K OHT UMÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene, Agu Timmi 22.10.2015, Tartu 3-15-2195 Guntars Kaziksi kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 2000 eurot seonduvalt etapeerimisega Tartu Halduskohtu 08.09.
- a määrus Guntars Kaziksi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Guntars Kaziks Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
- Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.09.
- a määrus muutmata.
- Jätta kaebaja määruskaebusest koopia väljastamise taotlus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Resolutsiooni p 2 osas on määrus lõplik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- 01.09.2015 saabus Tartu Halduskohtusse kinni peetava isiku Guntars Kaziksi kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 2000 eurot ning koos apellatsioonkaebusega menetlusabi taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel täielikult riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
- Tartu Halduskohtu 08.09.2015 määrusega rahuldati kaebaja taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks osaliselt ja G. Kaziksit kohustati tasuma riigilõivu summas 40 eurot. Halduskohus põhjendas, et kuna HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kaebaja kahekordne ühe kuu keskmine sissetulek on 43,84 eurot ((300,63212,96)/4x2), siis ei ole kaebaja võimeline tasuma riigilõivu summa 60 eurot, kuid tema täielik riigilõivust vabastamine ei ole samuti põhjendatud. Halduskohus leidis, et kuna kaebaja puhul on tegemist kinnipeetava isikuga, keda peetakse ülal riigieelarvest, ei ole riigilõivu täies ulatuses riigi kanda jätmine õigustatud. Halduskohus tugines ka asjaolule, et kaebaja sai oma õiguste väidetavast rikkumisest teada juba
- a, mil toimusid etapeerimised ning asus seisukohale, et kaebajal oli seega piisavalt aega, et säästa raha riigilõivu tasumiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
- 17.09.2015 esitas G. Kaziksi määruskaebuse, milles kaebaja palus tühistada halduskohtu 08.09.
- a määrus ning vabastada ta täielikult riigilõivu tasumisest hüvitamiskaebuse esitamisel. G. Kaziks leidis, et tema täielikult vabastamata jätmine riigilõivu tasumisest hüvitamiskaebuse esitamisel rikub tema põhiseaduse §-dest 13, 14 ja 15 tulenevaid õigusi. Samuti on G. Kaziks seisukohal, et pärast riigilõivu tasumist peab kaebajale jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tal tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks. G. Kaziks peab õigusvastaseks kohtu seisukohta, et kuna kaebaja sai oma õiguste väidetavast rikkumisest teada juba
- a, oli tal piisavalt aega, et säästa raha riigilõivu tasumiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
- Menetlusosalisele menetlusabi andmise tingimused sätestab HKMS §
- HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi andmise piirangud on imperatiivselt sätestatud HKMS §-s 112 ning nende piirangute esinemisel on kohtul kohustus isikule menetlusabi mitte anda. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Eeltoodud sättest tulenevalt peab halduskohus menetlusabi taotluse lahendamisel arvutama taotleja keskmise ühe kuu sissetuleku menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulekute ja kulutuste pinnalt. Olukorras, kus menetlusabi taotlejal ei ole piisavalt vahendeid menetluskulude tasumiseks täies ulatuses, kuid tema sissetulekutest nähtuvalt ei ole põhjendatud tema vabastamine menetluskulude tasumisest täielikult, tuleb kohtul kaaluda taotleja menetluskulude tasumisest vabastamist osaliselt, mida halduskohus on käesolevas asjas ka teinud.
- Halduskohus on õigesti viidanud RLS § 60 lg-le 2 ja märkinud, et kahju hüvitamise taotluse korral summas 2000 eurot tuleb tasuda riigilõivu 60 eurot. Kaebaja on menetlusabi taotluse esitanud 31.08.2015, seega kuulub arvestamisele kaebaja sissetulek taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu osas, s.o perioodil 30.04.201530.08.
- Kohtupraktikas on selgitatud, et kinnipeetava sissetulekutena tuleb arvestada kõiki taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul toimunud laekumisi kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele, sh nii regulaarseid (töötasu, toetused) kui ka ühekordseid laekumisi (nt lähedase ühekordne kanne kinnipeetava kontole, kinnipeetava kasuks kohtus väljamõistetud summad) (vt Riigikohtu 12.03.
- a määrus nr 37-1-3-61-12, p 9). Riigikohtu hinnangul on analoogia korras HKMS § 112 lg 1 2 2 ps 1 nimetatud mahaarvamistega võrdsustatavad kinnipeetava isikuarvele kantud summadest seaduse alusel (vangistusseaduse § 44) tehtavad rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi hoiustamiseks kinni peetavad summad, ning kinnipeetavate poolt tehtavad kulutused elektriseadmete kasutamisele on võrreldavad kulutustega eluasemele ja seega maha arvatavad (12.03.
- a määrus nr 371361-12, p 10). Halduskohus on õigesti võtnud arvesse kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvad raha liikumised ja arvestanud tema kontole laekunud sissetulekutest maha vangla poolt tehtud kinnipidamised nõuete- ja vabanemisfondi summas 210,44 eurot ning tarbitud elektrienergia eest tehtud mahaarvamised summas 2,52 eurot.
- Kaebaja isikukonto väljavõtte andmete kohaselt olid tema sissetulekud menetlusabi taotluse esitamisele eelneval neljal kuul kokku 300,63 eurot ning väljaminekud, mida saab sissetulekutest maha arvata, olid kokku 212,96 eurot. Eeltoodu pinnalt on G. Kaziksi kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek ((300,63-212,96):4×2) 43,84 eurot. Kokkuvõttes on Tartu Halduskohus 08.09.2015 a määruses õigesti leidnud, et riigilõiv menetluskuluna ületab küll menetlusabi taotluse lahendamisel arvestatavat kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, aga kaebaja täielik vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest ei ole siiski põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud majanduslikku seisundit arvestades on 40 euro suuruse riigilõivu nõudmine mõistlik, st see ei koorma kaebajat ülemäära.
- PS § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See aga ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Riigikohtu üldkogu on 29.11.
- a otsuse nr 3312211 p-s 24 märkinud, et isik saab kohtusse pöörduda ja oma õiguste väidetava rikkumise kohta kohtult sisulise otsustuse vaid juhul, kui ta tasub riigilõivu, või siis, kui ta vabastatakse riigilõivu tasumisest osaliselt või täielikult. Kui nõutavat riigilõivu ei ole tasutud ja isikut ei vabastata lõivu tasumise kohustusest, on asja menetlusse võtmine ja selles sisulise otsustuse saamine välistatud. Sellisel juhul ei kontrolli kohus, kas isiku õigusi on rikutud. Ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei ole õigust vabastada isikut täielikult riigilõivu tasumise kohustusest, kui kohtule esitatud tõenditest nähtub, et isikul olid kaebuse esitamisel võimalused riigilõivu osaliseks tasumiseks, nagu on tuvastatud käesolevas asjas G. Kaziksi suhtes. Kuna nähtuvalt G. Kaziksi isikukonto väljavõtte andmetest oli ta võimeline enda sissetulekute pinnalt tasuma ülalmärgitud summas riigilõivu, siis on tal olemas juurdepääs kohtumenetlusele enda õiguste kaitseks ning G. Kaziksi õigust kohtusse pöörduda ei ole käesoleval juhul rikutud.
- Kinnipeetavatele tagab vangla muuhulgas eluruumi, toidu, riided ning teatud tingimustel ja ulatuses hügieenivahendid. Isikukonto väljavõtte andmetest nähtuvalt on kaebaja teinud kokku 105,05 euro ulatuses kulutusi vangla kaupluses. Arvestades G. Kaziksi kaebuses märgitut, kus ta taotleb mittevaralise kahju hüvitamist summas 2000 eurot seoses etapeerimisega Tartu Vangla poolt 25.06.2013 ja 02.07.2013, oleks kaebaja saanud enne kahju hüvitamise nõude esitamist arvestada oma igapäevaste kulutuste tegemisel kahju hüvitamise nõudelt riigilõivu tasumiseks kuluva summaga.
- Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka esitatud väited, et pärast riigilõivu tasumist peab kaebajale jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tal tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks. Riigikohus 12.03.
- a määruse nr 371361-12 p-s 9 selgitanud, et menetlusabi andmise otsustamisel ei tule arvesse võtta asjaolu, et taotlejal peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks. 3 3
- Koos määruskaebusega on kaebaja esitanud taotluse määruskaebusest koopia väljastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul puudub kaebajal praegu vajadus enda õiguste kaitseks määruskaebusest koopiat saada. Seega on taotlus läbimõtlematu ja jääb rahuldamata. Ringkonnakohus märgib selgitavalt järgnevat. Menetlusdokumentidest koopia väljastamist reguleerivad HKMS §-d 88 ja
- Menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Kohtupraktikas on selgitatud, et HKMS § 88 kohaldamisel tuleb arvestada täiendavalt HKMS § 28 lg-ga
- Selle kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada. Ka see säte piirab menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib pidada ilmselgelt pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Lisaks puudub menetlusosalisel üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri (vt. Riigikohtu 08.09.
- a määrus nr 37150215).
- Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 08.09.
- a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi