). MTA on seisukohal, et „KMS § 411 lg 2 punktis 4 kajastatu põhjal ei tule käibemaksuga maksustamisel lähtuda väärismetalltoodete seadusest, vaid tuleb vaadata väärismetalltoodete seadusest tulenevat mõistet „väärismetall“. Kaebaja arvates ei põhine vastustaja seisukoht seadusele, vaid vastustaja poolt seadusele antud valele tõlgendamisele. Seaduse täitmisel peaks kaebaja lähtuma kehtivast õigusest, aga mitte vastustaja poolt seadusele antud tõlgendusest, mille kohaselt „ei tule käibemaksuga maksustamisel lähtuda väärismetalltoodete seadusest“.
lg 2 p 3 järgi seaduse sätteid ei kohaldata väärismetalltoodete ja väärismetalle sisaldavate toodete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud väärismetalle sisaldavate jäätmete ning kasutamiskõlbmatuks muutunud väärismetalltoodete suhtes. Seega KMS viidatud sätet kohaldatakse väärismetalltoodete suhtes, mis on kirjeldatud väärismetalltoodete seaduses. Kaebuse esitaja eesmärgiks on autode varuosaks olevate kasutatud katalüsaatorite kokkuostmine ja edasimüümine katalüsaatoritena, mitte väärismetalli sisaldavate jäätmetena, sest äriühingul puudub jäätmete käitlemisluba. Katalüsaatorid on kasutuskõlbmatud autovaruosad. Järelikult
lg 2 p 3 mõttes kasutatud katalüsaatorid ei ole väärismetalltooted ning nende suhtes ei kehti Väärismetalltoodete seadus, mistõttu ei saa rakendada kaebaja suhtes KMS § 411 lg 1 ja lg 2 p 4. Kaebaja äritegevuse eesmärgiks on katalüsaatorite ostmine ja edasimüümine jäätmete lõplikule omanikule ja käitlejale, mitte aga, nagu ekslikult tuvastas vastustaja, väärismetalli saamine katalüsaatoritest. Jäätmeseaduse § 14 lg 3 lähtuvalt kui jäätmete vedaja ülesandeks on ainult üleantud jäätmesaadetise toimetamine üleandja poolt määratud sihtpunkti või selle edastamine esialgsel kujul saadetise vastuvõtmiseks volitatud isikule, siis tal peab olema ainult jäätmete üleandjaga sõlmitud veoleping ning ohtlike veoste vedamisel ka ADR nõuetele vastavad veokid. Kaebuse esitaja leiab, et oma tegevuse teostamiseks ei pea tema omama mingit litsentsi jäätmetena olevate katalüsaatorite edasimüümiseks, kuna tõlgendades ja kasutades analoogiat Jäätmeseaduse (JäätS) § 14 lg 3 piisab kaebuse esitaja ja lõpliku ostja ning jäätmete käitleja vahel sõlmitud lepingust. Seega on kaebaja oma tegevuse teostamisel õigesti deklareerinud käibemaksu, kuna tema suhtes ei saa rakendada KMS § 411 lg-s 1 ja lg 2 p-s 4 sätestatud erikorda, mistõttu puudub alus käibemaksu ümberarvestamiseks. Kaebaja rõhutab, et
lg 2 p 3 mõttes kasutatud katalüsaatorid ei ole väärismetalltooted ning nende suhtes ei kehti Väärismetalltoodete seadus, mille tõttu ei saa kohaldada kaebuse esitaja suhtes KMS § 411 lg 1 ja lg 2 p 4. Vastustaja: Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, leides, et vaidlusalune maksuotsus on õiguspärane, kaebaja õigusi ei riku ning puudub alus selle tühistamiseks. Vastustaja jääb vaidlustatud otsuses esitatu juurde, et OÜ Fosford ostis perioodil oktoober 2014 kuni jaanuar 2015 teistelt käibemaksukohustuslastena registreeritud isikutelt (Exxton OÜ, Trikotrem OÜ, Aforism OÜ, Zimus OÜ, 1x1Capital OÜ ja Deeppoint OÜ), omamata sellesk jäätmeluba, katalüsaatorite sees olevat väärismetalli sisaldavat metallimaterjali või väärismetalli sisaldavaid jäätmeid. Seejuures ei rakendanud OÜ Fosford käibemaksuga maksustamisel eelnevalt nimetatud tehingute osas KMS § 411 lg 1 ja lg 2 p 4 kohast erikorda, mis näeb ette pöördmaksustamise. Seetõttu jäi riigile laekumata käibemaks summas 32 055,04 eurot. Väärismetalltoodete seadusest tuleb vaadata vaid mõistet „väärismetall“.
OÜ Fosford soetas kasutuskõlbmatuid katalüsaatoreid, mis sisaldasid just pallaadiumi (selles puudub ka vaidlus). Seega on katalüsaatorite näol KMS § 411 lg 2 p 4 mõttes tegemist väärismetalli sisaldava metallimaterjaliga või väärismetalli sisaldava jäätmega, mille soetusel tuleb rakendada KMS § 411 lg-s 1 ja lg 2 p-s 4 toodud erikorda. Sellist lähenemist toetab ka KMS seletuskiri: § 411 lõike 2 punkti 4 alusel kavandatakse pöördmaksustamise eriskeemi rakendada väärismetallile ja igasugusele metallimaterjalile, mis sisaldab väärismetalli olenemata selle materjali väärismetalli proovist, mis näitab, mitu massiosa väärismetalli sisaldub vastavas metallisulamis selle 3 tuhande massiosa kohta. Väärismetallideks loetakse KMS tähenduses väärismetalli
Väärismetallideks on puhas kuld, hõbe, plaatina ja pallaadium ning nende sulamid. Täiendavalt märgib vastustaja, et maksuõiguses kehtib nõue, et maksukohustus tekib vahetult maksuseaduse alusel. Seda kinnitab ka Maksukorralduse seaduse (MKS) § 4 lg 2. See tähendab, et teisi seadusi tuleb vaadata vaid niivõrd, kuivõrd selleks vastav maksuõigusnorm ette näeb.
ei ole maksuseadus, sest see ei vasta MKS § 4 lg-s 1 toodule (st sellega ei sätestata maksu). KMS § 411 lg 2 p 4 viitab koosmõjus lg-ga 1 vaid sellele, et juhul, kui tegemist on väärismetalliga, kohaldub käibemaksuga maksustamisel erikord ning selleks, et aru saada, millisel juhul on tegemist väärismetalliga, tuleb vaadata
-i. Seda toetab asjaolu, et viide
-le paikneb vahetult sõna „väärismetall“ järel, mitte vastava sätte lõpus. Sellest tulenevalt saab järeldada, et väärismetalli sisaldava metallimaterjali (sealhulgas väärismetalli sisaldavate jäätmete) korral puudub vajadus eraldi
-i vaadata (v.a mõiste väärismetall sisustamisel). Ka kaebaja ise on nii kaebuses kui ka vastulauses väitnud, et katalüsaatorid ei ole
mõistes väärismetalltoode, mis kinnitab eelnevat seisukohta, et
-i vaatamiseks puudub vajadus. Lisaks on seadusandja eraldi KMS § 411 lg 2 ps 4 rõhutanud, et pöördmaksustamist tuleb kohaldada ka väärismetalli sisaldava metallimaterjali, sh väärismetalli sisaldavate jäätmete, korral. JäätS § 2 lg 1 kohaselt on jäätmed mistahes vallasasi /…/, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. JäätS § 2 lg 2 kohaselt tähendab äraviskamine vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Seega lähtudes eeltoodud JäätS sätetest saab kasutuskõlbmatuid katalüsaatoreid käsitleda jäätmetena, sest tegemist on vallasasjadega, mis on kasutuselt kõrvaldatud. Isegi kui leida, et katalüsaatorid ei olnud jäätmed, siis need sisaldasid ikkagi väärismetalli, mistõttu saab neid käsitleda kui väärismetalli sisaldavat metallimaterjali ning seega on nende pöördmaksustamiseks ikkagi õiguslik alus KMS § 411 lg 1 ja lg 2 p 4. KMS-s puudub viide, et pöördmaksustamisest oleksid välistatud sellised jäätmed või metallimaterjal, mille suhtes
-i ei kohaldata. Seega on maksuotsuses õigesti järeldatud, et kaebaja poolt soetatud kauba korral kehtib pöördmaksustamine. KMS seletuskirja kohaselt oli vajadus KMS § 411 lg 2 p 4 muudatuseks järgmine: /…/ maksupettuste vältimiseks rakendada kõikide väärismetallide ja vääriskivide käibe pöördmaksustamist, kuna pettuseid pannakse toime lisaks kullamaterjalile ka muude väärismetallide ja vääriskividega ning üksnes kogu kullamaterjali käibele pöördmaksustamise kehtestamine tooks kaasa teiste väärismetallide ja vääriskividega toime pandud pettuste hüppelise kasvu. /…/ Eelnõu koostamisel on arvestatud ka asjaoluga, et tõenäoliselt püütakse pettuse läbiviimiseks ära kasutada olukorda, kus pöördmaksustamine ei laiene kaupadele, mille valmistamisel on kasutatud eelnõus nimetatud vääriskive ja metalle ning need on vastava toote osaks. /…/ eelnõuga kavandatakse pöördmaksustada ka väärismetalli jäätmete käive, kui jäätmed sisaldavad väärismetalli ning need müüakse käibemaksukohustuslasest ettevõtjale, kes ei ole jäätmekäitlusettevõte ja ei oma jäätmeluba. Sellise materjali käibe pöördmaksustamine on vajalik selleks, et vältida väärismetalli sisaldavate toodete müüki jäätmetena, mis maksustatakse tavakorras, kuigi ostja jaoks on tegemist materjaliga, mille ümbertöötlemise tulemusena saadakse väärismetalli kas edasimüügiks või kaupade valmistamiseks. Kuigi kaebaja on kaebuses väitnud, et katalüsaatorite näol oli tegemist autode varuosadega, on ta ka ise selgitanud, et need olid kasutuskõlbmatud. See tähendab, et tegemist oli kas väärismetalli sisaldava metallimaterjali või jäätmega. Samuti tuleb kaebaja poolt 13.03.2015 antud seletustest selgelt välja, et tema tegelik huvi oli soetada katalüsaatori väärismetallist sisu edasimüügiks. Seega püüab kaebaja, peitudes sõna „katalüsaator“ taha, vältida soetuse pöördmaksustamist, sest see on talle kahjulik (tuleb tasuda juurde käibemaksu). Seejuures on käibemaksu tasumata jäämise risk realiseerunud, sest näiteks OÜ-le Fosford katalüsaatorite müüjal Aforism OÜ-l on võlad alates septembrist 2014, november 2014 käibedeklaratsioon on esitamata; Zimus OÜ-l on samuti võlg alates novembrist 2014; 1x1Capital OÜl on jaanuar 2015 käibedeklaratsioon esitamata; Deeppoint OÜ-l on jaanuar 2015 käibedeklaratsioon 4 esitamata. See tähendab, et juhul, kui kaebaja oleks korrektselt täitnud KMS § 411 lg-st 1 ja lg 2 p-st 4 tulenevat kohustust pöördmaksustamise osas, siis laekunuks riigile käibemaks korrektselt. Kaebaja on vastulauses toodu kordamisele lisaks väitnud, et ta ei pea omama mingit litsentsi jäätmena olevate katalüsaatorite edasimüügiks, sest analoogselt JäätS § 14 lg-st 3 piisab kaebuse esitaja ja lõpliku ostaja ning jäätmete käitleja vahel sõlmitud lepingust. MTA hinnangul ei saa kohaldada asjas JäätS § 14 lg 3, sest käesolevas asjas ei ole kahtluse alla seatud seda, et kaebaja osales kauba ostumüügi tehingutes. Puuduvad ka igasugused tõendid selle kohta, et kaebaja oleks olnud üksnes jäätmete vedaja, nagu nõuab JäätS § 14 lg 3. Ühtlasi puudub analoogia kohaldamiseks vajadus, kuivõrd on olemas JäätS säte, mis registreerimistõendit nõuab. Kaebaja vajas 02.03.2015 Keskkonnaameti vastuse kohaselt jäätmete edasimüügiks jäätmekäitleja registreerimistõendit tulenevalt JäätS § 74 lg 1 p-st 5 ning isegi taotles vastavat tõendit, kuid ei saanud seda. Samuti puudub OÜ-l Fosford jäätmekäitleja registreerimistõend ja jäätmeluba. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas asjas pooled vaidlevad selle üle, kas OÜ Fosford poolt tehtud tehingute suhtes on kohaldatav Käibemaksuseaduse ( KMS) § 411 lg 1 ja lg 2 p 4 ning kas kaebaja poolt soetatud kauba korral kehtib pöördmaksustamine. OÜ Fosford ostis perioodil oktoober 2014 kuni jaanuar 2015 teistelt käibemaksukohustuslastena registreeritud isikutelt (OÜ Exxton, OÜ Trikotrem, OÜ Aforism, OÜ Zimus, OÜ 1x1Capital ja OÜ Deeppoint) katalüsaatorite sees olevat väärismetalli sisaldavat metallimaterjali või väärismetalli sisaldavaid jäätmeid (puudus jäätmeluba). Maksuhaldur ei rakendanud OÜ Fosford käibemaksuga maksustamisel eelnevalt nimetatud tehingute osas KMS § 411 lg 1 ja lg 2 p 4 kohast erikorda, mis näeb ette pöördmaksustamise, mistõttu jäi riigile laekumata käibemaks summas 32 055,04 eurot. KMS § 411 sätestab kinnisasja, metallijäätmete ja väärismetalli käibemaksuga maksustamise erikorra (jõust. 01.01.2015), mille lõike 1 kohaselt kui maksukohustuslane võõrandab teisele maksukohustuslasele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kaupa, tasub kauba soetaja võõrandajale kauba käibemaksuta müügihinna. Kauba soetaja arvestab tehingu kohta väljastatud arvel märgitud käibemaksusumma enda poolt tasumisele kuuluva käibemaksusummana võõrandaja asemel. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 4 kohaselt käesolevas paragrahvis sätestatud erikorda rakendatakse väärismetallile väärismetalltoodete seaduse tähenduses, välja arvatud investeeringukuld, ja väärismetalli sisaldavavale metallimaterjalile, sealhulgas väärismetalli sisaldavad jäätmed, kui need võõrandatakse jäätmeluba mitteomavale maksukohustuslasele. Väärismetalltoodete seadus (
) § 2 p 1 kohaselt väärismetalliks on puhas kuld, hõbe, plaatina ja pallaadium ning nende sulamid.
lg 2 p 3 näeb ette, et käesoleva seaduse sätteid ei kohaldata väärismetalltoodete ja väärismetalle sisaldavate toodete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud väärismetalle sisaldavate jäätmete ning kasutamiskõlbmatuks muutunud väärismetalltoodete suhtes. Kaebaja leiab, et
lg 2 p 3 ei kohaldata väärismetalltoodete ja väärismetalle sisaldavate toodete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud väärismetalle sisaldavate jäätmete ning kasutamiskõlbmatuks muutunud väärismetalltoodete suhtes, seega KMS viidatud sätet kohaldatakse väärismetalltoodete suhtes, mis on kirjeldatud
-s. Kaebuse esitaja väitel OÜ Fosford eesmärgiks on autode varuosaks olevate kasutatud katalüsaatorite kokkuostmine ja edasimüümine katalüsaatoritena, mitte väärismetalli 5 sisaldavate jäätmetena, sest äriühingul puudub jäätmete käitlemisluba. Kaebaja väidab, et katalüsaatorid on kasutuskõlbmatud autovaruosad, järelikult
lg 2 p 3 mõttes kasutatud katalüsaatorid ei ole väärismetalltooted ning nende suhtes ei kehti
, mistõttu ei saa rakendada kaebaja suhtes KMS § 411 lg 1 ja lg 2 p 4. Vastustaja on seisukohal, et väärismetalltoodete seadusest tuleb vaadata vaid mõistet „väärismetall“.
OÜ Fosford soetas kasutuskõlbmatuid katalüsaatoreid, mis sisaldasid just pallaadiumi, selles puudub vaidlus. Seega on maksuhalduri arvates katalüsaatorite näol KMS § 411 lg 2 p 4 mõttes tegemist väärismetalli sisaldava metallimaterjaliga või väärismetalli sisaldava jäätmega, mille soetusel tuleb rakendada KMS § 411 lg-s 1 ja lg 2 p-s 4 toodud erikorda. Kohus nõustub kaebajaga, et katalüsaatorid ei ole
mõistes väärismetalltoode, samas sisaldavad need pallaadiumi, mis on väärismetall
tähenduses. Seega kõnealuseid katalüsaatoreid võib käsitleda kui väärismetalli sisaldavat metallimaterjali. Kaebaja on ka ise kinnitanud, et need katalüsaatorid olid kasutuskõlbmatud autovaruosad. Kohus nõustub vastustajaga, et seadusandja on eraldi KMS § 411 lg 2 p-s 4 rõhutanud, et pöördmaksustamist tuleb kohaldada ka väärismetalli sisaldava metallimaterjali, sh väärismetalli sisaldavate jäätmete, korral. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kasutuskõlbmatuid katalüsaatoreid võis käsitleda jäätmetena Jäätmeseaduse mõistes (JäätS § 2 lg 1), samas aga kui asuda seisukohale, et katalüsaatorid ei olnud jäätmed, siis need ikkagi sisaldasid väärismetalli (pallaadium), mis võimaldab neid käsitleda kui väärismetalli sisaldavat metallimaterjali, seega on nende pöördmaksustamiseks õiguslik alus olemas- KMS § 411 lg 1 ja lg 2 p 4. Kasutuskõlbmatute katalüsaatorite näol oli tegemist kas väärismetalli (pallaadium) sisaldava metallimaterjali või jäätmega (väärismetalli sisaldavad jäätmed). Vastustaja on kohtu arvates õigesti leidnud, et KMS-s puudub viide, et pöördmaksustamisest oleksid välistatud sellised jäätmed või metallimaterjal, mille suhtes
-i ei kohaldata. Väärismetalli sisaldava materjali käibe pöördmaksustamise mõte on selles, et vältida väärismetalli sisaldavate toodete müüki jäätmetena, mis maksustatakse tavakorras, kuigi ostja jaoks on tegemist materjaliga, mille ümbertöötlemise tulemusena saadakse väärismetalli kas edasimüügiks või kaupade valmistamiseks. Kohus leiab, et vaidlustatud maksuotsuses on maksuhaldur õigesti järeldanud, et kaebaja poolt soetatud kauba korral kehtib pöördmaksustamine. Kohus nõustub maksuhalduri hinnanguga, et asjas ei saa kohaldada JäätS § 14 lg 3, sest antud juhul ei ole maksuhaldur kahtluse alla seadnud asjaolu, et OÜ Fosford osales kauba ostu-müügi tehingutes. Asjas puuduvad ka tõendid selle kohta, et kaebaja oleks olnud üksnes jäätmete vedaja, nagu nõuab JäätS § 14 lg 3. Kohus märgib, et Keskkonnaameti 02.03.2015 kirja kohaselt kaebaja vajas jäätmete edasimüügiks jäätmekäitleja registreerimistõendit tulenevalt JäätS § 74 lg 1 p-st 5 ning OÜ Fosford on ka taotlenud vastavat tõendit, kuid ei ole seda saanud. Lisaks puudub OÜ-l Fosford jäätmekäitleja registreerimistõend ja jäätmeluba, mis on jäätmete käitlemiseks vajalik. Kohus nõustub vastustaja tõlgendusega, mida ei hakka üle kordama. Kohus kokkuvõtvalt asub seisukohale, et vaidlustatud maksuotsus on piisavalt põhjendatud ning õiguspärane. Samuti kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud maksuhalduri poolt menetlusnormide rikkumist. Seega puudub alus kaevatava haldusakti tühistamiseks. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.