere selgitas kohtuistungil, et ta on kriminaalkorras karistatud viis korda, kehtivaid karistusi on kaks, kannab vangistust kolmandat korda ja sel korral narkokuriteo eest. Ostis enda tarbeks GHB-d. Varem (22.05.
6. a) on ennetähtaegselt vangistusest vabastatud, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. On aru saanud, et kuritegu oli otseses seoses sõltuvushäirega. Ei teadvustanud varem, mida narkootikumid teevad ning oli harjunud rasketel hetkedel tarvitama GHB-d. Esimest korda tarvitas narkootikume 2003 või
7. aastal, viimati
8. aastal. Vanglas töötas ja on läbinud kõik vangla poolt pakutavad sotsiaalprogrammid, samuti vabatahtlikes grupitöödes on osalenud. Nüüd on aru saanud, kuidas samasse lõksu mitte langeda. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanedes hakkab elama XXX, mis on eramaja ja kuulub temale ja emale. Varem on samuti seal elanud. On nõus läbima psühhiaatriaga narkootikumide vastase ravi. Vabaduses on ka töökoht garanteeritud varustaja ametikohale. On sõlminud lepingu MTÜ-ga XXX, et vabaduses oleks olemas tugiisik. Perekond vajab ja nüüd on tema kord perekonda aidata. Abiprokurör Silja Seeder esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta Fränck Vilipere tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Fränck Viliperet on kriminaalkorras karistatud viis korda. Praegu kannab karistust narkokuriteo toimepanemise eest.
9. a vabastati tingimisi enne tähtaega, kuid katseajal pani toime uue kuriteo ja mõisteti liitkaristus. Vabaduses olid sõltuvusprobleemid. Vabaduses on katseajal pannud korduvalt toime uued kuriteod. Varasem elukäik ja tema isik ei anna alust arvata, et ta suudaks alluda käitumiskontrolli nõuetele. Kaitsja Aivar Ennok leidis, et kuigi Fränck Vilipere on viibinud mitmel korral kinnipidamiskohtades, siis on sel korral toimunud positiivne murrang tema puhul. Ta on vabatahtlikult läbinud erinevad programmid ning ei ole vanglas jäänud passiivseks. Ta on sõlminud lepingu, et ka vabaduses oleks tagasilangus välistatud. Nõus pöörduma psühhiaatri poole. Vabaduses on tagatud kindel töökoht. Vangla toetab tingimisi enne tähtaega vabanemist ja eelduslikult seetõttu, et on näinud samuti positiivseid muutusi. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga, ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse ja kaitsja seisukoha, leiab, et Fränck Viliperet võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Fränck Vilipere isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil. Fränck Viliperet on kokku viiel korral kriminaalkorras karistatud, nendest kaks on kehtivad karistused, vanglas viibib ta kolmandat korda. Mõlemad kehtivad karistused on Fränck Viliperel suures koguses narkootilise aine käitlemise eest (

§ 184lg 2 mõttes), mis on esimese astme kuritegu.

Kohus on seisukohal, et mõlemad kuriteod on toime pandud tulenevalt Fränck Vilipere narkosõltuvusest. Ka viimase kuriteo sooritas ta seetõttu, et elumurede tõttu otsis lahendus GHB tarvitamisest. Vangla hinnangul on uue kuriteo 4 1-12-10607 toimepanemise tõenäosus Fraänck Villipere puhul järgmise kahe aasta jooksul 28% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise oht 33%. Tegemist on pigem madalate näitajatega. Sealjuures leiab vangla, et uue kuriteo toimepanemise oht on seotud depressiooni, pingeliste olukordade esinemine ning suhtlusega vana tutvusringkonnaga, kes tarvitavad narkootikume. Samas nähtub kohtule esitatud materjalidest, et Fränck Vilipere on antud karistuse kandmisel ajal tunnistanud endale probleemi (narkosõltuvuse) olemasolu ning asunud aktiivselt selle probleemiga tegelema. Sellest annab tunnistust ainuüksi asjaolu, et Fränck Vilipere on osalenud kõikides vangla poolt pakutavates sotsiaalprogrammides, samuti anonüümsete narkomaanide koosolekutel. Sealjuures nähtub vangla iseloomustusest, et ta on kõikides programmides aktiivselt kaasa löönud nii tundides kui tunniväliselt teinud kodutöid ning näha on muutumist tema mõtlemises. Lisaks on ta sõlminud ise vabatahtlikult ka lepingu MTÜ-ga XXX selleks, et tal oleks ka vabaduses olemas tugiisik, et välistada enda tagasilangus narkootikumide kasutamise juurde. Samuti avaldas ta kohtuistungil, et on nõus pöörduma ka psühhiaatri poole ning alluma arsti poolt ettenähtud ravile olenemata asjaolust, et nimetatud ravi eest tuleks tal endal tasuda. Sealjuures nähtub kohtule esitatud materjalidest, et kui antud karistuse kandmise alguses oli ta vähemotiveeritud oma narkosõltuvusega tegelema, siis nüüdseks on tal kõrge motivatsioon ja tahtmine oma elu muuta. Lisaks arvestab kohus ka asjaolu, et viimati tarvitas Fränck Vilipere narkootikume

1. aastal. Kohtuotsuse kohaselt
2. aasta maikuus – seega üle 3,5 aasta tagasi. Ühtlasi pole tal olnud ühtegi rikkumist vangistuse jooksul, mis oleksid seotud narkootiliste ainete või nende tarvitamisega. Vangistuses on Fränck Viliperet küll kolmel korral distsiplinaarkorras karistatud, kuid mitte ükski nendest pole käesoleval hetkel kehtiv ning viimane neist oli määratud talle ligi 1 aasta ja 4 kuud tagasi. Nimetatud asjaolu näitab kohtule samuti, et vangistuse kandmise ajal on Fränck Vilipere mõtlemises, hoiakutes ning käitumises toimunud positiivsed muutused.
3. a lõpust on Fränck Vilipere karistust kandmas ka avavangla osakonnas, mis näitab samuti, et tema käitumises on toimunud positiivsed muutused, mis on kaasa toonud vanglapoolse usalduse isiku suhtes. Nimetatud asjaoludele tuginedes leiab kohus, et peamine tegur, mille tõttu on Fränck Vilipere varasemalt kuritegusid toime pannud, ehk narkosõltuvus on käesoleval juhul isikul kontrolli all ning ta on valmis ka vabaduses aktiivselt jätkama tööd selle nimel, et narkootikume enam mitte tarvitada ning sellest tulenevalt ka kuritegusid mitte toime panna. Uute kuritegude toimepanemise ohu minimeerimiseks on võimalik kohtul Fränck Vilipere suhtes kohaldada lisakohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning pöörduma vanglast vabanemisel ühe kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbima narkootikumide sõltuvusvastane ravikuur. Lisaks tuleks Fränck Vilipere suhtes kohaldada ka lisakohustust mitte tarvitada alkoholi, kuivõrd ta on ise tunnistanud, et just alkoholijoobes olles tekib tal vajadus mõnuainete järgi. Tugiisiku, raviarsti, lähedaste ning ka kriminaalhooldaja koosmõjus on kohtu hinnangul järelevalve all ka Fränck Vilipere vaimne seisund, mis ei ole seotud narkootikumide tarvitamisega. Selleks, et vähendada ka halva tutvusringkonna mõju Fränck Vilipere edukale resotsialiseerumisele peab kohus oluliseks panna isikule lisakohustusena ka keelu suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega ja narkootikume tarvitavate ja narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega. Kohus leiab, et nimetatud kohustuse täitmine ei ole Fränck Vilipere jaoks tõenäoliselt kuigi raske, sest tal on väga toetav perekond, kelle suhted on väga tihedad. Samuti asuks vabanemisel Fränck Vilipere elama oma ema juurde, mistõttu on tal vajadusel olemas koheselt nii moraalne kui ka materiaalne tugi. Samas kuivõrd eluaseme puhul, kuhu Fränck Vilipere soovib vabanemisel elama minna, on tegemist eramajaga, kus Fränck Viliperel on olemas ka oma tuba, siis on tal võimalik vajadusel olla ka üksi ning püüda enda probleemidega ka iseseisvalt toime tulla. Sealjuures on Fränck Viliperel vabaduses tagatud ka töökoht, mistõttu on tal olemas kindel sissetulek hoidmaks ära materiaalsetest põhjustest tulenevalt uute kuritegude toimepanemist. Samuti aitab töötamine hoida teda tegevuses ning eemal vanadest tuttavatest. Sealjuures peab kohus 3 1-12-10607 positiivseks veel asjaolu, et Fränck Vilipere tulevane tööandja on ka tema lapsepõlvesõber, kes on valmis Fränck Viliperet igati toetama ning ka kriminaalhooldusametnikuga igakülgselt koostööd tegema. Ühtlasi leiab kohus, et kuivõrd Fränck Vilipere perekond iseloomustab teda kui töökat inimest ning ta on ka varasemalt erinevatel ametlikel töökohtadel töötanud ning ka vanglas majapidamistöödel töötanud, siis on Fränck Viliperel olemas ka tööharjumus ja – kogemus. Samuti on Fränck Viliperel olemas piisav haridustase (10 klassi), et olla tööjõuturul konkurentsivõimeline. 13.10.
4. a seisuga on Fränck Viliperel rahalisi nõudeid tema vastu ca 2000 eurot, samas on tal vabanemiskontol ligi 1000 eurot. Samuti ei pea Fränck Vilipere vabaduses tasuma eluaseme üüri või laenumakseid, kuivõrd elukoht, kuhu ta elama asuks, kuulub temale ning tema emale. Seega ei ole töötava inimese jaoks üle jõu käivaks ka antud nõuete tasumine, mistõttu ei ole ka võlgade suurus antud juhul teguriks, mistõttu võiks ta asuda toime panema uusi kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda seaduskuulekalt. Fränck Vilipere on temale mõistetud ca 4,5 aastasest karistusest ära kandmata veel ca 11 kuud. Seega enamik karistusest on tal käesolevaks hetkeks kantud. Samuti on kohus eelnevalt toonud välja, et Fränck Vilipere puhul on võimalik vähendada kõiki neid riskitegureid (narkosõltuvus, vana tutvusringkond), mille pinnalt on leitud, et ta võib panna toime uue kuriteo. Ka vangla toetab isiku ennetähtaegset vabastamist. Kohus on seisukohal, et kuigi varasemalt on Fränck Vilipere puhul tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaõnnestunud, siis käesoleval juhul on isiku hoiakutes ja käitumises toimunud sellised positiivsed muutused, mida tema varasem käitumine üles ei kaalu ning mis tema varasemas käitumises puudusid. Seetõttu on kohtu hinnangul võimalik antud juhul Fränck Vilipere vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastada. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav lisaks lähedastele, arstidele ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Fränck Vilipere tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Fränck Viliperele võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kuivõrd

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud, siis tuleb käesoleval juhul kohaldada Fränck Vilipere suhtes katseaega kuni tema karistusaja lõpuni ehk kuni 10.12.2016. a. Kohus leiab, et katseajal on Fränck Vilipere õiguskuulekale teele asumise kindlustamisel oluline kohaldada tema suhtes ka lisakohustusi, millele kohus on juba eelnevalt viidanud. Esmalt peab kohus oluliseks seoses narkosõltuvusega, et Fränck Vilipere pöörduks vanglast vabanemisel ühe kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbiks narkootikumide sõltuvusvastane ravikuuri, ei tarvitaks alkoholi, ei omaks ega tarvitaks narkootilisi või psühhotroopseid aineid ega suhtleks talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega ega narkootikume tarvitavate ja narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega. Resotsialiseerumise eesmärgil peab kohus oluliseks ka kohustada Fränck Viliperet asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist. Samuti leiab kohus, et kuivõrd kriminaalhooldaja hinnangul on soovitatav, et peale vabanemist toetaks vanglast läbitut tagasilanguse vältimise programm, siis paneb kohus Fränck Viliperele lisakohustuse osaleda ka kriminaalhooldaja poolt ettenähtud sotsiaalprogrammis. Kõik eeltoodud lisakohustused aitavad kohtu hinnangul kaasa 6 1-12-10607 kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et Fränck Viliperet on võimalik vabastad karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Tatjana Bogdanova Täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3