Obsah (8)

§ 96§ 80§ 97§ 100§ 101§ 99§ 102§ 98

2-15-14255 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2016. a, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-14255 Tsiviilasi A

) on sätestatud põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad 2 2-15-14255 sugulased. Kohtule esitatud sünni tõenditest /tlk 5, 6/ nähtub, et kostja on hagejate vanem, seega ülenejaks sugulaseks

§ 80

lg 1 järgi, olles ülalpidamiskohustuslaseks.

§ 97p-st 1 tulenevalt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Hagejad on käesoleval ajal alla 18aastased isikud, seega alaealised.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vaidlust ei ole selles, et hagejad ja kostja elavad eraldi. Hagejad elavad koos emaga.

1. Hagejad on 24.09.2015 esitanud kohtule elatise nõude, paludes, et kohus mõistaks alates 01.06.2015 välja elatise miinimummääras /tlk 3/. Kostja on vastuses hagile /tlk 18/ leidnud, et on nõus maksma elatist lastele 100 eurot kuus. Hagejad on vastuses kostja vastusele /tlk 22/ leidnud, et 100 eurot kuus ei ole laste vajadusi silmas pidades piisav ning et kostja ainsaks sissetulekuks ei ole töövõimetuspension, vaid ka juhutöödest saadav töötasu.
2. Lapse ülalpidamise nõude suurus on sätestatud

§-s 99. Viidatud paragrahvi lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kehtiva regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrusega nr 166 on alates 01.01.2015 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot. Alates 01.01.2016 on Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrusega nr 139 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot. Seega ei tohtinud hagi kohtusse esitamise ajal 24.09.2015 igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 195 eurot ning alates 01.01.2016 väiksem kui 215 eurot. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et tulenevalt

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu

1. jaanuari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1160-12, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu
3. aprilli
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14).
5. Kohtul tuleb hagejate ülalpidamiskohustuse ulatus kindlaks määrata nende vajaduste järgi

§ 99

ja § 101 lg 1 mõttes ning arvestada muu hulgas ka kohustatud isiku varalist seisundit

§ 102

mõttes, kusjuures arvestada tuleb nii kostja ülalpidamisvõimet kui elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida kostja asetamist raskesse majanduslikku olukorda. Kohus märgib, et lapse ülalpidamisel saavad vanemad lähtuda oma varalisest seisundist, eelkõige sissetulekust, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral ka vanema muust varast, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. 12.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt sama paragrahvi 2. lõikele ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 13. Kostja märgib, et peab ülal eakat (67 a) ema. Antud asjaolu ei anna alust vähendada väljamõistetavat elatist või jätta elatis välja mõistmata.

§ 98

lg 1 sätestab, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme 3 2-15-14255 sugulast kaugema astme sugulasele. Seega lasub kostjal kohustus anda ülalpidamist eelkõige alaealisele lapsele ja seejärel teistele sugulastele.

1. Vaidlust ei ole selles, et kostja on 80% ulatuses töövõimetu ja talle on määratud raske puue. Pensionitunnistuse kohaselt on kostjale määratud töövõimetuspensioni suurus alates 01.04.2015.a. 241.29 eurot kuus. Kostja väitel on tal järelmaks 50 eurot kuus ning lisaks peab kostja enda väitel toetama oma eakat ema. Kinnisvara, mootorsõidukeid ega muud registrisse kantavat vara kostjale kohtu poolt kontrollitud andmete kohaselt ei kuulu. Täitemenetluse registri andmete kohaselt on kostja suhtes algatatud täitemenetlus 180/2015/
3. Arvestades kostja sissetulekute ning väljaminekute suurusega, töövõimega 20% ulatuses, varalise seisundiga, temal lasuvate rahaliste kohustustega (järelmaks) ning kostja poolt ülalpeetavate laste vajadustega, on põhjendatud rahuldada hagejate elatise nõue osaliselt. Hagejad on kohtule väitnud, et neile teadaolevalt on kostja sissetulekud juhutöödest kohati kuni 700 euro suurused. Kohtu poolt asjas kogutud tõenditest nähtuvalt on kostja augustis 2015 saanud netopalka 302.31 eurot. Kohus võtab arvesse, et kostja on piiratud töövõimega ning ei pruugi olla igakuuliselt võimeline juhutöödega teenima ühtlaselt suurt töötasu eelnimetatud ulatuses. Võttes aluseks neljakuulise perioodi augustist 2015 kuni novembrini 2015, on kostja keskmine sissetulek antud perioodil ca 316 eurot kuus, seega kostja ülalpidamisvõime (arvestades kahe alaealise hageja ning kostja vajadusi võrdselt) oleks ca 105 eurot kuus. Kohtu hinnangul on kostja eelduslikult võimeline maksma hagejatele elatist 105 eurot kuus kummalegi hagejale ning seejuures säilib kostjale endale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Kohus lähtub siinjuures eeskätt asjaolust, et lisaks Sotsiaalkindlustusametilt saadavale pensionile on kostja võimeline teenima lisasissetulekut vähemalt 75 euro ulatuses kuus. Kohus leiab, et kostja on suuteline antud kohtuotsust täitma ning väljamõistetud elatis ei ole kostjale ebamõistlikult koormav. Kuigi igakuine elatis mõlemale hagejale jääb allapoole seaduses ettenähtud miinimummäära ja katab vaid hagejate elementaarsed hädapärased vajadused, vastab elatis nimetatud määras kohustatud vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele lastele ülalpidamist anda.
4. Kohus selgitab, et kuna laps vajab ülalpidamist iga päev, on vanem kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Ülalpidamiskohustuse täitmine on vanemale seadusest tulenev esmane kohustus ning sellega peab vanem omale täiendavate kohustuste võtmisel ja kulutuste planeerimisel arvestama. Kohus märgib, et

§ 100

lg 2 teisest lausest tulenevalt peab lapsega koos elav vanem kasutama elatist lapse huvides.

1. Eeltoodud põhjendusi arvestades rahuldab kohus L Mi ja H Mi hagi K Mi vastu elatise suurendamise nõudes osaliselt ja mõistab kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise 105 eurot kuus alates 01.06.2015 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Väljamõistetud elatis tuleb kanda hagejate seadusliku esindaja T S pangakontole. Kohus selgitab, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema (te) varaline seisund on võrreldes käesoleva kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning samuti juhul, kui kostja tervislik seisund on muutunud. Hageja täisealiseks saamisel on tal õigus pöörduda kohtu poole nõudega kostja vastu elatise saamiseks, kui ta jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Antud juhul jätab menetluskulud kostja kanda, kuna hagejad on alaealised. 4 2-15-14255 Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et pooled oleks menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrama. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 5