Obsah (6)

§ 429§ 449§ 436§ 432§ 173§ 162

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2016. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-15-15274 Kohtuasi Eesti Vabariigi (Haridus- j

§ 429lg 1.

Hageja on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest kostja L. I. osas. KOHTU PÕHJENDUSED 8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Käesolev otsus käsitleb

§ 449järgi ainult hagi aegumist.

1. Kui riik on täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 21 lg 2 järgi nõudeõigus laenusaaja vastu kogu krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Tegemist on seadusjärgse lepingulise nõude üleminekuga VÕS § 173 lg 1 mõttes ning uus võlausaldaja astub senise asemele. Riik täitis laenusaaja kohustuse 28.05.
2. a (tl. 40). Õppetoetuste ja õppelaenu seaduses nõude aegumise kohta erisätteid ei ole ja seega tuleb asi lahendada kehtiva TsÜS alusel. Sisuliselt on õppelaen tavaline tsiviilõiguslik laenuleping, mille eripäraks on soodusintress (intressivahe katab riik) ja riigipoolne tagatus krediidiasutuse ees (RKTKo 3-2-1-178-10 p 20).
3. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143). Vastavalt TsÜS § 146 lg 1on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.
4. Kohus loeb kostjate vastuses viidatud „uue hagi samadel alustel samade poolte vahel esitamise tähtaeg on möödas“ aegumise kohaldamise taotluseks. Kostjatel puuduvad juriidilised teadmised, et esitada aegumise taotlus, kus sõnasõnalt taotleda aegumise kohaldamist. Lausega „esitamise tähtaeg on möödas“ on kostjad väljendanud nõude aegumise kohaldamist. 12.

§ 436

lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ja muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsüS § 147 lg 1 lg 2). Korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks.

1. Kostjad V. L. ja I. L. on hagejale käenduslepingust tulenevat kohustust täitnud alates 22.02.
2. a kuni 03.07.
3. a (tl 84-90). Hageja teavitas 11.06.
4. a laenusaajat M. L.t võlgnevuse tasumisest summas 14 343,48 krooni (916,72 eurot) hiljemalt 11.07.
5. a (tl 41) Hageja saatis 30.07.
6. a käendajatele teated, milles palub tasuda võlgnevus 14 375,35 krooni (918,75 eurot) koos maksekuupäeva intressidega hiljemalt 02.09.
7. a (tl 42-45).
8. 04.01.
9. a esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse laenusaaja ja käendajate vastu. Pärnu Maakohtu 15.06.
10. a määrusega jäeti hageja avaldus läbi vaatamata, seoses sellega, et hageja võttis avalduse tagasi. (kohtumäärus jõustus 15.11.
11. a) (tl 46-52). 4
12. Kuna hagejale läks üle panga nõue kostja vastu laenulepingu alusel, ei tekkinud hagejal seaduse alusel uut nõuet kostja vastu. Seega on tegemist tehingust tuleneva nõude aegumisega. Järelikult aegus hageja nõue kostja M. L. vastu 31.12.
13. a kell 24.
14. Hageja esitas haginõude kostja vastu 13.10.
15. a, st pea kolm aastat peale aegumistähtaja lõppu. Asjas ei ole esitatud asjaolusid, mis annaks aluse kohaldada kümneaastast nõude aegumist ettenägevat TsÜS § 146 lg-t
16. Samuti ei ole hageja esitanud asjaolusid, mis viitaks aegumise peatumisele. Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub TsÜS § 144 järgi ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Seega puudub vajadus intressinõude aegumist eraldi käsitleda. Eelneva põhjal on hageja nõue kostja vastu tervikuna aegunud ja hagi tema vastu tuleb sel põhjusel jätta rahuldamata
17. Kohus leiab, et nõuded käendajate vastu on aegunud tulenevalt Riigikohtu 04.02.
18. a otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-153-14 (p 9), mille kohaselt nõuded käendaja vastu hakkavad aeguma samal ajal kui samad nõuded võlgniku vastu.
19. Eelneva põhjal leiab kohus, et hageja nõue kostjate M. L., A. L., I. L. ja V. L. vastu on tervikuna aegunud ja hagi tuleb sel põhjusel jätta rahuldamata.

§ 449lg 3 alusel on käesolev otsus lõppotsus ja kohus asja edasi ei menetle.

1. Vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid (RKTKo-d 3-2-1-101-07 p 11 ja 3-2-1-131-07 p 12).
2. Hageja esitas kohtule kostja L. I. vastu nõudest loobumise avalduse. Kohus võtab hagist loobumise L. I. vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
3. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Loobuda on võimalik kuni asja kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (

§ 429lg 1).

Hageja esitas 03.12.

1. a kohtule avalduse, mille kohaselt hageja loobub hagist kostja L. I. vastu.
2. Kohus selgitab hagist loobumise õiguslikke tagajärgi. Vastavalt

§ 432

, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. MENETLUSKULUDE JAOTUS 22. Vastavalt

§ 173

lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab hagi rahuldamata, seega jäävad menetluskulud hageja kanda. 5 / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen kohtunik 6