Obsah (5)

§ 184§ 68§ 76§ 75§ 331

Kriminaalasi nr 1-13-10468 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. detsember 2015. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-10468 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtui

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja loeti karistuse kandmise alguse ajaks 22.07.

1. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 22.07.
2. a ja lõppeb 20.01.
3. a. Vangla toetab Roman Kotovitši vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukoha sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks. Elukoht aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kuulub kinnipeetava emale xxxxxxxxxxxxxxle. Tegemist on 3-toalise heade elamistingimustega korteriga, mille üldine seisukord vastab elektroonilise valve nõuetele ja seal leidub sobiv koht seadmete paigaldamiseks. Korteris elavad kinnipeetava ema ja kasuisa on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Roman Kotovitši tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör toetab Roman Kotovitši ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Roman Kotovitš selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabaneda. Kaitsja taotleb Roman Kotovitši tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Roman Kotovitši ja tema kaitsja, leiab, et Roman Kotovitši tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega ei ole põhjendatud.
5. Roman Kotovitš kannab käesoleval ajal karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on Roman Kotovitš temale mõistetud karistusajast (4 aastat 6 kuud) ära kandnud vähemalt poole, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on Roman Kotovitš andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Justiitsministri 22.02.2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ (Kord) § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kord § 51 lg 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud 2 elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Roman Kotovitši vabanemisjärgset elukohtaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa. Nimetatud korter kuulub kinnipeetava emale xxxxxxxxxxxxxxxx. Eluaseme seisukord vastab elektroonilise valve nõuetele ja seal leidub sobiv koht seadme paigaldamiseks. Korteris elavad inimesed on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul olemas formaalsed alused Roman Kotovitši vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve kohaldmisega. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Roman Kotovitšit on varasemalt kriminaal- ja väärteokorras korduvalt karistatud. Roman Kotovitš on korduvalt toime pannud narkootikumidega seotud süütegusid - kolmel korral narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise, kinnipeetava poolt arsti ettekirjutuseta narkootilise aine tarvitamise - aga korduvalt ka varavastaseid süütegusid. Eelneva pikaajalise karistuse (10 aastat vangistust) kandmiselt (Harju Maakohtu 10.09.2008. a otsusega

§ 331

, § 183 lg 2 p 2 järgi toimepandud kuritegude eest mõistetud liitkaristus varasema kohtuotsusega) vabanes Roman Kotovitš pärast karistuse ärakandmist, s.o mais

1. a. Seega pani Roman Kotovitš uued samalaadsed kuriteod vähem kui 3 aastat pärast vabanemist (
2. a karistatud NPALS § 15 1 rikkumise eest). Vaatamata varasemalt mõistetud karistustele on Roman Kotovitš jätkanud kuritegude (ka samalaadsete) toimepanemist, mistõttu on igati alust arvata, et eelnevad karistused (sealhulgas reaalsed vangistused) ei ole mõjutanud Roman Kotovitšit õiguskuulekusele. Kohus arvestab sedagi, et Roman Kotovitš on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist ka karistuse kandmise ajal, pannes eelneva karistuse kandmise ajal korduvalt toime narkootikumidega seotud süütegusid (

§ 331ja § 183 lg 2 p 2 süüteod).

Sellest järeldab kohus, et Roman Kotovitš ei ole olnud suuteline isegi karistuse kandmise ajal kontrollima oma käitumist ega hoolinud tagajärgedest, mis kaasnevad vangistuse ajal uute kuritegude toimepanemisega. See omakorda ei anna alust olla veendunud, et vabanemise korral suudab Roman Kotovitš hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohtu sellesisulist veendumust suurendab asjaolu, et Roman Kotovitš ise on olnud pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja (esmakordselt tarvitas 17-aastaselt). Kohus leiab, et Roman Kotovitši poolt toimepandud kuriteo asjaolud (mille eest ta kannab käesolevala ajal karistust) on rasked. Roman Kotovitš on toime pannud ühiskonnaohtliku kuriteo (narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine), mille läbi on ohustatud rahva tervis. Kohus arvestab sedagi, et kokku käitles Roman Kotovitš ebaseaduslikult 11,37 g (puhtal kujul 0,77 g) fentanüüli, millisest kogusest saanuks narkojoobe tekitada vähemalt 350-le inimesele. Seega oli kuritegude läbi ohustatud isikute ring lai. 3.2 Kohtu hinnangul on positiivne, et Roman Kotovitš on vangistuses olles osalenud järgmistes rehabiliteerivates tegevustes: läbinud riigikeele õppe A1, A2 ja B1 tasemel, täitnud töövihiku Heroiin, osalenud sõltuvusteemalistel loengutel, tugigrupis 12 Sammu ning osalenud tagasilanguse ennetamise tugigrupis, samuti läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja alates 29.06.

1. a töötab vanglas majandusabitöödel. Kuna Roman Kotovitš on kuriteod toime pannud tingituna uimastisõltuvusest, peab kohus oluliseks, et Roman Kotovitš läbiks talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammid täies mahus, st ka sotsiaalprogrammi Õige Hetk, eesmärgiga omandada oskused leida alternatiive oma senisele käitumismustrile ja seeläbi maandada riske uute kuritegude toimepanemiseks. Kohtu hinnangul ei saa vaatamata Roman 3 Kotovitši osalemisele paljudes taasühiskonnastavates tegevuses, pidada tema käitumist karistuse kandmise ajal tervikuna positiivseks, kuna käesoleval ajal on Roman Kotovitšil üks kehtiv distsiplinaarkaristus, milline määrati talle 25.09.
2. a kambris keelatud esemete hoidmise eest. Kohus leiab, et karistust kandev kinnipeetav peaks ennekõike positiivse käitumisega näitama, et ta on valmis kehtivatest reeglitest ja normidest kinni pidama ning neid järgima. 3.3 Vabanemise korral on Roman Kotovitšil kindel elukoht ema juures xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohus peab positiivseks, et Roman Kotovitšil on vabanemise korral toetavad lähedased. Ühtlasi on Roman Kotovitšil alaealine laps (15-aastane). Kohus peab positiivseks sedagi, et Roman Kotovitšil on vabanemise korral tagatud kindel töökoht SVI Expert OÜ-s siseviimistlejana. See võimaldab olla hõivatud tööga, saada legaalset ja regulaarset sissetulekut ning panustada perekonna heaolusse, aga maandada ka uute kuritegude toimepanemise riske. Töökoha olemasolu on vajalik ka seetõttu, et Roman Kotovitšil on tasumata rahalisi nõudeid ligikaudu 4600 eurot. Kohus peab positiivseks, et Roman Kotovitš on motiveeritud ja soovib vabaneda narkootikumide tarvitamise harjumusest ning vabanemise korral ühineda rehabilitatsioonigrupiga. Sõltuvus narkootilistest ainetest on Roman Kotovitši puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks. Samas peab kohus oluliseks arvestada, et Roman Kotovitš on olnud väga pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja, kellel on välja kujunenud tugev harjumus ja sõltuvus. Lisaks on Roman Kotovitšil tekkinud motivatsioon ja soov narkootiliste ainete tarvitamisest loobuda käesoleva vangistuse jooksul. Seetõttu ei ole kohus veendunud, et Roman Kotovitši tahe on piisav ja tagasilanguse risk minimaalne. Kohus arvestab, et Roman Kotovitš on varasemalt läbinud meditsiinilise sõltuvusravi, kuid vaatamata sellele jätkas ta narkootiliste ainete tarvitamist. Kohtu hinnangul nõuab senise eluviisi muutmine Roman Kotovitšilt äärmiselt suurt motivatsiooni ja tahet. Käesoleval juhul ei ole kohus veendunud, et Roman Kotovitš oleks suuteline (arvestades senini ärakantud karistusaega, varasemat elukäiku) edukalt oma senist eluviisi muutma ja seda vaatamata lähedaste toetusele, läbitud rehabilitatsioonile ja töökoha olemasolule.
3. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Roman Kotovitši tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul ei võimalda Roman Kotovitši tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal ning Roman Kotovitši isik. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4