KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Ivo Pilving, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2009, Tartu Haldusasja number 3-09-110 Haldusasi J.T. kaebus Sotsiaalkindlustusameti Tartu pensioniameti peale moraalse ja materiaalse kahju nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- aprilli 2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus J.T. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – J.T. Vastustaja (haldusorgan) – Sotsiaalkindlustusameti Tartu pensioniamet RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
- aprilli 2009 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- J.T. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Sotsiaalkindlustusameti Tartu pensioniametilt materiaalse ja moraalse kahju õiglast hüvitamist. Kaebuse kohaselt on kaebajale kahju tekitatud Põhiseaduse (edaspidi PS) sätete rikkumisega.
- aastast saabus kaebajal pensioniiga ning pärast seda on kaebaja sunnitud pensioniameti suunamisel pensioni vormistamiseks käima mitmetes ametiasutustes ja arhiivides, et tuua pensioniametile tõendeid tööstaaži tõendamiseks. Pensioniameti poolt kaebaja suunamine ametiasutustesse on olnud au ja väärikust solvav ning kuna kaebaja oli seda sunnitud tegema tööajast, on ta pensioniameti süül töölt vallandatud. Riigikohtu otsusega tunnistati riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi RPKS) § 28 lg 2 p 3 PS-ga vastuolus olevaks ning see võimaldas Leedus oldud sõjaväeteenistuse aega arvata pensioniõigusliku staaži hulka. Samuti pidi kaebaja tõestama oma töötamist Tallinna Linna Remondi- ja Ehitusvalitsuses, mida pensioniamet ei arvestanud koheselt tema tööstaaži hulka. Materiaalse kahju hulka kuulub saamata jäänud pension, mis kaebajaljäi saamata riigilt seoses sellega, et pensioniamet on jätnud talle pensioniõigusliku staaži eest pensioni õigeaegselt välja arvestamata. Kaebaja on hinnanud materiaalse kahju hüvitisena 50 000 krooni ja moraalse kahju eest väljamõistetava summa suuruse on jätnud kohtu otsustada. Moraalse kahju all mõistab kaebaja asjaolu, et pensioniamet on kohtuasjas 3-06-605 esitanud kaks ühekuupäevalist haldusakti erineva sisuga, kus olid märgitud erinevad pensionisummad, millest ühe esitas pensioniamet kaebajale ja teise kohtule. Niisugune käitumine pensioniameti poolt on lubamatu, kuna kaebaja leiab, et teda on mõnitatud ja alandatud pensioniameti poolt ning kaebaja ei pea korrektseks sellist haldusaktide kättetoimetamist, kuna alles kohtu kaudu sai ta teisest haldusaktist teada.
- Sotsiaalkindlustusameti Tartu pensioniamet taotles jätta kaebuse rahuldamata. Pensioniametil on õigus nõuda pensionitaotlejalt täiendavaid dokumente tööstaaži tuvastamiseks ning teda suunata vajadusel arhiivi dokumente nõudma. Arhiivides ei pea kohapeal käima vaid võib teha ka päringu, mistõttu on kaebaja väide selle kohta, et taon pensioniameti süül seoses arhiivides käimisega töökoha kaotanud, alusetu. Riigikohtu 30.09.2008 otsusega tunnistati RPKS § 28 lg 2 p 3 PS-ga vastuolus olevaks ning arvates nimetatud kuupäevast on arvatud kaebaja tööstaaži hulka sõjaväeteenistuse aeg 23.11.1962 kuni 21.08.
- Kuna isikute arv on suur, kellele pensioni ümberarvutusi tehti, ei ole otsustusi kätte toimetatud. Kaebaja sai enda suhtes positiivse lahendi pensioni ümberarvestamise näol ning haldusakti kätte toimetamata jätmisega ei ole rikutud kaebaja õigusi. J.T. on tehtud pensioni ümberarvestusi vastavalt seadusele. Kaebajaga ei ole õigusvastaselt käitutud ning pensioniamet ei ole kaebajale tekitanud moraalset ega materiaalset kahju. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus jättis
- aprilli 2009 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt määrati J.T. Sotsiaalkindlustusameti Tartu pensioniameti Jõgeva osakonna 14.02.2006 otsusega nr 31851-1 vanaduspension alates 06.11.2005 eluaegselt. Eelnimetatud otsuse tegemisel ei arvestatud J.T. pensioniõigusliku staaži hulka ajavahemikul 23.11.1962 – 21.08.1965 Nõukogude armees kohustuslikus sõjaväeteenistuses oldud aega, ajavahemikul 7.03.1967 – 5.03.1969 Tallinna Linna Remondi- ja Ehitusvalitsuses elektrikuna töötatud aega ning 1996 – 1999 töötamist füüsilisest isikust ettevõtjast talunikuna Tominga talus. J.T. esitas 27.02.2006 avalduse, milles kinnitas enda töötamist Tallinna Linna Remondi- ja Ehitusvalitsuses. Eeltoodu alusel arvestas pensioniamet ajavahemikul 7.03.1967 - 5.03.1969 töötatud aja J.T. pensioniõigusliku staaži hulka tagasiulatuvalt alates 6.11.
- Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30.09.2008 otsusega nr 3-4-1-8-08 tunnistati RPKS § 28 lg 2 p 3 PS-ga vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda pensioniõigusliku staaži hulka arvata kohustusliku sõjaväe- või asendusteenistuse aega, kui isik elas Eestis enne ja pärast väljaspool Eestit toimunud sõjaväe- või asendusteenistusse suunamist ning on omandanud 15-aastase pensionistaaži. Juhul, kui tulenevalt Riigikohtu otsusest tekib pensioni saajal õigus täiendavale pensionistaažile, siis pensioni ümberarvutamisel tuleb lähtuda RPKS §-s 612 sätestatust, mille kohaselt pension arvutatakse ümber alates vastava muudatuse jõustumise päevast, antud juhul Riigikohtu otsuse avalikult kuulutamise päevast 30.09.
- Tartu pensioniameti Jõgeva osakonna otsusega nr 31851-2 on J.T. kohustusliku sõjaväeteenistuse aeg perioodil 23.11.1962-21.08.1965 arvatud tema pensioniõigusliku staaži hulka alates 30.09.
- Haldusasja nr 3-06-605 arutamisel kohtus loobus J.T. nõudest arvata füüsilisest isikust ettevõtjana töötatud aeg tema pensioniõigusliku staaži hulka. 2 Käesoleva haldusasja raames lähtus pensioniamet haldusaktide väljaandmise hetkel kehtivast seadusest ning pensioniamet pole rikkunud kaebaja õigusi seoses toimingutega, mis puudutavad kaebaja tööstaaži tuvastamist ning dokumentide koostamist. Pensioniamet võib pensionistaaži tuvastamiseks nõuda dokumente ametiasutustelt ja arhiividest välja ning võib taotleda dokumentide esitamist isikult endalt, samuti võib pensioniamet soovitada isikul pöörduda kohtu poole, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži kohta pole säilinud või kui on tekkinud vaidlus haldusorganiga. Toiming, millega pensioniamet suunas kaebaja kohtu poole oma õiguste kaitseks või nõudis kaebajalt täiendavate dokumentide esitamist pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks, ei ole õigusvastane ning pensioniamet ei ole rikkunud nimetatud toimingutega kaebaja subjektiivseid õigusi ega kohelnud kaebajat ebaväärikalt. Pensioniameti väide, et kaebaja võinuks oma dokumente nõuda ka järelepärimise teel kirjalikult, on õige ning seega ei ole põhjendatud kaebaja väide, et pensioniamet on teda jooksutanud mööda ametiasutusi tööajal, mistõttu ta töökohalt vallandati. Isikul on õigus valida dokumentide väljanõudmise viis. Kaebaja on väitnud, et talle ei ole nõuetekohaselt dokumente edastatud, kuna pensioniamet esitas kaks ühel kuupäeval vormistatud erineva pensionisuurusega otsust. Kaebaja on nendest saanud esimese. Haldusasjas nr 3-06-605 lahendati kaebus Tartu Pensioniameti otsusele 31851-
- Asjaolu, et kaebaja sai teada teisest samal kuupäeval vormistatud otsusest alles kohtu kaudu asja menetluse käigus ning pensioniamet ei saatnud otsust kaebajale (otsus oli kaebaja jaoks positiivne), ei saa pidada haldusorgani poolt õigusvastaseks süüliseks teoks, mis annaks alust kahju nõudele. Pensioniamet on lähtunud asja menetlemisel kehtivatest õigusaktidest. Kaebus otsuse nr 3185-1 peale on läbinud kohtumenetluse. Otsus nr 3185-1/14.02.2006 ja otsus nr 3185-2/ 20.10.2008 on õiguspärased ja jõus ning tuvastamist leidis asjaolu, et pensioniamet ei ole rikkunud kaebaja pensionistaaži tuvastamise menetlemisel kaebaja õigusi ega käitunud kaebaja suhtes ebaväärikalt, ega ole kahjustanud kaebaja mainet ega põhjustanud tervisekahjustust. Kaebuses välja toodud emotsionaalsed kirjelödused ei ole asjasse puutuvad, kuna nendel ei ole mingit seost pensioniameti tegevusega. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- J.T. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
- aprilli 2009 otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus täielikult. Apellatsioonkaebuse kohaselt kaotas apellant rohkem kui 3 aastat kestnud asjaajamise käigus pensioniametiga kõik. Suurimaks kahjuks oli apellandi au ja hea nime alandamine. Apellant lähtus PS-st ja on kaebuses riigivastutuse seadusega konkretiseerinud moraalse kahju hüvitamise nõude, mis on tekitatud pensioniameti süülise tegevusega apellandi väärikuse alandamisel, elukoha puutumatuse rikkumisega ja au ja hea nime teotamise tagajärjel. Süülisuse tõestamiseks sobib ka pensioniameti õpetus, kuidas apellant oleks pidanud arhiivides käima, kuid apellant selle õpetusega ei nõustu. Halduskohtu otsus on avalik ja tähendab apellandi suhtes avalikku laimu. See asjaolu lisab aga moraalse kahju suurust. Sunnitud jooksmise pärast arhiivide vahet vallandati apellant talle meeldivast töökohast. Ei ole mõistlikult põhjendatud vajadust saata kodanikku arhiividesse, kui tööraamatus on tööstaaž loetavalt kirjas, allkirjaga tõendatud, selgeltloetava pitsatiga kinnitatud, kust loeb välja, et töötatud on Tallinna Linna REV-s. Halduskohtu otsuses toodud järeldus, et pensioniameti tegevus õigusaktide vormistamisel ja kättetoimetamisel oli õiguspärane, on alusetu ja sellega ei saa nõustuda. Solvav on see, et halduskohtu otsuses on apellandi töö- ja elukoha kaotamist ning võistluskutsest ilmajäämist nimetatud emotsionaalseks eluseikluseks. Kui pensioniametnik oleks lugenud PS-st ja oma tegevusala juhendeid, avaliku teenistuse seadust, RPKS-i ja riigivastutuse seadust, oleks apellandi pension 3 aastat tagasi täies mahus vormistatud ja poleks tekitatud mingeid kulusid. Pensioniamet peab vabandama apellandi ja kõigi teiste isikute ees, kelle pensioni PS-i vastaselt vähendati. 3
- Vastustaja Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastustaja jääb 18.02.2009 kirjaga nr 1.1-1.SKA14/3176 halduskohtule esitatud selgituse juurde ja nõustub halduskohtu otsuses toodud seisukohtadega. Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata täies ulatuses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
- aprilli 2009 otsus tuleb jätta muutmata apellatsioonkaebus rahuldamata. ning Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust. RVastS § 7 alusel isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4, ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või nende taastamisega. Antud juhul on kaebaja hinnanud enda materiaalseks kahjuks 50 000 krooni, mille moodustab saamata jäänud pension, kuna pensioniamet on jätnud talle pensioniõigusliku staaži eest pensioni õigeaegselt välja arvestamata. Kaebajale määrati Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Jõgeva osakonna 14.02.2006 otsusega nr 31851-1 vanaduspension alates 06.11.2005 eluaegselt. Pensioniõigusliku staaži hulka ei arvestatud ajavahemikul 23.11.1962 – 21.08.1965 Nõukogude armees kohustuslikus sõjaväeteenistuses oldud aega ja ajavahemikul 07.03.1967 – 05.03.1969 Tallinna REV-s töötatud aega. Kaebaja esitas 27.02.2006 avalduse, milles kinnitas enda töötamist Tallinna REV-s ja selle ajavahemiku arvestas pensioniamet pensioniõigusliku staaži hulka tagasiulatuvalt alates 06.11.
- Seega puudub alus väita, et selle ajavahemiku eest on kaebaja saanud vähem pensioni ja talle oleks tekkinud materiaalne kahju. Peale Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 30.09.2008 otsust nr 3-4-1-8-08 arvestati kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka ka kohustusliku sõjaväeteenistuse aeg alates 30.09.
- Kuna Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsusest ei nähtu, et vaidlusalune regulatsioon tunnistati kehtetuks tagasiulatuvalt, tuleb eeldada, et kehtetuks tunnistamine oli edasiulatuv. Seega tekkis kohustusliku sõjaväeteenistuse eest pensioni saamise õigus kaebajal alates 30.09.
- See on vormistatud 20.10.2008 otsusega nr 3185-
- Kuigi ringkonnakohus leiab, et Tartu Pensioniamet kasutas põhjendamatult pensioni määramisel RPKS § 612 sätteid, ei ole kaebaja seda otsust vaidlustanud ja seega ei saa ka selle pensioni maksmisel kaebajale tekkida materiaalset kahju. Seega ei ole kokkuvõttes vastustaja poolt kaebajale tekitatud materiaalset kahju mis kuuluks väljamõistmisele. Seoses mittevaralise kahju hüvitamise nõudega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida ka seda, et antud juhul puudub avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasus. Toiming, millega nõudis kaebajalt täiendavate pensioniõiguslikku staaži tõendavate dokumentide esitamist, ei ole õigusvastane. Pealegi oli kaebajal õigus nõuda enda jaoks vajalikke dokumente kirjalikult ning seega puudub alus väita, et kaebaja pidi neid dokumente otsima oma tööajast millega seoses ta hiljem vallandati. Kaebaja ei ole tõendanud, et tema töölt vallandamise põhjuseks oli pensioni jaoks vajalike dokumentide otsimine. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise au või nime teotamise korral. Asjaolu, et kohtuasjas nr 3-06-605 esitas vastustaja kaks ühte kuupäeva kandnud haldusakti, mis olid erineva sisuga, ei saa kuidagi lugeda kaebaja väärikust alandavaks. Samuti ei toonud see kaebaja jaoks kaasa mingeid RVastS §-s 9 lg 1 loetletud tagajärgi. Seega puuduvad alused ka mittevaralise kahju hüvitamiseks. 4 Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Einar Vene Ivo Pilving 5 Agu Timmi