lg 2 p 7 ja § 184 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Silva Rood Süüdistatav Urmas Haas Kaitsja Elu- või asukoht ja aadress: XXXX Isikukood või sünniaeg: 38408104217 Kodakondsus: XXXX Haridus: XXXX Emakeel: XXXX Töökoht või õppeasutus: XXXX Karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi 7, kehtivaid väärteokaristusi 2 Tõkend: ei ole määratud korras advokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada URMAS HAAS
Süüdi tunnistada URMAS HAAS
lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista Urmas Haasile lõplikuks liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 2 (kaks) aastat vangistust lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 04.-06.11.2015 s.o. 3 (kolm) päeva vangistust ja lõplikuks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg-te 1, 3 alusel määrata, et tingimisi jäetakse mõistetud vangistus kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui Urmas Haas 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
Tsiviilhagi: Rahuldada T.V. (ik XXXX) tsiviilhagi ja välja mõista Urmas Haasilt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel 2635 (kaks tuhat kuussada kolmkümmend viis) eurot , milline summa tuleb kanda arveldusarvele nr XXXX Swedbank AS. Asitõendid:
lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o.võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt. Urmas Haasi süüdistatakse ka 04.11.2015 Valgas hoolimata sellest, et narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 11 keelab määruse V nimekirjas loetletud ainete käitlemise, kui selle eesmärk on isikule narkojoobe tekitamine omandas M.K. 111,6 g gammabutürolaktooni (GBL), s.o narkootilist ainet suures koguses, mida hoidis enda kasutuses olevas sõiduautos Renault Traffic reg-numbriga XXXX. Nimetatud narkootiline aine leiti ja võeti politsei poolt ära 04.11.2015 sõiduauto Renault Traffic reg-numbriga XXXX läbivaatuse käigus ja Urmas Haasi analüüsiks võetud uriinist tuvastati GHB, mis tekib organismis GBL-i tarvitamisel. Samuti süüdistatakse 06.11.2015 Tartus hoolimata sellest, et narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 11 keelab määruse V nimekirjas loetletud ainete käitlemise, kui selle eesmärk on isikule narkojoobe tekitamine omandas M.K. vähemalt 200 ml narkootilist ainet GBL, s.o narkootilist ainet suures koguses. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. GBL kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 („Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“) lisa 1 V nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 järgi on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. GBL-i puhul on selleks koguseks 16 grammi. Sellega Urmas Haas pani toime
narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise suures koguses.
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 aastat vangistust.
lg 2 p 7 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 9 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista lõplikuks karistuseks 2 aasta vangistust lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 04.-06.11.2015 s.o. 3 päeva vangistust ja lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust. 3 Rakendades
sätteid määrata, et tingimisi jäetakse mõistetud tähtajaline vangistus kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui kohtualune ei pane 3 aasta katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. VÕS § 1043 alusel kuulub Urmas Haasilt välja mõistmisele tsiviilhagi T.V. kasuks 2635 EUR ( tl 9) Asitõendid: CD-plaat sideettevõtjalt saadud andmetega – kriminaalasja juures ( tl 12-14) 2 CD-plaat märkega „kuulamine“ 11.01.2016 jälitustoimingu protokollide lisad– kriminaalasja juures ( tl 18-26) CD-plaat 03.12.2015 asitõendi vaatlusprotokolli lisa – kriminaalasja juures ( tl 32-39) Pooleliitrine plastpudel-kriminaalasja juures ( tl 60) Kriminaalmenetluse kulud kokku 311 EUR, millele lisanduvad sundraha ja kaitsja tasud kohtus: Joobeseisundi tuvastamise tasu summas 131 EUR ( tl 54) Narkootilise aine ekspertiis summas 84 EUR ( tl 61) Õigusabi tasu kaitsjale Anu Pärtel 18.01.2016 summas 96 EUR II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Urmas Haas süüdi tunnistada
III Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Kuivõrd KrMS seadustik ei käsitle täpsemalt kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb selles osas kohtul lähtuda Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) vastavatest sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus on seisukohal, et süüdistatav on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud kannatanuteletsiviilhagejatele varalist kahju. Eeltoodust tulenevalt kuulub T.V. tsiviilhagi rahuldamisele. Süüdistatav võttis kohtuistungil TsMS § 440 lg-te 1,2 kohaselt hagi õigeks. TsMS § 444 lg 4 alusel on kohtul sellisel juhul õigus tsiviilhagisse puutuv kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa ära jätta. IV Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et kohtul on õigus tulenevalt süüdimõistetu varalisest olukorrast menetluskulu osaliselt vähendada. Urmas Haas antakse Soome Vabariigile välja. Tal puudub töökoht ja ka vara, mida menetluskulude katteks realiseerida. Käesolevas kriminaalasjas tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskuluna vaid osa sundrahast, so 300 eurot. Ülejäänud sundraha jääb välja mõistmata. Samuti peab kohus põhjendatuks välja mõista KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu 131 (ükssada kolmkümmend üks) eurot ja ekspertiisikulu 84 (kaheksakümmend neli) eurot ja kaitsjatasu 120 (ükssada kakskümmend) eurot. Tulenevalt 4 süüdimõistetu varalisest olukorrast, peab kohus põhjendatuks anda süüdimõistetutele võimaluse tasuda menetluskulu vabatahtlikult 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.