← Eesti

4-15-3204/51

Obsah (4)§ 29§ 38§ 123§ 23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. detsember 2015 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-15-3204 Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretäri Ing

§ 29

lg 1, § 107 lg 1 p 2, kohus 1 OTSUSTAS Rahuldada Vladimir Vassiljevi, Vladimir Tšertkovi ja Nikita Stepanovi kaebused. Tühistada Keskkonnainspektriooni vaneminspektori Margus Piirson 20.04.2015.a otsused väärteoasjades nr. 94001500399, 94001500400, 94001500401. Lõpetada menetlus väärteoasjas nr 94001500399 Nikita Stepanovi poolt Kalapüügiseaduse § 23¹ lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises

§ 29lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu.

Lõpetada menetlus väärteoasjas nr 94001500400 Vladimir Tšertkovi poolt Kalapüügiseaduse § 23¹ lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises

§ 29lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu.

Lõpetada menetlus väärteoasjas nr 94001500401 Vladimir Vassiljevi poolt Kalapüügiseaduse § 23¹ lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises

§ 29

lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu.

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 183 alusel jätta menetluskulud riigi kanda ja hüvitada menetlusalustele isikutele nende poolt valitud kaitsjale makstud tasu: - Vladimir Vassiljev´ile 666,67 eurot; - Vladimir Tšertkov´ile 466,67 eurot; - Nikita Stepanov´ile 466,66 eurot. Edasikaebamise kord. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates

  1. jaanuarist
  2. MENETLUSE KÄIK 17.03.2015 koostas Keskkonnainspektsiooni vaneminspektor Margus Piirson väärteoprotokollid väärteoasjades nr 940015000399, 94001500400 ja 94001500401 selle fakti kohta, et xxx teostasid Nikita Stepanov, Vladimir Tšertkov ja Vladimir Vassiljev kalapüügiloa JÕ150021 alusel, mis annab õiguse püüda 5 nakkevõrguga kaldast kaugemal kui 1 km, kalapüüki 7 nakkevõrguga. Nakkevõrgu jada olid püügile asetatud järgmistes koordinaatides N 58 29, 211 E27 37,360 kuni N 58 59,057 E27 37,244 koguses 7 tk ja püügivahendi märgistus JÕ
  3. 2 Seega olid Nikita Stepanov, Vladimir Tšertkov ja Vladimir Vassiljev asetanud püügile püügiõigust omamata 2 nakkevõrku, millega rikkus Kalapüügiseaduse (KPS) § 13 lg 3, mille järgi õiguse kutseliseks kalapüügiks annab kalapüügiluba, mis võib olla kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba. Kalapüügiseadus § 20² lg 1 p 1 järgi loeti kalapüüginõuete tõsiseks rikkumisteks kutselisel kalapüügil EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 nimetatud tõsised rikkumised. EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 lg 1 alapunkti a järgi on tõsine rikkumine tegevus, mida vastaalt artiklis 3 kehtestatud kriteeriumitele käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina. EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 3 lg 1 alapunkti a mõistes on tõsise rikkumise asjaolud toidetud, kui isik on kalastanud ilma asjaomase rannikuäärse riigi väljastatud kehtiva loata. Kuna Nikita Stepanovil, Vladimir Tšertkovil ja Vladimir Vassiljevil puudus püügiõigus 2 nakkevõrgule, mis olid püügile asetatud xxx, siis on Nikita Stepanov, Vladimir Tšertkov ja Vladimir Vassiljev pannud toime tõsise rikkumise KPS § 20² lg 1 p 1 tähenduses. 20.04.2015 tegi Keskkonnainspektsiooni vaneminspektor Margus Piirson väärteoasjades otsuse, milles pidas tõendatuks Nikita Stepanov´i, Vladimir Tšertkov´i ja Vladimir Vassiljev´i poolt Kalapüügiseaduse § 23¹ lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist ja määras karistusena Nikita Stepanovile 150 trahviühikut summas 600 eurot, Vladimir Tšertkovile 150 trahviühikut summas 400 eurot, Vladimir Vassiljevile 150 trahviühikut summas 600 eurot. 04.05.2015 esitasid Nikita Stepanov, Vladimir Tšertkov ja Vladimir Vassiljev kohtule kaebused nimetatud otsuste peale. KAEBUSTE SISU Vastavalt rannapüügipäeviku nr. 002107 kannetele olid võrgud 5 tk (kanne nr. 6) kalapüügiloa nr. 150021 alusel paigaldatud 30.01.2015 (kanne nr. 1). Kalurid käisid võrke kontrollimas 03.02.2015 (kanne nr 2). Asjaolu, et kalurid kontrollisid nakkevõrke 03.02.2015, on tõendatud ka väärteoasja materjalides oleva kohtuvälise menetleja menetlusdokumentidega, mille kohaselt kontrolliti 03.02.2015 kalurit Vladimir Tšertkovi ning rikkumist ei tuvastatud. Kalapüügipäeviku kohaselt oli 03.02.2015 kalapüügiloa nr 150021 alusel püügil 5 nakkevõrku (kanne nr 1 teine rida) ning järgmine võrkude kontroll toimus 09.02.2015 (kanne nr 2 teine rida), seega vastavalt rannapüügipäeviku kannetele alates 03.02.2015 kuni 09.02.2015 kalurid vaidlusalust nakkevõrku jada ei kontrollinud ja nende võrkude juures ei käinud. Seega puudus neil igasugune võimalus panna ettenähtud 5-le nakkevõrgule juurde täiendavalt 2 nakkevõrku. xxx esitab kalapüügipäeviku originaali igakuiselt Põllumajandusministeeriumile hiljemalt järgmise kuu 05-ks kuupäevaks. Samuti ka kalapüügipäeviku 002107 originaal. xxx ega ka kohtuvälisel menetlejal ei ole tekkinud vaidlust ega kahtlust, et vastavalt püügipäeviku 002107 kannetele oli püügiloa nr 150021 alusel alates 30.01.2015 kuni 23.02.2015 vaidlusaluses püügikohas 5 nakkevõrku. Nimetatud asjaolu tõendab, et süüstatavad nakkevõrgud ei kuulunud xxx ja ei olnud pandud menetlusaluse isiku poolt kalapüügiloa nr 150021 alusel. Väidetav väärtegu on tõendamata. Kaebuse esitajaid ei ole kutsutud 05.02.2015 väidetava väärteo toimumise juurde, neile ei ole näidatud äravõetud võrke ning esitatud neid äratundmiseks. Kaebuse 3 esitajad kutsuti kohtuvälise menetleja juurde alles 17.03.2015 s.o. 1,5 kuud hiljem. Ka ei ole teatatud väidetavast väärteost kalapüügiloa xxx. Seega on alust arvata, et vaidlusalusel nakkevõrgud ei kuulunud xxx ning need ei ole seotud menetlusaluste isikutega. Kohtuväline menetleja ei ole arvestanud ka kalapüügipäeviku kannetega, mille kohaselt oli alates 30.01.2015 kuni 14.02.2015 vaidlusaluses võrgujadas 5 nakkevõrku. Seega kui Keskkonnainspektsioon oleks püügijada (7 nakkevõrku) eemaldanud, oleks see pidanud kajastuma ka rannapüügipäevikus. Puuduvad igasugused tõendid, et ajavahemikus 03.02.2015 kuni 09.02.2015 oleks kaebaja käinud vaidlusaluse võrgujada juures. Nikita Stepanov, Vladimir Tšertkov ja Vladimir Vassiljev palusid tüstada Keskkonnainspetsiooni 20.04.2015 otsused ning lõpetada väärteomenetlus. KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohtuistungil ülekuulatud menetlusalune isik Vladimir Vassiljev andis ütlusi, et 30.01.2015 pani ta koos Stepanovi ja Tšertkoviga järve 5 võrku loa JÕ0021 alusel. Täideti päevik ja võrkude alguses ja lõpus oli lipp. Võrgud seisid kuni 03.02.
  4. xxx käisid teiste lubade alusel. 03.02.2015 kontrolliti võrkusid inspektorite Mxxxja Txxx juuresolekul. Nad lugesid ka võrgud üle. Pikkust ei mõõdetud. Rikkumisi ei tuvastatud ja nad sõitsid ära. Nemad võtsid kala ja sõitsid ka ära. Tagasi läksid 09.02.2015, kuid kala oli vähe, kõik võrgud olid kohal. Ülemus ütles, et inspektsioonist helistati, et võeti võrgud ära, kuid nad ei saanud aru, mis võrkudest käib jutt. Märtsis kutsuti neid inspektsiooni. Palusid inspektsioonis näidata võrke, kuid seda ei tehtud. Võrke tähistati punaste lippudega, mille allserva on märgitud püügiloa nr. Need olid xxx võrgud. Päevikut täitis Tšertkov. Võrgud eemaldati 23.
  5. Teistes kohtades olid neil võrgud paigaldatud teiste püügipäevikute järgi. Kohtuistungil ülekuulatud menetlusalune isik Vladimir Tšertkov andis ütlusi, et 30.01 panid nad järve 5 võrku. Inspektorid käsid kontrollimas, kõik oli korras. Hiljem ütles ülemus, et nende võrgud on püügilt maha võetud. Nad imestasid, kuna just tulid võrkude juurest. 09.02.2015 kala polnud. Võrgud eemaldati 23.
  6. Need olid Soome võrgud. Teistel päevadel käisid nad järvel teiste lubade alusel. Märtsis kutsuti ülekuulamisele, öeldi, et võeti ära 7 võrku, kuid nende võrgud olid alles. Kohtuistungil ülekuulatud menetlusalune isik Nikita Stepanov andis ütlusi, et 30.01 panid nad võrgud sisse ja tulid neid kontrollima 03.
  7. Ka KKI tuli sel päeval kontrollima. Kontrolliti püügipäevikut, kala kogust ja võrke. Rikkumisi polnud. Nad sõitsid ka mööda võrgujada. Järgmine kord läksid nad võrke kontrollima 09.02, midagi polnud muutunud, kala oli võrgus vähe. O.Ivxxxütles, et KKI võttis võrgud ära. Nende võrgud olid seal, kuhu nad panid. Neid kutsuti inspektsiooni, võrke ei näidatud. Neil olid xxx. Loa JÕ021 alusel panid nad sisse 5 võrku. Võrke mõõdavad sammudega, on umbes 70 m. Võrgud võeti püügilt 23.
  8. Märtsis kutsuti neid inspektsiooni ja öeldi, et nende loa alusel on ära võetud 7 võrku. Võrke ei näidatud. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud OxxxIxxx selgitas, et menetlusalused isikud on tema töölised. Tema jagab xxx kaluritele võrke välja püügiloa aluselxxx kui xxx võrgud. Vassiljevile, Tšertkovile ja Stepanovile andis ta xxx võrgud. Selle loa alusel said nad 5 võrku. Inspektsioonist teatati, et selle loa alusel võeti ära 7 võrku. Palus talle võrke näidata, kuid seda ei tehtud. Teatas Tšertkovile, et võeti nende võrgud ära, kuid nad kontrollisid 09.02 võrke ja need olid alles. Kala andsid üle. Püügipäevik saadetakse kuu lõpus Maaeluministeeriumisse. Inspektsiooni ta ei 4 teatanud, et kõik võrgud on alles. Neil on veel 8 kalurit. Neil võivad olla erinevad võrgud. Enne väljastamist mõõdab ta võrgud üle. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud Txxx Rxxx selgitas, et 03.02.2015 kontrolliti 2 võrku, püügipäevikut, luba. Kontrollimine jäi pooleli, kuna teistel inspektoritel oli saani rike. Rikkumisi ei tuvastatud. Kala kogust arvestades tekkis kahtlus. 05.02.2015 sõitis koos xxx samasse kohta. Lippude vahemaa oli lubatust pikem - 500 m, kuid 5 võrgu vähemaa ei tohi ületada 350 m. Oli 7 võrku. Võtsid kõik võrgud ära. Võrgud oli Smolnitsa piirkonnas üle 2 km kaldast. Läksid sinna saani jälgede järgi ja GPS andmetel. Teisi lippe vist polnud. Lippudel oleva loa numbri järgi tuvastati, et need xxx. Kohtuväline menetleja esitas kohtule täiendava tõendina asitõendi 21.10.2015 vaatlusprotokolli koos kalibreerimistunnistuse ja mõõtevahendi taatlustunnistusega. Kohus avadlas need. Kohtuistungil avaldati väärteotoimikust nr 940015000400 järgmised materjalid: Lk 22 – kaluri püügiloa detailandmed. Lk 24 – mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTLL-12/
  9. Lk 25-28 – objekti kontrollimise protokoll nr
  10. Lk 29-30 – objekti kontrollimise protokoll nr
  11. Lk 31-32 – meetme kohaldamise protokoll nr 1049549 Kohtuistungil avaldati väärteotoimikust nr 940015000399 järgmised materjalid: Lk 34-35 - 28.10.2014 kiirmenetluse otsus väärteoasjas
  12. Kohtuistungil avaldati väärteotoimikust nr 940015000401 järgmised materjalid: Lk 22-31 – 07.10.2013 otsus üldmenetluses. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud menetlusalused isikud, tunnistajad, kohtuvälise menetleja ametniku, vahetult uurinud asjas esitatud tõendid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendid nende kogumis, leiab, et Vladimir Vassiljevi, Vladimir Tšertkovi ja Nikita Stepanovi kaebused on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele.

§ 123

kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.

§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kalapüügiseaduse (kuni 30.06.2015 redaktsioon) § 13 lg 3 kohaselt annab õiguse kutseliseks kalapüügiks kalapüügiluba, mis võib olla kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba. Kehtiva kalapüügiseaduse § 5 lg 1, lg 2 p 3 kohaselt võib kala püüda või veetaimi koguda kalapüügiõiguse alusel; Sõltuvalt kasutatavatest püügivahenditest on sh kutselise kalapüügi õigus. Kalapüügiseaduse § 23-1 lg 1 sätestab vastutuse kala,- jõesilmu- või vähipüügi või selle korraldamise eest keeluajal või -alal või keelatud vahenditega või loata või loa nõudeid rikkudes, samuti muude kala püügi, kalavaru kaitse või kasutamise nõuete rikkumise eest või kala ostu või müügi nõuete rikkumise eest või kala, mille päritolu ei ole tõendatav, käitlemise eest, või keelatud 5 elektripüügivahendi kasutamise, valmistamise, omamise, ladustamise, võõrandamise või transportimise eest. Kehtiva kalapüügiseaduse § 75 lg 2 sätestab vastutuse kalapüügi eest loata või loa nõudeid rikkudes või kalapüügi eest merel kalalaevatunnistuseta laevaga või sertifitseerimata mootorivõimsusega kalalaevaga. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õugusvastase ja süülise teo eest. Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktstruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel konttrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrolltasandile (RKKK 3-1-1-74-10). Käesolevas väärteoasjas on süüdistus esitatud Vladimir Vassiljevile, Vladimir Tšertkovile ja Nikita Stepanovile selles, xxx teostasid Nikita Stepanov, Vladimir Tšertkov ja Vladimir Vassiljev kalapüügiloa JÕ150021 alusel, mis annab õiguse püüda 5 nakkevõrguga kaldast kaugemal kui 1 km, kalapüüki 7 nakkevõrguga. Nakkevõrgu jada olid püügile asetatud järgmistes koordinaatides N 58 29, 211 E27 37,360 kuni N 58 59,057 E27 37,244 koguses 7 tk ja püügivahendi märgistus JÕ

  1. Seega olid Nikita Stepanov, Vladimir Tšertkov ja Vladimir Vassiljev asetanud püügile püügiõigust omamata 2 nakkevõrku, millega rikkus Kalapüügiseaduse (KPS) § 13 lg 3, mille järgi õiguse kutseliseks kalapüügiks annab kalapüügiluba, mis võib olla kalalaeva kalapüügiluba või kaluri kalapüügiluba. Kalapüügiseadus § 20² lg 1 p 1 järgi loeti kalapüüginõuete tõsiseks rikkumisteks kutselisel kalapüügil EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 nimetatud tõsised rikkumised. EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 lg 1 alapunkti a järgi on tõsine rikkumine tegevus, mida vastaalt artiklis 3 kehtestatud kriteeriumitele käsitatakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügina. EL Nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 3 lg 1 alapunkti a mõistes on tõsise rikkumise asjaolud toidetud, kui isik on kalastanud ilma asjaomase rannikuäärse riigi väljastatud kehtiva loata. Kuna Nikita Stepanovil, Vladimir Tšertkovil ja Vladimir Vassiljevil puudus püügiõigus 2 nakkevõrgule, mis olid püügile xxx, siis on Nikita Stepanov, Vladimir Tšertkov ja Vladimir Vassiljev pannud toime tõsise rikkumise KPS § 20² lg 1 p 1 tähenduses. Käesolevas väärteoasjas koostatud väärteoprotokollidest ja otsustest tuleneb, et isikuid süüdistatakse selles, et nad püüdsid kala Kalapüügiseaduse § 20² lg 1 p 1 nõuete rikkudes, st panid toime Kalapüüdiseaduse § 23¹ lg 1 ettenähtud väärteo. Kohus kontrollib süüteokoosseisu olemasolu, alustab süüteokoosseisu objektiivsest küljest, lähtudes esitatud süüdistuse raamest. Väärteoasjas puudub vaidlus, et Vladimir Vassiljev, Vladimir Tšertkov ja Nikita Stepanov on kutselised kalurid, kes tegelevad kalapüügiga ja kes kolmekesi käisid 03.02.2015 xxx võrkusid kontrollimas. Kohtul tuleb tuvastada kas 09.02.2015 inspektorite poolt ära võetud võrgud (7 tk) kuuluvad menetlusalustele isikutele ja olid nende poolt paigadatud. Selleks on vajalik anda hinnangut kohtuvälises menetluses kogutud ja kohtuistungil vahetult uuritud tõenditele. 6 Menetlusalused isikud Vladimir Vassiljev, Vladimir Tšertkov ja Nikita Stepanov oma süüd ei tunnistanud ja seletasid, et 30.01.2015 paigaldasid xxx loa alusel 5 võrku ja 03.02.2015 käisid nad võrkusid kontrollimas. Sinna tulid ka KKI inspektorid. Nad kontrollisid püügiliba, päevikut, kala ja võrkusid, rikkumisi polnud. Järgmine kord läksid nad kontrollima võrke 09.02.2015, need olid kohal, kuid kala oli vähe. Hinnates väärteoasjas kogutud tõerndeid, leiab kohus, et menetlusaluste isikute ütlused ei ole ümber lükatud. On tuvastatud ja selles ei ole vaidlust, et püügiloa nr JÕ150021 alusel, mille omanikuks on OÜ xxx, püüdisd kala Vladimir Vassiljev, Vladimir Tšertkov ja Nikita Stepanov. Luba on antud 5 võrgule ajavahemikus 01.01.2015-31.12.
  2. Kohtu hinnangul tunnistaja Txxx Rxxx ütlused ei ole veenvad ja on vastuolus dokumentaalsete tõenditega (objekti kontrollimise protokollide ja riiklikus järelevalves tõendi kogumise protokolliga), seega ei pea kohus tunnistaja ütlusi usaldusväärseteks. Tunnistaja Txxx Rxxx andis kohtuistungil ütlusi, et 03.02.2015 tema Keskkonnainspektsiooni inspektorina koos Margus Piirsoniga xxx kutselisi kalureid xxx ning rikkumisi ei tuvastanud. Samas tunnistaja seletas, et suure kalakoguse pärast tekkisid inspektoritel kahtlus, et püük teostatakse rikkumisega, kuid inspektorid lahkusid kohalt. Nad koos Margus Piirsoniga tulid tagasi samale kohjale alles 05.02.2015 ja tuvastasid, xxx kalurid teostasid kalapüüki 7 nakkevõrguga, kuid luba oli välja antud püügile 5 nakkevõrguga. Tunnistaja ütlused on vastuolulised, kuna ta väidab, et rikkumisi ta koos M.Piirsoniga ei tuvastanud, mis on kooskõlas 03.02.2015 objekti kontrollimise protokolliga. Samas tunnistaja seletas, et nendel tekkis kahtlus rikkumise kohta. Jääb arusaamatuks, miks Keskkonnainspektsiooni inspektorid, kellel tekkkis kahtlus, et püük teostatakse rikkumisega, ei kontrollinud kohe, kalurire juuresolekul, nakkevõrgude arvu, mis on ka nende töökohustuseks – rikkumise ilmnemisel kohe reageerima, vaid sõitsid sealt ära. 03.02.20145 koostatud objekti kontrollimise protokolli nr 1049366 kohaselt kella 13.07 – 13.20 kontrolliti kalurit Vladimir Tšertkovi koordinaatidel N 58 59 300 E 27 35
  3. Kontrolliti 3 nakkevõrku, rikkumisi ei tuvastatud. Tunnistaja T. Rxx kinnitas, et 05.02.201505.02.2015 sõitsid nad ta koos Margus Piirsoniga samasse kohta vanade jälgede ja GPS järgi, kuid 05.02.2015 objekti kontrollimise protokollis nr 1049549 koordinaate ei ole üldse märgitud. Väärteoprotokollides ja riiklikus järelevalves tõendi kogumise protokollis on aga märgitud teo toimepanemise koordinaatideks - N 58 29, 211 E27 37,360 kuni N 58 59,057 E27 37,244, mis erinevad 03.02.2015 objekti kontrollimise protokollis märgitud koordinaatidest. Riiklikus järelevalves tõendi kogumise protokollis nr 1049549 on ka märgitud, et „selguseta kuuluvusega kalapüügivahendid (nakkevõrgud) eemaldati püügilt korrarikkumise kõrvaldamiseks ja võeti hoiule“. Kohtule jääb arusaamatuks, miks on protokollis kirjas, et nakkevõrgude kuuluvus ei ole selge, kui tunnistaja Txxx Rxxxr ütluste järgi tulid nad M.Piirsoniga samasse kohta, kus 03.02.2015 kontrollisid xxx kalureid. Samuti miks ei ole koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, ei ole sündmuskoht ega xxx eemaldatud tähistatud ja märgistatud nakkevõrgud pildistatud, miks hiljem, kohtuvälise menetluse käigus, ei olnud nakkevõrgud esitatud ära tundmiseks kaluritele xxx juhatuse liigile xxxx. 7 Kohtuväline menetleja esitas kohtuistungil asitõendi (nakkevõrge) vaatlusprotokolli, mis on koostatud 21.10.2015, kuid antud tõend ei lükka menetlusaluste isikute ütlusi, et nad ei asetanud kalapüügiloa JÕ150021 püügile nakkevõrke rohkem kui on loaga ettenähtud. Vaatlusprotokollist ei tulene, et võrgud on tähistatud märgistusega kas „JÕ150021“ või „JÕ21“. Vaatluse käigus ei ole võrgud pildistatud. Eeltoodu alusel, arvestades vastuolusid tunnistaja TxxxRxxx ütlustes ja dokumentaalsetes tõendites, loeb kohus tunnistaja ütlusi, objekti kontrollimise protokolle nr 1049366 ja nr 1049549 ning riiklikus järelevalves tõendi kogumise protokolli ebausaldusväärseteks tõenditeks ning jätab välja tõendikogumist. Nii Vladimir Vassiljev, Vladimir Tšertkov, Nikita Stepanov kui ka tunnistaja O.Ixxxkinnitasid kohtuistungil, et peale seda kui nad 09.02.2015 said teada, et inspektsioon on ära võtnud 7 nende võrku, läksid nad neid kontrollima ja nende paigandatud 5 võrku olid omal kohal. Need olid seal kuni püügihooaja lõpuni 23.02.
  4. Samuti kinnitas tunnistaja O.Ixxx, et ta ei väljastanud vahepeal menetlusalustele isikutele uusi võrke ning püügiperioodi lõpus tagastati need kõik temale. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et käesolevas väärteoasjas puuduvad tõendid selle kohta, et just Vladimir Vassiljev, Vladimir Tšertkov ja Nikita Stepanov oleksid püüdnud kala 7 nakkevõrguga koordinaatides N 58 29, 211 E27 37,360 kuni N 58 59,057 E27 37,244, et nad rikkusid Kalapüügiseaduse § 20² lg 1 p 1 sätestatud. Kuna Vladimir Vassiljevi, Vladimir Tšertkovi ja Nikita Stepanovi tegudes puudub Kalapüüdiseaduse § 23-1 lg 1 objektiivne koosseis, ei siirdu kohus järgmisele kontrolltasandile - subjektiivse koosseisu, õigusvastasuse ning süü tasanditele. Lähtudes ülalmainitust leiab kohus, et Vladimir Vassiljevi, Vladimir Tšertkovi ja Nikita Stepanovi kaebused tuleb rahuldada, tühistada Keskkonnainspektsiooni vaneminspektor Margus Piirson 20.04.2015.a üldmenetluse otsused väärteoasjades nr 94001500399, 94001500400 ja 94001500401 ning lõpetada väärteomenetlused

§ 29lg 1 p 1 sätestatud alustel.

Menetluskulud

§ 23

kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitus kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Menetlusaluste isikute kaitsja on kohtule esitanud õiendid, mille kohaselt on õigusabi eest tasunud: - Vladimir Vassiljev´ile 666,67 eurot; - Vladimir Tšertkov´ile 466,67 eurot; - Nikita Stepanov´ile 466,66 eurot. Kaitsja on palunud hüvitada Vladimir Vassiljev´ile, Vladimir Tšertkov´ile, Nikita Stepanov´ile kaitsja tasu. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, taotluses esitatud kaitsja tasu suurus on mõistlik, ning taotlus kuulub rahuldamisele. Vladimir Vassiljev´ile, Vladimir Tšertkov´ile, Nikita Stepanov´ile 8 tuleb hüvitada riigieelarve vahenditest tema poolt valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ülalmainitud ulatuses.

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 183 alusel tuleb jätta menetluskulud riigi kanda ja hüvitada menetlusalustele isikutele nende poolt valitud kaitsjale makstud tasu. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.