← Eesti

3-14-51453/38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Agu Timmi, Tiina Pappel 27.10.2015, Tartu 3-14-51453 OÜ Mürin kaebus Maksu- ja Tolliameti õigusvastase toiminguga tekitatud 76 273,94 euro suuruse kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 15.01.

  1. a otsus OÜ Mürin apellatsioonkaebus 07.10.2015 Kaebaja OÜ Mürin Lepinguline esindaja Igor Sumarok Vastustaja Maksu- ja Tolliamet RESOLUTSIOON
  2. Tagastada OÜ-le Mürin apellatsioonkaebuse lisad. Võtta asja materjalide juurde Maksu- ja Tolliameti 10.08.
  3. a e-kirja väljatrükk ning AS Autotrans Narva avansiaruanded ja saldoteatised.
  4. Jätta OÜ Mürin apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 15.01.
  5. a otsus muutmata.
  6. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 26.11.2015 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Maksu- ja Tolliamet (MTA) saatis 10.08.2012 Eesti Rahvusvahelisele Autovedajate Assotsiatsioonile (ERAA) e-kirja, milles palus vastavalt rahvusvahelise kaubaveo tollikonventsiooni (TIR konventsioon) art 6 lg-le 4 ja lisa 9 II osa p-le 1d peatada OÜ Mürin töö TIR süsteemis seoses usalduse kaotusega.
  8. Tallinna Ringkonnakohus tunnistas 19.11.
  9. a otsusega haldusasjas nr 3-12-2062 õigusvastaseks MTA toimingu teate saatmisel ERAA-le OÜ Mürin töö TIR süsteemis peatamiseks ning kohustas MTA-d võtma 10.08.
  10. a teate tagasi. MTA edastas ERAA-le 13.12.2013 kirja, et võtab teate tagasi.
  11. MTA registreeris 14.04.2014 OÜ Mürin taotluse õigusvastase toiminguga tekitatud 79 273,94 euro suuruse kahju hüvitamiseks. OÜ Mürin märkis, et TIR süsteemi kasutamise õigus oli taastatud
  12. a jaanuaris, kuid senimaani keeldusid Eestis tegutsevad äriühingud koostööst, millises olukorras oli äriühingu maksejõuetuse vältimiseks vajalik emafirma teenuste kasutamine, mistõttu OÜ Mürin sõlmis AS-ga Autotrans-Narva koostöölepingu, mille raames kasutas raha eest AS-le AutotransNarva kuuluva TIR süsteemi kasutamise õigust. OÜ Mürin väitel tasus ta 01.09.201201.11.2013 AS-le Autotrans-Narva TIR süsteemi kasutamise eest 49 052,15 eurot ja 21.08.-06.11.2013 maksis kindlustusmakseid summas 30 221,79 eurot, seega kokku 79 273,94 eurot, millises summas tekkis OÜ-l Mürin haldusorgani tegevusega põhjustatud kahju.
  13. MTA jättis 16.06.
  14. a otsusega nr 6-5/16954-1 OÜ Mürin kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, kuna taotleja ei ole tõendanud kahju hüvitamise koosseisu tingimuste täidetust, s.t kahju tekkimine ei ole tõendatud, ning lisaks ei ole taotleja tõendanud, et MTA tegevuse ja väidetava tekkinud kahju vahel esines põhjuslik seos, s.t taotleja ei ole tõendanud, et MTA tegu tekitas kahju vahetult ja vältimatult.
  15. OÜ Mürin esitas 11.07.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus mõista MTA-lt välja õigusvastase toiminguga tekitatud kahju summas 79 273,94 eurot. Kaebuse põhjendused: 1) ERAA käitumine oli põhjustatud MTA kirjast peatada TIR märkmike väljastamine. ERAAl puudus võimalus MTA kirja ignoreerida. Seega on kahju otseses seoses MTA tegevusega. MTA õigusvastase toimingu tagajärjel keeldusid teised äriühingud koostööst, mistõttu pidi raha eest kasutama AS-le Autotrans-Narva kuuluvat TIR süsteemi kasutamise õigust ning maksma selle äriühingu vahendusel ka kindlustusmakseid. 2) MTA tegi otsuse hilinemisega ning otsuse põhjendused on paljasõnalised ja tõendamata. MTA ja ERAA vahel sõlmitud lepingu p-dele 4.1 ja 7.3 ning TIR konventsiooni art-tele 4 ja 5 tuginedes selgub, miks on ilma TIR märkmikut kasutamata võimatu teostada rahvusvahelisi autovedusid tollimakseteta, miks polnud ERAA-l võimalik MTA infot ignoreerida ja miks oli kindlustustagatise maksmine vajalik.
  16. OÜ Mürin esitas 14.11.2014 arvamuse, milles ta märkis täiendavalt, et Viru Maakohtu 03.10.
  17. a otsusega väärteoasjas nr 4-14-1904 on tuvastatud, et ta pole haldustoimingu tegemist põhjustanud rikkumises süüdi.
  18. OÜ Mürin esitas 15.12.2014 täiendava seisukoha, milles ta möönis, et kahju tekkimine lõppes novembris 2013, kuid ei nõustunud väitega põhjusliku seose puudumisest kahju ja MTA tegevuse vahel ning selgitas, et tekkinud kahju seisnes vajaduses kasutada teisele isikule kuuluvaid TIR märkmikke ja maksude tasumiseks lisagarantiisid kindlustustagatise näol.
  19. Tartu Halduskohus jättis 15.01.
  20. a otsusega OÜ Mürin kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Otsuse põhjendused: 1) Kaebaja on oma väidete tõenduseks esitanud üksnes 01.09.2012 kuupäeva kandva koostöölepingu, 4 arvet kokku 14 086,58 euro suuruste nõuete kohta ja kausta suure arvu dokumentidega, millised käsitlevad AS Autotrans-Narva poolt erinevate äriühingutega sõlmitud kindlustuslepinguid ja turvateenuse osutamise kokkuleppeid ning nende alusel 2 esitatud arveid. Seda, et esimesena nimetatud arved oleks kaebaja poolt reaalselt tasutud, ei ole ta väitnud ega tõendanud. Samuti pole kaebaja esitanud ühtegi dokumenti ülejäänud kahjusumma kandmise ega teiste äriühingute poolse koostööst keeldumise tõenduseks, millisele vajadusele on MTA kaebaja tähelepanu juhtinud nii vaide- kui kohtumenetluses. Koostööleping ei tõenda kaebaja poolt väidetud kahju tekkimist, sest puuduvad tõendid kulude tegeliku kandmise kohta. Nendeks võivad olla pangakonto väljavõtted või muud sarnased kuludokumendid, kuid mitte vaid ühe kahjuna märgitud rahasumma osa kohta vormistatud arved ega teise äriühingu majandustegevust puudutavad dokumendid. 2) Äriregistri andmetel on kaebajal ja AS-il Autotrans-Narva sama postiaadress, sama on ka aktsiaseltsi ainus juhatuse liige ja üks kahest osaühingu juhatuse liikmetest. Kaebaja on nimetanud aktsiaseltsi emafirmaks. Selline seos võimaldab kahtlustada, et koostööleping on vormistatud tagantjärele ja üksnes kahjunõude esitamise tarbeks. Kuna leping pole allkirjastatud digitaalselt, siis on võimatu tuvastada selle tegelikku koostamise aega, kuid asjaolu, et ühtegi sellest tulenevat kulutust ei ole kaebaja pangakonto väljavõtte või muu sarnase kuludokumendi esitamisega tõendanud, kinnitab kahtluse õigsust ning viitab selgelt, et reaalselt mingit rahastamist polnud ja toimus üksnes dokumentide vormistamine. Kaudselt viitab sellele ka asjaolu, et 26.09.2012 ja 04.10.2012 kaebust esitades on kaebaja tekkiva kahjuna märkinud ainult töötajate palga ja maksudega seotud kulutused ning vajaduse maksta TIR süsteemiga ühendamise eest 25 000 eurot sissemakseks, mille ta 06.11.2013 Tallinna Ringkonnakohtus toimunud kohtuistungil jättis kahju hulgast välja ega ole lisanud mingeid muid kahju tekkimisega seotud väiteid. Väljavõtted TIR vedude kohta kinnitavad arvamust, et kaebaja on varasemalt kasutanud AS-i Autotrans-Narva rahvusvaheliste vedude tegemiseks ning valdav osa temale kuuluvate sõidukitega teostatud TIR vedudest toimusid aktsiaseltsile kuuluvate TIR märkmikega. Kaebaja sõidukite detailpäringu andmetest nähtub, et kõigi sadul ja madel tüüpi sõidukite kasutajaks on AS Autotrans-Narva. 3) Kuna kaebaja pole tõendanud nõude aluseks oleva kahju tekkimist, pole kohtul vaja käsitleda ega hinnata kõiki tema väiteid ega neile esitatud vastuväiteid. Samuti puudub vajadus kahju kinnitada võivate täiendavate tõendite nõudmiseks, sest kaebaja käitumine väidete ja tõendite esitamisel nii haldus- kui kohtumenetluses viitab selgelt, et tegelikkuses ei ole tal neid olemas. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
  21. OÜ Mürin esitas 16.02.2015 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 15.01.
  22. a otsus täies ulatuses ja saata asi uueks arutamiseks halduskohtule. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Vastustaja õigusvastane tegevus on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud. Olukorras, kus vastustaja toiming oli suunatud kaebaja äritegevuse peatamisele/lõpetamisele, on väär kohtu järeldus, et kaebajal puudus majanduslik kahju. Tekitatud kahju võib olla ebapiisavalt tõendatud, aga kahju olemasolu eeldatakse, sest kaebaja tegevuse peatamine oli vastustaja toimingu kaudseks eesmärgiks. OÜ Mürin põhitegevuseks on rahvusvaheline kaubavedu, milleks on vajalik TIR süsteemi kasutamise õigus. Olukorras, kus äriühingu majandustegevus võib olla peatatud/lõpetatud ebaseadusliku toimingu tõttu, valib äriühing ise meetmed, millega oleks võimalik ebaseadusliku toimingu negatiivseid tulemusi leevendada. 2) Kohus ei ole uurinud TIR süsteemi saamise ja kasutamisega seotud asjaolusid. TIR süsteemi kasutamise õigus on rahaliselt hinnatav, mille saamine eeldab suurte rahaliste vahendite ja ajalise ressursi olemasolu. TIR süsteemi õigus antakse tasu eest, mille suuruse määrab kasutamise ulatus ja vajadus. OÜ Mürin kasutas AS-le Autotrans-Narva kuuluva TIR süsteemi kasutamise õigust mõistliku tasu eest. TIR süsteemi kasutamise võimatusel olid kulutused vajalikud. AS-i Autotrans-Narva teenust kasutati koostöölepingu alusel. OÜ Mürin 3 maksis 01.09.2012-01.11.2013 esitatud arvete alusel AS-le Autotrans-Narva TIR süsteemi õiguse kasutamise eest 49 052,15 eurot, mis on deklareeritud käibedeklaratsioonides, ning 21.08.06.11.2013 maksis AS Autotrans-Narva vahendusel kindlustusmakseid summas 30 221,79 eurot, mis oli vajalik Venemaal rahvusvahelise autoveoga tegelemiseks. 3) Uurimispõhimõttest tulenev halduskohtu kohustus on tagada, et asjas saaksid esitatud ja kogutud kõik õigeks lahendamiseks vajalikud tõendid. Asjakohatu on kohtu järeldus, et OÜ Mürin ja AS AutotransNarva vahel sõlmitud koostööleping on vormistatud tagantjärele ja üksnes kahjunõude esitamise tarbeks. Sellises olukorras peaks kohus uurima kaebaja majandustegevust. OÜ Mürin majandusolukord
  23. aastal on oluliselt halvenenud võrreldes
  24. aastaga. Majandusolukorra halvenemine on põhjustatud asjaolust, et OÜ Mürin oli sunnitud kasutama AS-le Autotrans-Narva kuuluva TIR süsteemi kasutamise õigust. Kohus oli kohustatud selgitama menetlusosalisele, milliseid asjaolusid on vaja tõendada. Kohus rikkus selgitamiskohustust. Kohus jättis asja lahendamisel kohaldamata VÕS-i (§ 127 lg 1, § 128 lg 3), millele tuginevalt kaebaja ei pea tõendama, et kahju tekkis, vaid piisab tõendamisest, et kahju võiks tekkida ka tulevikus.
  25. MTA esitas 02.04.2015 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Kaebaja töö TIR süsteemis peatas kaalutlusotsustuse alusel ERAA. Põhjuslik seos MTA õigusvastase teo ja kahju vahel puudub, kui MTA tegu ei põhjustanud vahetult kaebaja töö TIR süsteemis peatumist. TIR konventsioonist tulenevalt jäi otsustusõigus TIR märkmike väljastamise peatamise osas ERAA-le. Väide, et MTA põhjustas oma teoga kahju tekkimise, ei ole formaalloogiliselt korrektne, sest kaebaja samastab ajalise järgnevuse põhjusliku seosega (Riigikohus lahend nr 3-1-1-10-11, p 23). Kaebajal oli sõltumata ERAA ja MTA tegevusest õigus jätkuvalt teostada rahvusvahelisi vedusid. Kaebaja väidetavate kulutuste puhul ei ole tegemist rahvusvaheliste vedude teostamiseks vajalike vältimatute kulutustega. 2) Kaebaja pole väitnud, et AS Autotrans-Narva poolt esitatud arved on tasutud. 22.07.
  26. a Tallinna Ringkonnakohtule esitatud menetluse kiirendamise taotlus ei tõenda kahju tekkimist. Kaebaja ei ole märkinud, millised tõendid tõendavad kindlustusmaksete tasumist. 01.09.
  27. a koostööleping on ebausaldusväärne, kuna koostöölepingust tulenevale kahjule hakkas kaebaja tuginema alles kahju hüvitamise taotluses. MTA õigusvastane teabetoiming ei ole tekitanud kaebajale selliseid mittevabatahtlikke kulutusi, mida ta ei oleks ilma MTA sekkumiseta pidanud kandma, sest puudub alus väita, et ta ei oleks MTA tegevuse tagajärjel kasutanud 01.09.201201.11.2013 AS Autotrans-Narva nimele kuuluvaid TIR märkmikke. Õiguslikult relevantseks põhjuseks on kaebaja enda soov ja ärikorraldus, mitte MTA sekkumine. Kahju hüvitamise nõudes märgitud summa on ka ebaproportsionaalselt suur. 3) Kohus ei ole rikkunud uurimis- ega selgitamiskohustust. Kaebajat on kohtumenetluses algusest peale esindanud jurist, kelle puhul võib eeldada piisavaid teadmisi menetluslikes küsimustes. Vaatamata sellele, et MTA on kahju tõendamatusele mitmel korral tähelepanu juhtinud ja kaebaja oli sellest asjaolust teadlik, ei esitanud ta ühtegi tõendit arvete ja kindlustusmaksete tasumise kohta. Seega tõendite esitamata jätmine ei tulenenud kaebaja eksimusest ega õigusliku olukorra äratuntavalt valesti hindamisest. Ka tähelepanu juhtimine kohtuotsuses ei ajendanud kaebajat esitama koos apellatsioonkaebusega puuduolevaid dokumente. Seega ei mõjutanud kohtu poolne tähelepanu juhtimata jätmine asjas otsuse tegemist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  28. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus on teinud asjas kogutud tõendite pinnalt õiged järeldused ning on õigesti kohaldanud nii materiaalõiguse – kui ka kohtumenetluse norme. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega (otsuse p-d 5-7) ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 4
  29. Riigivastutuse seadus, mille alusel kaebaja kahju hüvitamist nõuab, ei sätesta konkreetseid juhtumeid, mil varalise kahju tekkimist tuleb eeldada. Seega tuleb varalise kahju tekkimine igal üksikjuhtumil seaduse alusel tuvastada. Varalise kahju puhul on kahju tekkimise eeldused RVastS § 7 lg 1 järgi avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus avalik-õiguslikus suhtes, varalise kahju tekkimine ning seos õigusvastase tegevuse ja varalise kahju vahel. Ühtlasi näeb viidatud norm ette, et primaarse õiguskaitsevahendina pidi kaebaja proovima kahju tekkimist vältida või kõrvaldada muude avaliku võimu kandjale adresseeritud nõuete (vt RVastS §-d 3, 4 ja 6) esitamise kaudu. Ringkonnakohus märgib, et avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse väidetav või tegelik eesmärk ei ole RVastS järgi varalise kahju tekkimise eelduseks. Seega ei oma käesoleva juhtumi puhul vastustaja toimingu eesmärk, sh küsimus sellest, kas see oli suunatud kaebaja äritegevuse lõpetamisele või peatamisele, kaebaja varalise kahju tuvastamisel tähtsust ning meelevaldne on kaebaja arvamus, nagu tuleks kaebajal kahju tekkimist eelviidatud toimingu eesmärgi korral eeldada.
  30. Kaebaja nõuab käesolevas asjas MTA-lt 10.08.
  31. a toiminguga (kd II, tl 47) tekitatud kahju väljamõistmist. Vastava toiminguga palus MTA ERAA-d TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo konventsiooni (RT II 2003, 20, 99, edaspidi ka TIR konventsioon) artikli 6 lõikele 4 ja lisa 9 II osa punktile 1d tuginedes peatada OÜ Mürin töö TIR süsteemis seoses usalduse kaotusega. TIR konventsiooni kohaldatakse kauba veol maanteesõiduki, autorongi või konteineriga vahepealse ümberlaadimiseta üle ühe või enama riigipiiri konventsiooniosalise lähtetolliasutuse ja teise või sama konventsiooniosalise sihttolliasutuse vahel, tingimusel, et osa TIR-veost toimub maanteel (vt konventsiooni art 2). TIR konventsioonis on kokku lepitud selles, et TIR-protseduuri alusel veetavalt kaubalt ei tule vahetolliasutuses tasuda või deponeerida impordi- või eksporditollimakse ega impordi- või ekspordimakse (vt art 4). Ühtlasi ei kontrollita vahetolliasutuses kaupa, mida veetakse TIRprotseduuri alusel tollitõkendiga varustatud maanteesõiduki, autorongi või konteineriga (art 5 p 1). Seega annab TIR süsteemi kasutamine kauba veol isikule olulisi eeliseid. TIRprotseduuri saab samas teostada vaid TIR-protseduuri kasutamise loa valdaja. TIR konventsiooni artikli 6 lõike 4 järgi antakse TIRprotseduuri kasutamise luba ainult nendele isikutele, kes täidavad konventsiooni
  32. lisa II osas sätestatud miinimumtingimusi ja – nõudeid. Ilma, et see piiraks artikli 38 kohaldamist, tunnistatakse see luba kehtetuks, kui nende nõuete täitmine ei ole enam tagatud. TIR konventsiooni
  33. lisa II osa punktist 1d tuleneb, et üheks miinimumnõudeks, mida TIRprotseduuri kasutada soovivad isikud peavad täitma, on korduvate tolli- või maksuseaduste rikkumiste puudumine. Vaidlust ei ole selle üle, et MTA usalduse kaotus tugines OÜ Mürin poolt just viimati nimetatud miinimumnõude rikkumisele. Vaidlust ei ole ka selle üle, et Tallinna Ringkonnakohus tuvastas 19.11.
  34. a otsusega haldusasjas nr 3-12-2062 MTA 10.08.
  35. a toimingu õigusvastasuse ning kohustas MTAd ERAA-le saadetud teate tagasi võtma, kuna leidis, et kaebajale ette heidetud rikkumine ei olnud enne teate edastamist väärteo- ega muus menetluses tuvastamist leidnud. Käesoleva aja seisuga on selgunud, et vastav rikkumine ei ole ka pärast ringkonnakohtu otsuse tegemist väärteomenetluse korras tuvastamist ei leidnud (vt Viru Maakohtu 03.10.
  36. a otsus asjas nr 4-14-1904, kd I, tl 94-100).
  37. Ringkonnakohus märgib, et kuigi Eesti Vabariigis väljastab TIR protseduuri kasutamise lube TIR-märkmike näol MTA tunnustuse alusel ainuisikuliselt ERAA (vt TIR-protseduuri leping ERAA ning MTA vahel, p-d 3.1 ja 3.2 ; kd I, tl 22p), tuleneb nii TIR konventsioonist kui ka ERAA ja MTA vahel sõlmistud TIR-protseduuri lepingust, et ERAA õigus äriühingult TIR-märkmiku kasutamise õigus ära võtta ei seondu ainult äriühingu võimalike kohustuste rikkumisega ERAA vastu, vaid tuleneb otse ka tolliseaduste rikkumisest, mille üle teostavad kontrolli MTA ning teiste konventsiooniosaliste riikide pädevad organid. Nii näeb TIR 5 konventsiooni artikkel 38 ette, et igal konventsiooniosalisel on õigus ajutiselt või alaliselt keelata tegevus käesoleva konventsiooni alusel isikul, kes on oluliselt rikkunud rahvusvahelises kaubaveos kohaldatavaid tollialaseid õigusakte. Sellest keelust teatatakse ühe nädala jooksul selle konventsiooniosalise tollile, kelle territooriumil on asjaomase isiku eluvõi asukoht, ja samuti selle riigi garantiiühingu(te)le, kus rikkumine toimus, ning TIRjuhatusele. MTA ja ERAA vahel sõlmitud TIR-protseduuri lepingu p 6.1 sätestab, et kõikidel juhtudel, kui MTA pöördub ERAA poole, et peatada või lasta välisriikide assotsiatsioonidel peatada TIRmärkmike väljastamine kohalikule või välisriigi TIR-märkmiku valdajale (TIRkonventsiooni art 38), esitab ta ERAAle ka põhjenduse (kd I, tl 24p). ERAA ja OÜ Mürin vahel sõlmitud „Transpordifirma kohustuste deklaratsioon TIR-tollisüsteemi vastuvõtmiseks ja luba kasutada tavalisi TIR-märkmikke“ (edaspidi Luba) p 32
  38. taande järgi võib ERAA omal äranägemisel ilma ette teatamata ning ajutiselt või lõplikult võtta ära õiguse kasutada TIR-märkmikke, muu hulgas eriti kui TIR-märkmiku valdaja on toime pannud tollieeskirjade rikkumisi. ERAA esindaja L. Lusti kohtuistungil antud ütluste järgi oli teabetoimingu otseseks tagajärjeks OÜ Mürin töö TIR süsteemis peatamine alates 10.08.2012, kusjuures ERAA esindaja väitel puudus ERAA-l MTA teate saamisel OÜ Mürin töö peatamisel kaalumisõigus. Alus OÜ Mürin töö TIR süsteemis peatamiseks langes ära 16.12.2013, mil MTA teavitas ERAA-d sellest, et tal puuduvad pretensioonid OÜ Mürin vastu (kd II, tl 62). Eelviidatud TIR-konventsiooni, MTA ja ERAA vahel sõlmitud TIR-protseduuri lepingu, ERAA ja OÜ Mürin vahel sõlmitud Loa sätetele ning ERAA esindaja poolt kohtuistungil antud ütluste alusel loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et ERAA-l puudus käesoleval juhul MTA teate saamisel OÜ Mürin töö TIR-süsteemis peatamisel kaalumisõigus, mistõttu on TIR-protseduuri kasutamise õiguse puudumine alates 10.08.2012 kuni 15.12.2013 MTA teabetoimingu otsene tagajärg.
  39. Siiski ei anna eelpool tuvastatu alust kaebaja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Kaebaja väitel kasutas ta koostöölepingu alusel pärast töö peatamist AS-le Autotrans-Narva kuuluva TIR süsteemi kasutamise õigust mõistliku tasu eest. Apellatsioonkaebuse kohaselt maksis OÜ Mürin ajavahemikus 01.09.2012-01.11.2013 arvete alusel AS-le Autotrans-Narva TIR süsteemi õiguse kasutamise eest kokku 49 052,15 eurot, mida deklareeris ka käibedeklaratsioonides; samuti ajavahemikus 21.08-06.11.2013 AS Autotrans-Narva vahendusel kindlustusmakseid summas 30 221,79 eurot, mis oli vajalik Venemaal rahvusvahelise autoveoga tegelemiseks. Halduskohus on õigesti kindlaks teinud, et kaebaja poolt väidetud kahju tekkimine ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud. Ka apellatsioonimenetluses ringkonnakohtule esitatud avansiaruanded lisadega ega AS AutotransNarva saldoteatised (kd II, tl 36-42) ei tõenda kaebaja poolt halduskohtule esitatud AS Autotrans-Narva arvete ega ka kindlustusmaksete tasumist. Ühtlasi on ERAA esindaja kohtuistungil tunnistajana selgitanud, et TIR süsteemiga liitumise tasu on reeglina ca 6500 eurot, TIR-märkmiku maksumus jääb vahemikku 40-105 eurot reisi kohta ning 1-aastase pangagarantii ja kindlustustagatise ligikaudne maksumus ca 1500 eurot (kd II, tl 62p). Eeltoodust tulenevalt saab kaebaja väidetud kahju ilmselgelt alusetult suureks ning sellest tulenevalt ka ebausaldusväärseks lugeda. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida täiendavalt järgmist.
  40. Kohtuistungil selgitas ERAA esindaja, et TIRmärkmike kasutamise õigust ei ole võimalik kolmandale isikule üle anda. Võimalik on küll üle anda veokid, mis kasutavad TIRmärkmikke kauba veol, kuid mitte õigust kasutada TIRmärkmikke (kd II, tl 62p). Tunnistaja ütluste õigsust kinnitab ka Loa p 32
  41. taane, mille järgi on TIR-märkmike kasutamise õiguse äravõtmise aluseks TIRmärkmiku kättesaadavaks tegemine kolmandale isikule. Ühtlasi näeb Loa p 25 ette, et Loa valdaja ei tohi omada otseseid ega kaudseid ärilisi suhteid TIRmärkmike katte all toimuvate vedude teostamiseks alltöövõtu, koostöö- või partnerluslepingu, 6 ühisettevõtte või muu kommertslepingu kaudu, samuti sellisele vedajale kuuluvate sõidukite kaudu, mis on tasu eest autojuhiga või autojuhita kasutada saadud, liisitud, laenatud või mida kasutatakse muu teenuse korras, kui valdajalt on ära võetud õigus kasutada TIR-süsteemi või kui ta on registreeritud või residendiks riigis, kus TIR-süsteem ei toimi või on peatatud. Ringkonnakohus leiab, et kuna TIR-märkmike kaudu TIR süsteemi kasutamise õiguse üleandmine kaebajale oli käesoleval juhul keelatud, ei olnud kaebajal ajal, mil tema TIRsüsteemi kasutamise luba oli peatatud, õiguspäraselt võimalik AS-ga Autotrans Narva TIRsüsteemi kasutamist puudutavat lepingut sõlmida. Seega ei ole võimalik aktsepteerida ka TIR süsteemi kasutamise õiguse õigusvastase üleandmise eesmärgil OÜ Mürin ning AS AutotransNarva vahel sõlmitud koostöölepingust tekkinud kulusid kaebaja kahjuna.
  42. Kaebaja esitas ringkonnakohtule koos apellatsioonkaebusega OÜ Mürin
  43. aasta konsolideeritud majandusaasta aruande ning AS Autotrans Narva arved. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud tõendid tuleb kaebajale tagastada, kuna kohtul on juurdepääs OÜ Mürin majandusaasta aruandele äriregistri veebilehe kaudu ning AS Autotrans Narva arved on toimikus (kd I, tl 14-18) olemas. Tõendid, mida pooled apellatsioonimenetluses ringkonnakohtu 11.08.
  44. a määruse alusel esitasid ning millele ringkonnakohus otsuses viitas (Maksu- ja Tolliameti 10.08.
  45. a e-kirja väljatrükk, AS Autotrans Narva avansiaruanded ja saldoteatised) võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde.
  46. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 15.01.
  47. a otsus muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad poolte menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.