MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene ja Tiina Pappel 21. veebruar 2013, Tartu Haldusasi T.L. kaebus Narva Linnavalits

§ 254

lg-st 2 tulenevalt esialgse õiguskaitse tõttu saadu kaebuse rahuldamata jätmise korral võlaõigusseaduse alusetu rikastumise kohta käivate sätete alusel tagastama. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. T.L. esitas Tartu Halduskohtu 14.01.
2. a määrusele määruskaebuse. Kaebuses halduskohtule tõendas kaebaja, et ta pole teenistuskohustuste rikkumisega vastustajale kahju tekitanud ning põhjendas, miks polnud oht vastustaja poolt märgitud asjaoludel reaalne. Halduskohus on kaebuse perspektiivi hindamisel eeltoodud asjaolud ja kaebuse argumendid õigustamatult hindamata jätnud.

§ 249

lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel puudutatud isiku õigusi. Halduskohus pole märkinud, millist huvi peab ta kaebaja esialgse õiguskaitse huvist kaalukamaks. Kaebaja põhjendas, et ta on 55 aastane, teenistusest vabastamise tõttu on ta kaotanud oma töö ja ainsa sissetuleku, mis on põhjustanud talle kahju ja sellest tulenevad majanduslikud raskused ja hakkamasaamisprobleemid igapäevaelus. Kaebajal on ülikoolis õppiv poeg ja invaliidist abikaasa, mistõttu paneb sissetuleku kaotus pere väga raskesse majanduslikku olukorda. Kaebajal ei ole vanuse tõttu lihtne leida uut töökohta. Esineb oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist. Uue ametniku nimetamine kaebaja poolt seni täidetud ametikohale tekitaks hiljem segadust ja kulu haldussiseselt, kui kaebaja tuleb samale ametikohale ennistada. Puudub ülekaalukas avalik ja kolmandate isikute huvi, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist. Ei saa nõustuda halduskohtu seisukohaga, nagu poleks kohtumenetluse ajaks teenistusse ennistamisel hiljem enam võimalik kaebajaga teenistussuhet lõpetada. Kaebaja oleks esialgse õiguskaitse kohaldamisel ametisse nimetatud esialgse õiguskaitse määruse alusel. Kohus saab esialgse õiguskaitse abinõu kaebuse rahuldamata jätmisel tühistada.

1. Narva Linnavalitsus palub määruskaebus rahuldamata jätta. Esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustamisel on ettenähtav, et käskkiri suure tõenäosusega tühistamisele ei kuulu ning kaebus on perspektiivitu. Kaebaja on eluruumi allüürile andmise omaks võtnud. Sealjuures oli eluruumi allüürile andmine üheselt keelatud ning kaebaja ei kooskõlastanud eluruumi allüürile andmist kunagi kellegagi, rikkudes sellega nii üürilepingut, Kredexi lepingut kui ka mitmeid Narva linna sisekorralduslikke akte. Just seetõttu tekkis ametiasutustele varalise kahju tekkimise oht. ATS § 84 p 2 ei seosta usalduse kaotust üksnes teenistuskohustuste täitmatajätmise või mittenõuetekohase täitmisega, mistõttu ei ole oluline, milliseid kohustusi täites kaebaja varalise kahju tekkimise ohu vastustajale põhjustas. Kaebaja ei ole tõendanud, et kaebus kuuluks tõenäoliselt rahuldamisele. Kaebaja on alusetult ja paljasõnaliselt väitnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine halvendab kaebaja olukorda kohtumenetluse vältel. Kaebaja viited oma vanusele ja perekondlikele asjaoludele ei anna piisavat alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kaebaja väited majanduslike raskuste kohta on tõendamata. Kaebajal on võimalik astuda samme enda majandusliku olukorra parandamiseks ning asuda aktiivselt uut tööd otsima. Samuti tekiks kaebajal saadud tasu korraga tagasimaksmise kohustus alusetu rikastumise sätete alusel, mis komplitseeriks kaebaja majanduslikku olukorda veelgi. Kaebuse rahuldamise korral on ATS § 160 lg 4 alusel tagatud endise olukorra taastumine selliselt, nagu poleks kaebajat kunagi ametist vabastatud. Seetõttu ei kahjustu kohtumenetluse jooksul kaebaja õigused pöördumatult. Uuel ametnikul ei saa aga kehtiva ATS § 116 lg-st 1 ning uue ATS § 90 lg 1 p-st 4 tulenevalt tekkida õiguspärast ootust teenistusse jäämisele. Avalik huvi kaalub antud juhul kaebaja huvi üles. Põhjaliku distsiplinaarmenetluse tulemusena on selgunud, et kaebaja on sisuliselt kogu oma teenistusaja jooksul räigelt Narva linna akte, linnaga sõlmitud üürilepingut ja Kredexi lepingut rikkunud ning esitanud ka korduvalt valeinformatsiooni rikkumiste varjamiseks. Eeltoodust 3 tulenevalt ei ole mõeldav, et kaebaja saaks kasvõi esialgse õiguskaitse korras oma ametikohal edasi tegutseda. Muude ametiülesannete varasem korralik täitmine ei tähenda, et kaebaja peaks automaatselt esialgse õiguskaitse korras tööle naasma. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Määruskaebus tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu määrus tühistada. 10.

§ 249

lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Riigikohus on kohtuotsuse täitmise võimatuseks pidanud ka tagajärgi, mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada (vt RKHK 21.12.2001 määrus haldusasjas nr 3-3-1-67-01 ja 08.04.2004 määrus haldusasjas nr 3-3-1-13-04). Seega tekib kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmisel ei oleks kaebajal ka soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine võimalik või ka juhul, kui sellist eesmärki oleks küll võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebaja jaoks kaasa tuua tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik. 11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et ATS § 116 lg 1 ning 01.04.2013 kehtima hakkava ATS § 90 lg 1 p 4 annab võimaluse koondada ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel ametnik, kes viimase asemel teenistusse võeti, mistõttu esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata jätmine iseenesest kohtuotsuse täitmist ei raskenda. Väär on aga halduskohtu seisukoht, nagu tekiks esialgse õiguskaitse kohaldamise korral oht, et kaebuse rahuldamata jätmisel pole ametiasutusel enam võimalik T.L. est vabaneda.

§ 253

lg 3 kohaselt tühistab kohus esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata, ja määrusega, kui kaebus või vaie tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Esialgse õiguskaitse tühistamine lõpetab vaidlustatud käskkirja jõusse jätmise korral ametniku õiguse ametiasutuses edasi töötada. Väär on ka halduskohtu arvamus, nagu peaks kaebaja esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise korral kaebuse rahuldamata jätmisel

§ 254

lg-st 2 tulenevalt teenistuses saadud tasu ametiasutusele tagastama.

§ 254lõiget 2 ei ole võimalik laiendada teenistussuhetele.

Vastasel juhul tooks see kaasa ametiasutuse õigusvastase rikastumise tasuta tööjõu kasutamisega. Seega ei ole ükski eeltoodud väidetest esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel asjakohane.

1. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb aga arvesse võtta abinõu kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale. Tartu Ringkonnakohus on varasemalt leidnud, et ametikoha ja teenistuskoha kaotus on vaieldamatult isiku jaoks negatiivne tagajärg. Kui selline olukord kestab pikka aega, st kogu kohtumenetluse kestel, siis on ilmselgelt tegemist tagajärjega, mida kaebuse rahuldamine ja teenistusse ennistamine tagantjärgi täielikult ei kõrvalda. Teenistusest vabastamisel makstav hüvitis ega töötuskindlustuse hüvitis ei kompenseeri ilmselgelt sissetuleku kaotust pikemas perspektiivis, eriti kui arvestada seda, kui pikaks võib kujuneda kohtuasja menetlus (Tartu Ringkonnakohtu 16.11.
2. a määrus asjas nr. 3-12-1694 p 10 ning 23.11.
3. a määrus asjas nr. 3-12-1693, p 12). Ringkonnakohus jääb ka käesolevas vaidluses eeltoodud seisukoha juurde. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et arvestades määruskaebuse esitaja vanust ning teenistuslehele kantavat teenistusest vabastamise põhjust (teenistusest vabastamine usalduse kaotuse tõttu), ei pruugi määruskaebuse esitajal kohtumenetluse ajaks uue töö leidmine suure tõenäosusega võimalik olla. Arvestades määruskaebuse esitaja perekondlikku olukorda, sh. ka seda, et määruskaebuse esitajal on ülikoolis õppiv poeg ja invaliidist abikaasa, tuleb kaevatava käskkirja negatiivset tagajärge pidada oluliseks. Seega esineb määruskaebuse esitajal esialgse õiguskaitse vajadus. 4
4. Lisaks esialgse õiguskaitse vajadusele esinemisele peab kohus kontrollima ka taotluse põhjendatust.

§ 249

lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Riigikohus on mitmetes oma lahendites leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega annab kohus ka eelhinnangu kaebusele (3-3-1-54-06) ning esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus (3-3-1-3-06, 3-3-1-54-06). Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi käesolevas menetlusetapis on kaebuse eduväljavaateid raske hinnata ei saa siiski väita, et kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu ega keelduda esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamisest sel põhjusel. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 8 lg 1 järgi ei tohi distsiplinaarkaristus olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. Riigikohtu praktikas on järjekindlalt leitud, et teenistusest vabastamist kui rangeima distsiplinaarkaristuse määramist tuleb alati väga hoolikalt põhjendada ja see ei ole automaatne tagajärg ka juhtudel, mil avaliku teenistuse seadus näeb ette põhimõttelise võimaluse distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamist (RKHK 13.06.

1. a otsus asjas nr. 3-3-1-35-02, 24.03.
2. a otsus asjas nr.3-3-1-96-10 ning 18.05.
3. a otsus asjas nr. 3-3-1-13-11).
4. Kaevatavas käskkirjas ei tuvastatud, et T.L. oleks ametiasutusele süüliselt varalise kahju tekitanud. Küll on aga vaidlus selle üle, kas ta võis süülise käitumisega tekitada varalise kahju ohu. Varalise kahju oht on määratlemata õigusmõiste, mida halduskohus peab sisustama. Arvestades varalise kahju ohu tekkimise võimalikku tagajärge ametnikule, milleks on teenistusest vabastamine, peab oht olema reaalne ja ettenähtav. Ringkonnakohus märgib, et varalise kahju ohu tõendamiskoorem lasub käesolevas haldusasjas vastustajal. Kuigi halduskohtule esitatud tõenditest ilmneb, et T.L. suure tõenäosusega rikkus temaga sõlmitud eluruumi üürilepingu punkti 4.2.4 sellega, et ei võtnud üürileandjalt eluruumi allüürile andmiseks kirjalikku nõusolekut, ei saa ainuüksi selle põhjal järeldada, et ametiasutusele tekkis sellest reaalne varalise kahju oht. Ringkonnakohus märgib, et LVMA ja Kredexi vahel sõlmitud leping seab kohalikule omavalitsusele eluruumide renoveerimiseks antud toetuse Kredexile tagastamise sõltuvusse munitsipaal-üüripindade sihipärasest kasutamisest ehk üürileandmisest valda saabuvale uuele tööjõule, mitte sellest, kas eluruumide sihipärane kasutus toimus eluruumi üürile või allüürile andmise kaudu. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et D.K. i näol oli eluruumi allüürile võtmisel tegemist valda saabunud uue tööjõuga. Seega tuleb haldusasja menetluse käigus välja selgitada, kas ja millise ajaperioodi jooksul eluruumi allüürile andmine D.K. ile Kredexi tingimustele vastas.
5. Ringkonnakohus ei nõustu Narva linna seisukohaga, nagu laieneks ATS § 84 p-s 2 märgitud ametiasutusele süüliselt varalise kahju tekitamine või niisuguse kahju tekkimise ohu süüline loomine tingimusteta kogu ametniku tegevusele väljaspool teenistuskohta. Vastasel juhul puudunuks seadusandjal vajadus ATS § 84 p-s 3 sätestatud vääritu teo puhul eraldi märkida, et teo toimepanemine ei sõltu sellest, kas tegu pandi toime teenistuses või väljaspool teenistust. Samasugust märget ATS § 84 p 2 juures ei ole. Haldusasja materjalidest ei selgu, kas T.L. oli isik, kes oma ametiülesannetest tulenevalt vastutas munitsipaaleluruumide sihipärase kasutuse ning Kredexi lepingu täitmise eest. Ka seab määruskaebuse esitaja enda teadlikkuse Kredexi lepingust kahtluse alla. Lisaks ei ilmne vaidlustatud käskkirjast, kuidas T.L. e poolt eluruumi üürilepingu rikkumine seondub isiku teenistuskohustuste täitmisega. Eluruumi üürilepingu p 6.4.6 näeb eluruumi üürileandja eelneva kirjaliku nõusolekuta allüürile või muul viisil kolmandate isikute kasutusse andmise eest ette üürniku iseseisva vastutuse, mis realiseerub üürileandja õiguses leping erakorraliselt ja ennetähtaegselt üles öelda. Lepingus puudub märge selle kohta, et eluruumide allüürile andmine võiks kaasa tuua ka isiku teenistusest vabastamise. T.L. e süü hindamisel vajavad need aspektid kindlasti lähemat käsitlemist. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kaebuse menetluse praeguses faasis ei ole võimalik järeldada, et kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. 5
6. Eeltoodud kaalutlustel rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab Tartu Halduskohtu 14.01.
7. a määruse. Ringkonnakohus rahuldab T.L. esialgse õiguskaitse taotluse ning peatab Narva Linnavalitsuse 17.12.
8. a käskkirja nr. 11958 kehtivuse. Madis Ernits Einar Vene 6 Tiina Pappel