Hagimenetluse esemeks on poolte vahel suuliselt sõlmitud laenulepingu alusel, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu, tehes selleks 11-l korral ülekanded kostja pangakontole. (19.08.2014; 22.08.2014; 09.10.2014; 10.10.2014; 20.10.2014; 08.11.2014; 20.11.2014; 05.12.2014; 23.12.2014; 30.12.2014 ja 09.01.2014), makstud raha tagastamise nõue. 25.01.2015 nõudis hageja kostjalt kogu kokkuleppel ja laenuna saadud raha tagastamist. Kostja jättis raha tagastamata. Hageja esitas 17.07.2015 Pärnu Maakohtule kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millele kostja esitas vastuväite. Viru Maakohtu 10.09.2015 määrusega võeti hagiavaldus menetlusse. Haginõuet tõendab hageja kirjalike dokumentidega: konto väljavõte (tl 18). Kostja esitas Viru Maakohtule vastuse hagiavaldusele. Kostja hagi ei tunnista, ning palub hagi jätta rahuldamata. Poolte vahel puuduvad kokkulepped raha laenamise kohta. Hageja hüvitas raha ülekandmisega kostja arveldusarvele kostja kantud kulusid seoses kostja sõitudega Tartusse hageja juurde. Ülekandega 195 eurot hüvitas hageja kostjale Riias võetud hotellitoa arve. Hageja vastuseks kostja vastuväitele täiendas hagi alternatiivse nõudega juhuks, kui kostja tõendab, et poolte vahel ei olnud laenulepingulist suhet, mõista kostjalt hageja kasuks välja 640 eurot ja viivised alusetust rikastumisest tulenevate sätete alusel. Kohtuistung Kohtuistungil, toimunud 10. detsembril 2015, hageja teatas, et loobub viivise nõuetest ning palub kostjalt välja mõista põhivõlg 640, eurot riigilõiv 125 eurot ja hageja menetluskulud. Kostja võttis omaks hagejalt raha väärtuses 640 eurot saamise ja palub kindlaks määrata otsuse täitmise korra, selliselt, et võla tagasitäitmine toimuks osamaksetena ning jätta menetluskulud poolte endi kanda (tl 113-115). Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele hageja 10.12.2015 kohtuistungil taotletud ja kostja poolt omaksvõetud ulatuses, s. o võla 640 euro ulatuses. 2
lg 1 alusel kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 alusel, kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Kuna hageja ei saa laenu tagastamise tähtaega tõendada kostja omaksvõtuga, võib ta nõuda laenu tagastamist võlaõigusseaduse (
) § 398 lg 1 alusel pärast laenulepingu ülesütlemist. Hageja laenu tagastamise nõuet tuleb käsitada laenulepingu ülesütlemisena.
lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Eelnevast järelduvalt loetakse laenuleping sõlmituks poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. Lepingu jõustumiseks on olulised poolte vastastikused samasisulised tahteavaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslike lepingutega TsÜS § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Vastavalt TsÜS § 68 lg –le 3 on kaudne tahteavaldus selline tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Kostja ülekannetes nimetatud summade suurusele vastu ei vaielnud. Kuigi ülekannete selgitustes oli märgitud „kokkulepe“ ja „laen“, sai kostja aru, et ei pea raha tagastama. Maakohus leiab, et rahaülekanded ning kostja poolt raha kasutusse võtmine tõendavad, et pooled sõlmisid vastastikuste kaudsete tahteavalduste väljendamisega suulised laenulepingud. Kui kostjal oligi arusaamine, et tal ei ole kohustust laenulepingute alusel saadud raha tagastada, oli tal võimalus raha hageja pangakontole tagasi kanda. Kostja vastuväited, et tegemist polnud laenusuhtega, ei ole usutavad ning on kostja poolt täielikult tõendamata. Seega on hagejal nõudeõigus kostja vastu, kes on jätnud laenulepingust tuleneva kohustuse täitmata. Vaidlust ei ole selles, et kostja on jätnud laenulepingust tuleneva laenu tagastamise kohustuse täitmata. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista laenulepingust tulenev võlgnevus 640 eurot. TsMS § 442 lg 2 viimase lause alusel ei põhjenda maakohus hageja alternatiivse nõude rahuldamata jätmist. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.