← Eesti

4-15-8797/16

Obsah (7)§ 29§ 123§ 110§ 133§ 55§ 132§ 38

Väärteoasi nr 4-15-8797 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtuistungisekretär Kohtunik Ülle Raag Margit Veike Otsuse tegemise aeg ja koht 28. detsember 2015, Jõgeva

§ 29lg.

1 p. 1 alusel. Valdeko Paju kaebus rahuldada. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta riigi kanda. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui kassatsiooni esitamisest on teatatud, on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 18.jaanuaril 2016.a. alates kella 15-st. Kassatsioon tuleb esitada Tartu Maakohtule (Jõgeva kohtumajale) 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, s.o alates

  1. jaanuarist 2016.a. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui edasikaebamise tähtaeg on möödunud või kui kassatsiooni ei ole esitatud. KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS
  2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Erki Radu koostas
  3. oktoobril 2015 väärteoasjas nr 230215015802 kiirmenetluse otsuse. Otsuse kohaselt juhtis Valdeko Paju 06.10.2015 kell 12.45 Jõgeva linnas Kesk tänava- Suur tänava ristmikul mootorsõidukit Volvo FLC registreerimisnumbriga xxxxxxxxxmilles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kontrollimise hetkel ei kasutanud sõidumeerikut. Mootorsõidukile paigaldatud sõidumeerik ei vastanud kehtesttaud nõuetele. Sõidumeeriku suhtes oli läbi viimata iga kahe aasta järgne hälvete määramisega kontroll. Viimane kontroll teostatud 2.10.
  4. Sõidukile ei laiene Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr.561/2003 ertikli 3 toodud erisused. Kirjeldatud teoga rikkus V.Paju LS § 131 lg.1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr. 165/2014 artikkel 34 nõudeid, Liiklusseaduse (LS) § 73 lg 1, MKM 03.03.2011 määrus nr . 17 § 10 lg.1, MKM määrus 13.06.2011 nr. 42 lisa 1 kood 109; Toimepandud väärtegu on kvalifitseeritav LS § 14 ja § 211 järgi. Kergendava asjaoluna arvestas menetleja, et isik kahetses puhtsüdamlikult oma süüd ja et isik tunnistab oma süüd. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja, et isikul ei ole kehtivaid karistusi Liiklusseaduse rikkumise eest. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 63 lg.1 juhindudes määras kohutväline menetleja rahatrahvi seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse- LS § 214 rikkumise eest trahvi 65 trahviühikut, mis on 260 eurot. MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUS
  5. V.Paju esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse (tl.1 ), vaidlustades otsust täies ulatuses ning taotledes otsuse tühistamist. 2.1 V.Paju on seisukohal, et kohtuväline menetleja on koostanud otsuse ja määranud rahatrahvi tuginedes valele paragrahvile. Neid paragrahve- LS § 131 lg.1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr. 165/2014 artikkel 34 ei saa rakendada, kuna ta töötab sõiduki omaniku Softcom OÜ juures pehmemööbli valmistaja ametikohal, mitte autojuhina. Sõidukit Volvo juhtis ta kontrollimise hetkel tööks vajaliku materjali transpordiks, mitte 2 kaugemal kui 50 kilomeetri raadiuses MO-Puit Jõgeva AS-st, mis asub Õuna külas Jõgevamaal Softcom OÜ-sse, mis asub Turu 5B Jõgeva, vahemaa umbes 3,3 km. Kaebuse esitaja leiab, et LS § 130 lg.12.4 järgi on temale määratud otsus tühine. See paragrahv näeb ette, et sõiduk või sõiduk koos haagise või poolhaagisega, mille lubatud suurim täismass kokku ei ületa 7500 kilogrammi, veab juhile seoses tema tööga vajalikke materjale, seadmeid või masinaid. Sellist sõidukit tohib kasutada ettevõtte asukohast kuni 50 kilomeetri raadiuses, tingimusel, et sõiduki juhtimine ei ole juhi põhitegevus. Kaebuse esitaja lisas tõenina oma töölepingu nr. 335 (tl.3). KOHTUVÄLISE MENETLEJA KIRJALIK VASTUS
  6. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebuses toodud põhjendustel menetleja otsuse tühistamiseks aluseid ei ole (tl.21-22). Sõidumeeriku kasutamise eesmärgiks on ühtlustada konkurentsitingimusi sisetranspordi liikide, eriti autoveosektori osas, parandada töötingimusi ja liiklusohutust. Sõidumeeriku kasutamisest vabastatud vedude loetelu, juhi ja tema tööandja kohustused sätestab LS § 130 lg.1 järgi EU määrus nr . 561/
  7. V.Paju 06.10.2015 tema peatamise momendil ei tegelenud tööks vajalike materjalide veoga. V.Paju esitatud tööleping ei tõenda ja muid tõendeid ei ole esitatud selle kohta, et 06.10.2015 pidi V.Paju veoteenuse osutamisel lähtuma enda ja OÜ Softcom vahelisest töölepingust ja et sõiduk tol hetkel osales vahetult just MO-Puit Jõgeva AS-st Turu t. 5B OÜ Softcom hoonesse vajalike töövahendite transportimisega. Kohtuväline menetleja viitab Riigikohtu lahendile 3-1-1-11-14, mis räägib pööratud tõendamiskoormisest sõidumeeriku kasutamise nõuete rikkumise puhul. Kohtuväline menetleja leiab, et V.Paju kasutatud sõiduki kasutamise eesmärk ei ole üksnes tööks vajalike vahendite transportimine, vaid ka kaubaveoteenuse osutamine, kuivõrd sõidukile on paigaldatud sõidumeerik, mida lihtsalt ei kasutata ja mis ei ole viidud vastavusse kehtivate nõuetega. LS § 131 lg.1 järgi toimub mootorsõidukijuhi töö- ja puhkeaja arvestus sõidumeeriku salvestuslehtede või digitaalse sõidumeeriku mällu salvestatud andmete järgi. V.Paju juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas veoseveoks ehitatud mootorsõidukit, mistõttu saab menetlusalust isikut käsitleda juhina ja tema tegevust autoveona määruse 561/2006 art 4 p.a, p.c mõistes. V.Paju poolt juhitud sõiduk vastab sama määruse art 2 lg.1 p.a tingimustele. Kohtuväline menetleja leiab, et V.Paju on pannud toime LS § 211, § 214 järgi kvalifitseeritava väärteo, väärteo menetlemisel on kohtuväline menetleja järginud väärteomenetlusõigust, menetlusnorme rikutud ei ole. Karistus on LS § 214 järgi määratud vastavalt isiku süü suurusele, üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele.
  8. Kohus arutas väärteoasja
  9. detsembril 2015 peetud kohtuistungil. Kohtuistungi rakendavas osas soovis V.Paju esitada kaks tõendit- tema töölepingu koos muudatusega ja sõidupäeviku, milles kirjas igapäevased sõidud selle autoga. Kohus jättis töölepingu vastu võtmata, kuna see on juba toimikus, töölepingu muudatus käsitleb palga muutmist, mis selles asjas ei ole käsitletav.Kohtuistungi käigus tegi kohus määruse sõidupäevikust kahe lehe võtmise kohta asja juurde- need on septembri ja oktoobrikuu 2015 kohta ehk aja kohta, millesse jääb rikkumine. Sõidupäevikul leheküljenumbreid ei ole. Kohus avaldas istungil kogu väärteotoimikus oleva materjali, v.a istungil üle kuulatud menetlusaluse isiku V.Paju ütlused. 3 Kohtuvaidlustes jäi menetlusalune isik kaebuse juurde ja taotles otsuse tühistamist. Ta ei ole nõus ka trahvisummaga. Kohtuväline menetleja palus jätta kohtuvälises menetluses tehtud otsuse muutmata ja menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT
  10. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et menetlusaluste isiku kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  11. Kaebuses on V.Paju leidnud, et tema kohta tehtud kiirmenetluse otsus on õigustühine. Kohus on seisukohal, et vaatamata konarlikule sõnastusele on kaebusest üheselt arusaadav, et taotletakse otsuse tühistamist. Kohus peab vajalikuks selgitada, et

§ 123

lg-s 2 sätestatud põhimõttest tuleneb maakohtule kohustus arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. Kohtul tuleb kaebust lahendades kontrollida kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, vastata

§-s 133 loetletud küsimustele ja näidata

§ 110

alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. Samuti tuleb kohtul vastavalt

§ 133

p-le 4 muu hulgas välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Eelöeldu tähendab, et otsuses peab sisalduma menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning süülisuse analüüs.

  1. Kohus tõendite kohtuliku uurimise tulemusena tegi kindlaks, et Valdeko Paju 6.10.2015 kella 12.45 ajal juhtis tema kasutuses olevat mootorsõidukit Volvo FL C, reg.nr. xxxxxxx Jõgeva linnas Kesk tänava- Suur tänava ristmikul Aia tänava suunas. Valdeko Paju oli teel oma tööandja Softcom OÜ tootmishoonest Turu t. 5 Jõgeval partnerettevõtte Mo-Puit asukohta Õuna külas, et tuua sealt puitdetaile, millest puidumeeskond karkasse kokku pani. V. Paju juhitavale sõidukile oli paigaldatud sõidumeerik ja selle viimane kontroll teostatud 22.10.2012.a. Valdeko Paju 06.10.2015 sõidumeerikut ei kasutanud. Need faktilised asjaolud on tõendatud menetlusaluse Valdeko Paju ütlustega kohtuistungil ja CD-l salvestatud fotodelt nähtuvaga. Kohus uuris CD-le salvestatud fotosid kohtuistungil. Fotol 125436, 132509 on näha V.Paju juhitud mootorsõiduk poolhaagisega, fotol 125446 kleebis mootorsõiduki tehniliste andmetega, fotol 125455 sõidumeeriku taatlemisplaat, millel kuupäev 22.12.
  2. V.Paju andis ütlusi, et kui tema selle autoga sõitma hakkas, eelmise aasta jõuludest, siis öeldi talle, et sõidumeerikut pole vaja kasutada, ta ei teadnudki, et peab seda kasutama. Temal kästi ainult päevikut pidada. V.Pajule teadaolevalt ei ole keegi selle auto peal sõidumeerikut kasutanud, raamatusse pannakse kõik sõidud kirja, selle järgi kontrollitakse, kui palju ta sõidab. Kohus leiab, et Valdeko Paju ütlused on usaldusväärsed. Isik kirjeldas usutavalt ja täpselt oma töökorraldust. On usutav, et olukorras, kus isik sõitis parajasti MO-Puitu detaile tooma, oli tema veok tühi, sel polnud laadungit. Menetlusaluse isiku ütlus on käsitatav tõendina ja kohtuvälise menetleja kahtlus, et pole teada, mis sõitu tegelikult tehti, ei lükka seda ütlust ümber.
  3. Liiklusseaduse § 211 sätestab: Mootorsõiduki juhtimise eest, millel puudub kohustuslik sõidumeerik või mille sõidumeerik ei ole töökorras või on nõuetekohaselt plommimata, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. 4 Liiklusseaduse § 214 sätestab: Mootorsõidukile paigaldatud sõidumeeriku ettenähtud juhtudel kasutamata jätmise või sõidumeeriku või selle plommi tahtliku rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Liiklusseaduse § 214 ja § 211, mille rikkumist V.Pajule ette heidetakse, rikkumise kindlakstegemiseks on esmaseks lahendatavaks küsimuseks küsimus sellest, kas V.Paju juhitaval mootorsõidukil oli kohustuslik kasutada sõidumeerikut, seejärel küsimus sellest, kas kasutamiseks kohustuslik sõidumeerik oli töökorras ja kolmandaks küsimus sellest, kas V.Paju jaoks oli mootorsõidukile paigaldatud sõidumeeriku kasutamine nõutav. 9.Sõidumeerikute kasutamine on algselt reguleeritud määrusega (EMÜ) nr 1463/70, [4] viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 2828/77, seejärel määrusega 3820/85 ja seejärel määrusega 3821/
  4. Määrusega nr . 561/2006 art 26 muudeti määruse nr 3821/85 art 3 lg.1 ja selle esimene lause sõnastati järgmiselt: Sõidumeerik paigaldatakse ja seda kasutatakse liikmesriigis registreeritud sõidukites, mida kasutatakse reisijate või kauba autoveol ja mis on registreeritud ühes liikmesriigis, välja arvatud määruse nr 561/2006 artiklis 3 osutatud sõidukid. Liikmesriik Eesti on kohaldanud neid õigusakte Liiklusseaduse §- 130 ja § 131 kaudu, kehtestades §-s 130 lg.1-lg.15 reeglid ja korra mootorsõidukijuhi töö- ja puhkeaja ning töötasu arvestamise kohta ja §-s 131 lg.1 sõidumeeriku kasutamise kohustuse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr. 165/2014, 4.veebruarist 2014, autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr. 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr. 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist, sätestab artiklis 2 mõisted, lg. 1: käesolevas määruses kasutatakse määruse (EÜ) nr.561/2006 artiklis 4 sätestatud mõisteid, s.h. sõidumeeriku kohta lg.2 p.a. Art 3 sätestab lg.1: sõidumeerikud paigaldatakse liikmesriigis registreeritud sõidukitesse, mida kasutatakse reisijate või kauba veoks maanteedel ja millele kohaldatakse määrust (EÜ) nr. 561/2006, ning neid kasutatakse nimetatud sõidukites. Art 3 lg.2 ja lg.3 näevad liikmesriigile ette võimaluse kehtestada käesoleva määruse kohaldamisel erandeid määruse 561/2006 artikli 13 lõigetes 1 ja 3, artikli 14 lõike 1 ja lõike 2 nimetatud sõidukitele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr. 165/2014 preambula artikkel

(4)ütleb: sõidumeerikud tuleks paigaldada sõidukitesse, mille suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 561/
  1. Teatavad sõidukid tuleks kõnealuse määruse reguleerimisalast välja arvata, et võimaldada teatavat paindlikkust, nimelt kuni 7,5-tonnise täismassiga sõidukid, mida kasutatakse selliste materjalide, seadmete või masinate veoks, mida juht vajab seoses oma tööga, ning mida kasutatakse ettevõtte asukohast 100 km raadiuses, tingimusel et selliste sõidukite juhtimine ei ole juhi põhitegevus. Määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatud asjaomaste erandite vahel sidususe tagamiseks ja veoettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks, järgides samal ajal kõnealuses määruses kehtestatud eesmärke, tuleks vaadata läbi neis erandites sätestatud teatavad maksimaalsed lubatud vahemaad. 5 Kohus on seisukohal, et sellise sõnastusega konkreetsete reguleerivate sätete (artiklite) ees on määruse andja kehtestanud üldise, määruse kõigi sätete üle ja kohta käiva reegli, mida edaspidi eraldi ei käsitleta- et need konkreetsed sõidukid tuleb määruse 561/2006 reguleerimisalast välja arvata. Sellise reegli sisseviimisega on määruse andja arvanud määruse 561/2006 reguleerimisalast välja just need konkreetsed sõidukid, mistõttu art 3 lg.1 tekstist tuleb aru saada nii, et need sõidukid ei kuulu sõidukite hulka, millele kohaldatakse määrust (EÜ) nr. 561/
  2. Määruse (EL) 165/2014 art 45 viib sellise muudatuse selgesõnaliselt sisse määrusesse 561/2006 art 3 p.aa all. Kohus juhib siinjuures tähelepanu, et sellist tõlgendamist toetab preambula art
(35), mis on sõnastatud järgmiselt: Määrus (EMÜ) nr. 3821/85 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada, Selline võrdlus võimaldab analoogia abil aru saada, et ehkki kasutatakse tingivat kõneviisi (tuleks kehtetuks tunnistada), on tegemist otsustava ja selgelt kehtetuks tunnistava sättega, mis sisaldub ka selle määruse pealkirjas (… tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr. 3821/85). Sellise analoogia abil on võimalik kindlaks teha, et preambula art
(4)sõnastus …tuleks kõnealuse määruse reguleerimisalast välja arvata… tähendab selget ja otsustavat välja arvamist. Kohtu hinnangul sellise sõnastuse tulemusena ei kuulu preambula art
(4)nimetatud sõidukid enam määruse 561/2006 reguleerimisalasse ehk siis sõidukite hulka, millele paigaldatakse sõidumeerikud. Need sõidukid on nimetatud määruse 561/2006 art 3 punktis aa. 10.Kohus leiab, et uuritud tõendid tõendavad Valdeko Paju mootorsõiduki kasutamist materjalide veoks, mida juht vajab seoses oma tööga ja mootorsõiduki kasutamist vähema kui 50 kilomeetri raadiuses (ja igal juhul vähema kui 100 kilomeetri raadiuses) ettevõtte asukohast. Mootorsõiduki juhtimine ei ole Valdeko Paju põhitegevus. Sellised asjaolud on tõendatud Valdeko Paju ütlustega kohtuistungil oma töökorralduse kohta: et ta veab autoga mööbllidetaile SofComi erinevate tootmishoonete vahel- Turu t. 5 (nn liimimaja), Turu t. 3 ja Turu tänava lõpus asuva kolmanda maja (nn puidumaja) vahel, vahemaa umbes 100 meetrit., laadib ise ka koormaid maha. Rohkem aega kulub laadimisele kui sõidule. Nädalas ehk korra käib Mo-Puidus detaile toomas. V.Paju tööpäev kestab kella 8-16.45, mille kestel lõunavaheaeg ja kaks 15-minutilist pausi. V.Paju annab ütlusi, et kui ta selle autoga tööle hakkas, ütles tööandja talle kohe alguses, et sõidumeerikut pole vaja kasutada. Kästi päevikut pidada. Raamatusse pannakse kõik sõidud kirja ja selle järgi kontrollitakse, palju ta sõidab. Kui politsei teda kinni pidas, helistas ta tööandjale ja tööandja ütles, et sõidumeerikut ei ole vaja kui alla 50 kilomeetri päevas sõidab. Sõidumeerik on autos küll olemas, kuid kettaid tal ei ole ja pole kunagi kasutanud. V.Paju ei ole autojuhina vormistatud, vaid pehmemööbli valmistajana, neid on 14 meest meeskonnas, ta ise praegu karkasse ei tee. Kohus võttis tõendina asja juurde Valdeko Paju esitatud sõidupäevikus koopia kahest lehest. Kohus konstateeris, et sõidupäeviku lehed ei ole nummerdatud, see algab kuupäevaga 01.november, kuid aastanumbrit ei ole märgitud, aastanumber algab aastast
  1. Koopia tehti sõidupäeviku kaanest ja september-oktoober 2015.a. kohta täidetud leheküljest. See lehekülg (kanded 16.09.2015-16.10.2015 kohta) näitab iga päeva kohta sõite marsruudil Jõgeva- Jõgeva päevase läbisõiduga 11-32 kilomeetrit (fikseeritud on spidomeetri näit sõitu alustades ja sõitu lõpetades). Kõik need sõidud on märgitud veergu „ametisõit“ ja kasutaja poolt allkirjastatudV.Paju allkiri. Kuupäeval 19.09-2015 on märgitud sõit marsruudil Jõgeva-Tartu ja 20.09.2015 sõit marsruudil Tartu-Jõgeva. Nende sõitude kohta on märgitud küll spidomeetri näit sõitu 6 alustades ja sõitu lõpetades, kuid puudub läbisõidu näit, s.t. tühi on nii lahter „ametisõit“ kui ka lahter „isiklik sõi“ ja puudub ka kasutaja allkiri. Viimane kanne sellel leheküljel on kuupäevaga 16.10.2015, mil spidomeetri näit sõitu lõpetades on fikseeritud
  2. Kuupäeval 06.10.2015 (kiirmenetluse otsuses käsitletav juhtum) on spidomeetri näidud 317723-317746, läbisõit 23 kilomeetrit. Sõidupäeviku kaanel on kasutajatena kirjas xxxxxxxxx Valdeko Paju ja kolmas nimi, mis ei ole selgelt loetav. Kohus leiab, et selline päevaste läbisõitude kilometraaž 23 päeva kohta (sellest päeviku lehest tehtud koopia) kinnitab menetlusaluse isiku Valdeko Paju ütlusi selle kohta, et ta teeb sõite tootmishoonete vahel ja brigaadile partnerettevõttelt umbes kolme kilomeetri kauguselt detaile tuues, läbides päevas väga vähe kilomeetreid, oluliselt vähem kui 50 kilomeetrit päevas ja igatahes vähem kui 100 kilomeetrit päevas. Kohus on seisukohal, et sõidupäeviku pidamine selliselt juba vähemalt kolmandat aastat kinnitab V.Paju ütlusi selle kohta, et tööandja on teda teavitanud sõidumeeriku kasutamise mittenõutavusest, andnud korralduse pidada selle asemel sõidupäevikut ja et tegelikult Valdeko Paju läbib mootorsõidukit juhtides väga vähe ja väga lühikesi vahemaid. Kohus on seisukohal, et Valdeko Paju ütlused tõendavad ühtlasi ka seda, et tema põhitegevus tööandja juures ei ole sõiduki juhtimine. Nimelt: kui isik töötab täistööajaga (kell 8-16.45, 40 tundi nädalas) ja läbib selle kestel mootorsõidukit juhtides päevas 11-32 kilomeetrit, siis on ilmne, et mootorsõiduki juhtimine võtab tema tööajast väga väikese osa nii ajaliselt kui ka koormuse mõttes. Valdeko Paju andis seletuse, et ta teeb laadimistöid tootmishoonetes. Määravat tähendust ei oma kohtu hinnangul asjaolu, kellena on isik tööle vormistatud ( töölepingu nr. 335 tl.3 järgi pehmemööbli valmistaja ametikohale). Oluline on tehtava töö sisu, mis Valdeko Paju puhul ei ole põhitegevusena autojuhi töö. Valdeko Paju ütlused tema sõiduki tehniliste näitajate kohta (poolhaagise pikkus 6 meetrit, kandevõime 2600 kilogrammi) võimaldab järeldada, et tema juhitav sõiduk mahub kuni 7,5 tonnise täismassiga sõidukite hulka. Selliste tõendite alusel leiab kohus, et Valdeko Paju juhitud sõiduk Volvo registreerimisnumbriga xxxxxxx, mida V.Paju juhtis 06.20.2015.a., kuulub sõidukite hulka, mis on välja arvatud määruse nr . 561/2006 reguleerimisalast ehk siis tegemist on sõidukiga, millele ei kehti määruse 561/2006 nõuded sõidumeeriku kasutamise kohta ja sõidumeeriku suhtes kehtestatud nõuete kohta.
  3. Valdeko Paju on kiirmenetluse otsuse tegemisel 06.10.2015 nõustunud kiirmenetlusega ja kirjutanud kahetsuskirja. Kohtuistungil andis V.Paju ütlusi, et kaebuse koostas tööandja, kes ütles, et sõidumeerikut ei pea kasutama. Kui teda kinni peeti politsei poolt, ka siis ta helistas firmasse, kust öeldi, et sõidumeerikut ei ole vaja. Ta on kaebusega nõus ja leiab ka, et trahv on liiga suur. Paragrahve ta ei tea. Kohus on seisukohal, et Valdeko Paju tööandja OÜ SoftCom on täitnud töövõtja suhtes temal Liiklusseaduse § 130 lg. 14 järgi lasuvat kohustust teavitada juhti veo laadist ja teavitanud Valdeko Pajut, et tegemist on tol ajal kehtinud LS § 130 lg.12 p.4 juhtumiga (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses EÜ nr. 561/2006 sätestatud nõudeid ei rakendata juhtide suhtes riigisisesel maanteeveol, kui sõiduk või sõiduk koos haagise või poolhaagisega, mille lubatud suurim täismass kokku ei ületa 7500 kilogrammi, veab juhile seoses tema tööga vajalikke materjale, seadmeid või masinaid. Sellist sõidukit tohib kasutada ettevõtte asukohast kuni 50 kilomeetri raadiuses, tingimusel, et sõiduki juhtimine ei ole juhi põhitegevus;), mille 7 puhul ei ole sõidumeeriku kasutamine kohustuslik. Tööandja on andnud töötajale (sõidukit juhtivale isikule) juhise, kuidas käituda- pidada sõidupäevikut. On õige, et LS § 130 lg.12 p.4 on kehtetu alates 2.03.2015.a. Samas tuleneb määruse 165/2014 preambula art
(4)selgesõnaliselt, et sellised sõidukid, mida kasutas Valdeko Paju, on selle määruse (561/2006) reguleerimisalast välja arvatud. Vastav muudatus on määruse 165/2014 artikliga sisse viidud määrusesse 561/2006 art 3 p.aa. Seega puudub vajadus siseriiklikus õigusaktis sellist erandit uuesti kehtestada. Pärast siseriikliku sätte LS § 130 lg.12 p.4 kehtetuks tunnistamist kehtib erand tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr. 165/2014 preambula artiklist
(4)ja artiklist 45 kui liikmesriigis otsekohalduvast sättest. Sama põhjendus Liiklusseaduse §-st 130 lg.12 p.4 väljaarvamise kohta on antud ka eelnõu 779 SE II seletuskirjas muudatusettepaneku nr . 5 all.
  1. Kohus märgib, et sõidumeerikute kasutamine ja muud käsitletavates määrustes kirjeldatavad abinõud on võetud tarvitusele Euroopa Liidu üleselt eesmärgil, mis on kirjas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr . 561/2006 artiklis 1: Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad kauba- ja reisijateveoga hõivatud sõidukijuhtide sõiduaegade, vaheaegade ja puhkeperioodide kohta, et ühtlustada konkurentsitingimusi sisetranspordi liikide, eriti autoveosektori osas ning parandada töötingimusi ja liiklusohutust. Lisaks sellele on käesoleva määruse eesmärgiks aidata kaasa järelevalve ja haldussunni praktika parandamisele liikmesriikides, samuti töökorralduse parandamisele autoveosektoris. Kohus leiab, et Valdeko Paju tööaja ja tööpäeva kirjeldust arvestades puudub ka tegelik vajadus kontrollida tema sõiduaegasid, sõiduvaheaegasid ja puhkeperioode sõidumeeriku abil, parandada liiklusohutust vaheaegade ja puhkeperioodide reguleerimise abil ehk siis juhinduda määruse 561/2006 eesmärkidest. Olukorras, kus isik juhib mootorsõidukit 11-32 kilomeetri ulatuses päevas, on tema tööpäeva sisuks olulises osas muu tegevus kui sõidukijuhtimine ja puudub tegelik vajadus reguleerida tema töövaheaegu ja puhkeaegu spetsiifiliste autoveoeeskirjadega.
  2. Asjaolu, et V.Paju juhitud sõidukil sõidumeerik faktiliselt olemas oli, ei tähenda, et Valdeko Paju poolt teostatavatel sõitudel oli kohustus sõidumeerikut kasutada, kuna tema juhitud sõiduk ei kuulu vastava määruse reguleerimisalasse. Kohtuvälise menetleja poolt esitatud fotolt (nr. 125455) nähtub, et sõidumeeriku kontrollimine on toimunud 22.10.2012.a., s.t. et Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr . 17/ 03.03.2011 § 10 lg.1 nõue on selle sõidumeeriku puhul täitmata (sõidukile paigaldatud sõidumeerikut peab kontrollima iga kahe aasta järel koos hälvete määramise ja uue paigaldusplaadi panemisega). Sõidumeeriku kontrollimine ei ole toimunud Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr . 42/13.06.2011 lisa 1 kood 109 nõuete kohaselt. Kohtuvälise menetleja poolt esitatud fotolt (nr. 132417) nähtub, et sõidukis on ketas, mis on dateeritud 09.10.2014 ja millel kiri 319167 km. Kohtuvälise menetleja poolt esitatud veel 5 fotot, mis kajastavad sõiduki seisukorda. Need kohtuvälise menetleja poolt esitatud tõendid viitavad muudele võimalikele minetustele selle sõiduki kasutamise juures.
  3. On võimalik, et Valdeko Paju juhitava mootorsõiduki kasutamisel võivad esineda ettevõtja vastutuse alused määruse (EL) nr. 165/2014 art 32, art 33 alusel või esinevad LS § 131 lg.5 8 nimetatud rikkumise alused, kuid sellised võimalikud asjaolud ei ole käesoleva menetluse esemeks.
  4. Kohus, hinnates

§ 133

p.6 alusel, kas kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust, kaalub väärteomenetlusõigusest kinnipidamist

§ 55

lg.1 raames.

§ 55

lg.1 sätestab, et kiirmenetlust võib kohaldada juhul kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on (p.3) võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. Asja kohtuliku uurimise käigus on ilmnenud, et menetlusalune isik on juba tema kinnipidamisel politsei poolt helistanud tööandjale, on korratud üle asjaolu, et tema sõiduki puhul ei ole sõidumeeriku kasutamine nõutav. Selline olukord nõuab kaalumist, kas kiirmenetluse kohaldamisel kohtuvälise menetleja poolt on olnud olemas nõutav eeldus- et väärteo toimepanemise asjaolud on selged. Samas ei ole menetlusalune isik oma kirjalikes ütlustes (tl.13) sellist asjaolu rõhutanud ja on kirjutanud üksnes, et “ma ei olnud teadlik, et pean kasutama sõidumeerikut”. Seetõttu ei loe kohus, et kohtuväline menetleja on väärteomenetlusõigust rikkunud. 15. Kõike eelkäsitletut arvesse võttes leiab kohus, et Valdeko Paju käitumises puuduvad nii Liiklusseaduse § 211 kui ka § 214 süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Valdeko Paju käitumine ei olnud koosseisupärane- tema sõiduki puhul ei olnud sõidumeerik kohustuslik, tal puudus kohustus seda kasutada seetõttu ei saa talle ette heita ka tähtaegselt kontrollimata ja nõuetele mittevastava sõidumeeriku olemasolu sõidukis. Valdeko Paju käitumises puudub temale ette heidetud mõlema väärteo koosseis, s.t. vastus

§ 133p.4 küsimusele on eitav.

Menetlusalusele isikule määratud karistus, s.o rahatrahv 65 trahviühikut (260 eurot) on põhjendamata ja tuleb tühistada.

§ 132

p. 3 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alustel. Kohus on tuvastanud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise alused ning leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg.

1 p.1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Valdeko Paju kaebus rahuldada. Kohus juhindub sealjuures

§ 132p. 3 ja § 133.

Menetluskulud 16.

§ 38lg 1 sätestab, et väärteomenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kr

MS § 183 näeb ette, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik, kui kriminaalmenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Kuna kohus lõpetab käesolevaga väärteomenetluse, jäävad menetluskulud

§ 38lg 1 ja Kr

MS § 183 alusel riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag 9 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.