lg 1 järgi, Dmitri Rõhlinski, Margo Meigo, Arvo Sulu, Marek Klausi, Ranel Kuusemetsa süüdistuses
lg 2 p 2 järgi, Denis Harri süüdistuses
lg 2 p 1, 2; § 188 lg 2 p 1, 2; § 213 lg 1 järgi, Gert Kiviselg’i süüdistuses
lg 2 p 1, 2; § 188 lg 2 p 1 järgi, Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu üldmenetluses Apellatsiooni esitajad Süüdistatavad 28. märts 2012 aasta otsus Lääne Ringkonnaprokurör, kaitsjad adv. Viktor Kozlov, Alla Raudsepp, Ants Nõmmik, Avo Pärmann, LeeloViil ANDREY EGOROV, ik: 38401060372, kriminaalkorras karistatud, väärteokorras korduvalt karistatud, kinni peetud 31.03.2011, KRISTIAN TAMMSAAR, ik: 39112314214, 1 kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud korduvalt, eelvangistuses ei viibinud, SS, ik: XXXXXXXXXXXX, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud korduvalt, eelvangistuses ei viibinud, MARGO MEIGO, ik: 39212302020, kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud korduvalt, eelvangistuses alates 18.01.2011, DENIS HARRI, ik: 38806264212, kriminaalkorras karistatud 3 korral, väärteokorras karistatud korduvalt, eelvangistuses alates 18.01.2011, GERT KIVISELG, ik: 39104164232, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud korduvalt, viibis eelvangistuses 2 päeva, RANEL KUUSEMETS, ik: 38706304228, kriminaalkorras karistatud, eelvangistuses ei viibinud. Kaitsjad: Advokaadid Viktor Kozlov, Alla Raudsepp, Ants Nõmmik, Kaire Aus, Rünno Roosmaa, Avo Pärmann. Leelo Viil RESOLUTSIOON Tühistada Pärnu Maakohtu 28.märtsi 2012.a otsus Gert Kiviselg’i süüdi tunnistamises
lg 2 p 1 järgi, Denis Harri karistamises
lg1 alusel 6 aastase vangistusega ja Gert Kiviselg’i karistamises
lg 1 alusel 3 aastase vangistusega ning SS
Teha uus otsus: 1. Süüdi tunnistada Denis Harri
Süüdi tunnistada Denis Harri
lg 2 p 1,2 järgi ja karistada 4( nelja) aastase vangistusega.
lg 2 § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused, sh.
järgi mõistetud 1 aastane vangistus, kaetuks raskeima karistusega, mõista Denis Harri’le liitkaristuseks 6 (kuus) aastat vangistust. 2. Süüdi tunnistada Gert Kiviselg
Süüdi tunnistada Gert Kiviselg
lg 2 p 1 järgi ja karistada 1(ühe)aastase vangistusega.
lg 2, § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõista Gert Kiviselg’ile liitkaristuseks 3(kolm) aastat vangistust. 3. Lõpetada KrMS § 274 lg 1 esimese lause kolmanda alternatiivi alusel kriminaalmenetlus osas, milles SS süüdistati
2
1.2. Kristian Tammsaar tunnistati süüdi selle eest, et tema omandas 2010 detsembris Ranel Kuusemetsa vahendusel ebaseaduslikult Ilja Velikihhilt Tallinnas Pae tn-l asuva kooli juures vähemalt 20 grammi narkootilist ainet kanepit hinnaga 4000 krooni, samuti omandas 2011 jaanuaris ebaseaduslikult Ilja Velikihhilt Tallinnas Bussijaama juures vähemalt 30 grammi kanepit hinnaga 600 eurot. Seega Kristian Tammsaar, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamisega, pani toime
1.3. Margo Meigo tunnistati süüdi selle eest, et tema olles 15.02.2010 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja otsusega süüdi tunnistatud
lg 2 p 2 järgi, omandas korduvalt nii ajavahemikul 2010 märts kuni aprill ebaseaduslikult Tallinnas Ilja Velikihhilt vähemalt 90 grammi hinnaga 18 000 krooni, aga ka menetluse käigus tuvastamata ajal ja isikult narkootilist ainet kanepit, millest: müüs 2010 jaanuar kuni mai ebaseaduslikult Pärnus viiel korral 1 grammi kaupa hinnaga 300 krooni 1 gramm kanepit edasi JK-le;müüs 2010 märts kuni aprill ebaseaduslikult Pärnus kahel 3 korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm ning andis ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi 10-l korral 0.5 grammi kaupa kanepit DH-le;müüs 2010 mais ebaseaduslikult Pärnus ühel korral 2 grammi ja novembris kolmel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm ning andis juuni kuni august ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi kolmel korral 0.5 grammi kaupa kanepit Marek Klausile;müüs koos Arvo Suluga 2010 mai kuni oktoober ebaseaduslikult Pärnus neljal korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi SL-le;müüs 2010 mai kuni 2011 jaanuar ebaseaduslikult Pärnus kolmel korral 1 grammi ja kahel korral 0.5 grammi kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm ning andis ebaseaduslikult ühise tarvitamise käigus edasi viiel korral 0.5 grammi kaupa kanepit KK-le; müüs 2010 mai kuni 2011 jaanuar ebaseaduslikult Pärnu linnas 20-l korral 1 grammi kaupa hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi narkootilist ainet kanepit JT-le; andis 2010 juuni kuni detsember ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi viiel korral 0.5 grammi kaupa kanepit HV-le;müüs 2010 juulis ebaseaduslikult Pärnus ühel korral 1 grammi ning ajavahemikul 2010 november kuni detsember ühel korral 0.5 grammi kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi KK-le;müüs 02.09.2010 ebaseaduslikult Pärnus ühel korral 1 grammi ja 12 või 13.10.2010 ühel korral 0.5 grammi kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi GR-le; müüs 2010 detsembris ebaseaduslikult Pärnus ühel korral 1 grammi ja ühel korral 2 grammi kanepit hinnaga 50 krooni 1 gramm edasi JP-le. Seega Margo Meigo, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise ja edasiandmisega isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, pani toime
1.4. Denis Harri tunnistati süüdi selle eest, et ta olles 05.09.2007 Pärnu Maakohtu otsusega süüdi tunnistatud
lg 1 ja § 188 lg 1 alusel, vahendas 2010 novembris ebaseaduslikult Tallinnas narkootilist ainet kanepit Arvo Sulule, viies viimase kokku Oskar Liblikuga, kes andis Denis Harri juuresolekul Arvo Sulule vähemalt 10 grammi kanepit hinnaga 1800 krooni ning millest saab arvutuslikult 20 ühekordset annust. Samuti tunnistati Denis Harri süüdi selle eest, et tema olles omandanud ajavahemikul 2009 september kuni 2011 jaanuar tuvastamata isikult või kohast kanepit: pakkis selle kahte minigrip kilekotti kaaludega 0.65 grammi ja 0.22 grammi, mis leiti ja võeti ära 18.01.2011 kella 22.20 ajal Pärnus tema kahtlustatava kinnipidamise käigus; andis 2010.a jaanuar kuni detsember ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi 30-l korral 0.5 grammi kaupa kanepit EE-le; andis 2010 juuni kuni august ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi viiel korral 0.5 grammi kaupa ning ajavahemikul 2010 september kuni detsember kolmel korral 1.5 grammi kaupa kanepit Marek Klausile; müüs 2010 juuli kuni august ebaseaduslikult Pärnus kolmel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi RK-le; müüs 2010 juuli kuni august ebaseaduslikult Pärnus kuuel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi Arvo Sulule, müüs 2010 september kuni detsember ebaseaduslikult Pärnus viiel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi AP-le; müüs 2010 oktoober kuni november ebaseaduslikult Pärnus ühel korral 1 grammi kanepit hinnaga 300 krooni ning andis ühise tarvitamise käigus 10 korral 0.5 grammi kaupa kanepit Gert Kiviseljale; müüs 2010 november kuni 2011 jaanuar ebaseaduslikult Pärnus kahel korral 1 grammi kaupa ja ühel korral 3 grammi kanepit hinnaga 50 krooni 1 gramm ning andis ühise tarvitamise käigus kuule korral 0.5 grammi kaupa kanepit JP-le; müüs 2010 detsember kuni 2011 jaanuar ebaseaduslikult Pärnus kahel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi RP-le;andis 2010 detsember kuni 2011 jaanuar ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi ühel korral 0.5 grammi ja teisel korral 1 grammi kanepit ÜV-le; Samuti tunnistati Denis Harri süüdi selle eest, et tema koos Gert Kiviseljaga hoidis 2011 jaanuarikuus viimase elukohas kanepikasvatusest Pärnumaal Tootsi alevikus XXXXX XX 4 boksides nr XX ja XX saadud kanepitaime varsi kokku 152.6 grammi ja peenestatud kanepipuru kokku 11.91 grammi, mida koos ka kuivatasid ja pakendasid erinevate koguste kaupa minigrip kilekottidesse. Nimetatud kogus leiti ja võeti ära 20.01.2011 teostatud läbiotsimise käigus Gert Kiviselja elukohast aadressil XXXXX XX-X Pärnu. Samuti tunnistati ta süüdi selle eest, et tema 2010 detsembrikuus viis Arvo Sulu elukoha keldriboksi hoiule kanepikasvatusest Pärnumaal Tootsi alevikus XXXXXX XX boksides nr XX ja XX saadud 17.79 grammi kanepit. Nimetatud kogus leiti ja võeti politsei poolt ära 18.01.2011.a Arvo Sulu elukohas XXXX XXX XX-XX Pärnu teostatud läbiotsimise käigus. Seega Denis Harri, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, sh grupis koos Gert Kiviseljaga, vahendamise ning edasiandmisega isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, pani toime
Samuti tunnistati Denis Harri süüdi selle eest, et tema olles üürinud 17.07.2010 Pärnumaal Tootsi alevikus XXXXXX XX boksid nr XX ja XX, istudas hiljemalt oktoobrikuu alguses enda kasutuses olevas ja kanepitaimede kasvatamiseks kohandatud garaažis hoitavatesse vähemalt 10 kanepitaime. Nimetatud taimi kasvatas ja hooldas Denis Harri korrapäraselt koos Gert Kiviseljaga, hoides neid veega kastmise ja harvendamise teel elujõuliste ja kasvavatena kuni 2011 jaanuar. Seega Denis Harri, koos Gert Kiviseljaga kanepi ebaseadusliku kasvatamisega isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, pani toime
Samuti tunnistati Denis Harri süüdi selle eest, et tema elades koos vanaisa AH`ga ühel aadressil Pärnu XXXXX XX, võttis salaja oma valdusse AH nimele välja antud Swedbank AS pangakaardi, mis on seotud kontonumbriga XXXXXXXXXX ning teades varasemast ajast pangakaardi PIN koodi, võttis varalise kasu saamise eesmärgil, nelja korral, AH-le kuuluvalt pangakontolt viimase teadmata ja nõusolekuta välja sularaha kokku 1239, 12 eurot. Seega Denis Harry, varalise kasu saamise eesmärgil andmete ebaseadusliku sisestamisega, pani toime
1.5. Gert Kiviselg tunnistati süüdi selle eest, et ta koos Denis Harriga, kes oli 17.07.2010 üüritud ja kohandatud garaaži, aadressil Pärnumaal Tootsi alevikus XXXXXX XX boksides nr XX ja XX, istutanud hiljemalt oktoobri alguses pottidesse vähemalt 10 kanepitaime, kasvatas ja hooldas korrapäraselt kanepitaimi, hoides neid veega kastmise ja harvendamise teel elujõuliste ning kasvavatena kuni 2011 jaanuar. Seega Gert Kiviselg, koos Denis Harriga kanepi ebaseadusliku kasvatamisega, pani toime
Samuti selle eest, et tema hoidis 2011 jaanuaris oma elukohas Pärnu linnas XXXXX XX XX-X eelnevalt enda poolt kasvatatud kanepitaime varsi kokku 152.6 grammi ja peenestatud kanepipuru kokku 11.91 grammi, mida koos Denis Harriga kuivatasid ja pakendasid erinevate koguste kaupa minigrip kilekottidesse. Nimetatud kogus leiti ja võeti politsei poolt ära 20.01.2011 teostatud läbiotsimise käigus Gert Kiviselja elukohast. Süüdistuse kohaselt pani Gert Kiviselg koos Denis Harriga toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omamise isikuna, kes oli varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, st pani toime
Maakohus tunnistas G.Kiviselg’i süüdi
5 1.6. Ranel Kuusemets tunnistati süüdi selle eest, et ta tema omandas ajavahemikul 2011.a jaanuar kuni veebruar ebaseaduslikult Tallinnas Paasiku 2a asuva Grossi poe juures Ilja Velikihhi käest vähemalt kolmel korral 10 grammi kaupa ja ühel korral 3 grammi narkootilist ainet kanepit hinnaga 660 eurot ning milles arvutuslikult saaks 66 ühekordset annust. Samuti süüdistatakse Ranel Kuusemetsa selles, et vahendas 2010.a detsembris ebaseaduslikult Tallinnas Pae tn-l asuva kooli juures narkootilist ainet kanepit Kristian Tammsaarele, viies viimase kokku Ilja Velikihhiga, kes andis Ranel Kuusemetsa juuresolekul Kristian Tammsaarele vähemalt 20 grammi kanepit hinnaga 4000 krooni ning milles arvutuslikult saaks 40 ühekordset annust. Ranel Kuusemetsa poolt omandatud kanepi kogus 33 grammi, samuti vahendatud kogus 20 grammi vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud kanepi käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele (vt ka süüdistusakti lk 9 p 5). Seega Ranel Kuusemets, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamisega, olles eelnevalt vahendamisega toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, pani toime
1.7. SS mõisteti õigeks
lg 1 järgi esitatud süüdistuses, mille kohaselt ta vahendas 2011 veebruari lõpus ebaseaduslikult 20 grammi narkootilise aine kanepi müügitehingut, toimetades müüjalt, kelleks oli Ilja Velikihh, kauba ostjale - Kristian Tammsaarele viimase palvel kooskõlastatult Ilja Velikihhiga. Tegemist oli Tallinnast Pärnusse toodava kogusega, millest saab arvutuslikult 40 ühekordset annust. PÄRNU MAAKOHTU OTSUS: 2. 2.1. Pärnu Maakohus tunnistas Andrey Egorovi süüdi
lg 1 järgi ning karistas 5 (viie) aastase vangistusega.
lg 1 alusel luges tema karistusaja alguseks eelvangistuse aja alguskuupäeva 31.03.
lg 1 järgi, mis puudutab seda, et Kristjan Tammsaar omandas Ilja Velikihhilt 2011 veebruaris Tallinnas Polütehnikumi juures 1 grammi kanepit hinnaga 20 eurot ja 2011 veebruari lõpus 20 grammi kanepit hinnaga 400 eurot ja et viimati nimetatud koguse toimetas müüjalt ostjale kooskõlastatult SS. Maakohus tunnistas Kristian Tammsaare süüdi ülejäänud esitatud süüdistustes
Kohaldas
MS § 301 alusel
lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistustes, mis puudutavad Margo Meigo poolt kanepi müümist TO-le, RK-le ja VV-le. Maakohus mõistis õigeks Margo Meigo süüdistuses
lg 2 p 2 alusel, mis puudutab seda, et Margo Meigo: 2010 märts kuni mai andis ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi 10 korral 0.5 grammi kaupa kanepit Arvo Sulule; müüs 2010 detsembris ebaseaduslikult Pärnus ühel korral 1 grammi kanepit hinnaga 200 krooni RP-le. 6 Maakohus tunnistas Margo Meigo süüdi ülejäänud esitatud süüdistustes
lg 2 p 2 järgi ning karistas 4 (nelja) aasta ja 7 (seitsme) kuu pikkuse vangistusega.
lg 2 alusel suurendas maakohus uue kuriteo eest mõistetavat karistust eelmise kohtuotsuse järgi, s.o 15.02.2010 Pärnu Maakohtu otsusega, mõistetud ärakandmata osa võrra, milleks on 2 (kaks) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ning mõistis liitkarituseks 7 (seitse) aastat, 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1 järgi arvas karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ja seeläbi luges tema karistusaja alguseks 18.01.2011. 2.4. Maakohus mõistis õigeks Denis Harri
lg 2 p 2 järgi alljärgmistes süüdistustes: 1) mille kohaselt Denis Harri andis 2009 september kuni oktoober ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi ühel korral 0.5 grammi kanepit MP-le; 2) mille kohaselt D. Harri andis 2010 jaanuar kuni juuni ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi 30-l korral ja 2010.a detsembris neljal korral kanepit RP-le; 3) mille kohaselt D. Harri andis 2010 jaanuar kuni detsember ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi 40-l korral 0.5-1 grammi kaupa kanepit HV-le; 4) mille kohaselt D. Harri andis 2010 juuli kuni november ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi 50 korral 0.5-4 grammi kaupa kanepit SO-le; 5) KrMS § 301 alusel süüdistuses, mille kohaselt D. Harri andis 2010 detsember kuni 2011 jaanuar ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi kolmel korral 0.5 grammi kaupa kanepit RR-e; 6) mille kohaselt D. Harri andis 2010 detsembris ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi ühel korral 0.5 grammi kanepit KK-le. Maakohus tunnistas Denis Harri ülejäänud süüdistuses süüdi
lg 2 p 1, 2 ja § 188 lg 2 p 1, 2 järgi ning karistas
lg 1 juhindudes 6 (kuue) aasta pikkuse vangistusega;
lg 1 ja karistas teda 1 (ühe) aastase vangistusega.
lg 1 järgi luges kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja mõistis talle liitkaristuseks 6 (kuus) aastat vangistust.
lg 1 alusel liitis mõistetud karistusega 10.01.2011 Tartu Maakohtu otsusega mõistetud 2 aastase vangistuse, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ja mõistis liitkaristuseks 6 aastat vangistust, millest luges kantuks eelvangistuses viibitud 2 päeva ning mõistis liitkaristuseks 5 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendas uute kuritegude eest mõistetavat karistust eelmise kohtuotsuse järgi, s.o 05.09.2007 Pärnu Maakohtu otsus, mõistetud ärakandmata osa võrra, milleks on 2 (kaks) aastat ning mõistis liitkarituseks 7 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 järgi arvas karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ja seeläbi luges tema karistusaja alguseks 18.01.2011. 2.5. Pärnu Maakohus tunnistas Gert Kiviselgi süüdi
lg 2 p 1 ja
lg 2 p 1 järgi ning karistas teda
lg-st 1 juhindudes 3 (kolme) aastase vangistusega.
kuni 21.01.2011.a , s.o kaks päeva. Ärakandmata karistus on 2 (kaks) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend) päeva vangistust. Kohaldas
2.6. Maakohus tunnistas Ranel Kuusemets’a süüdi
Kohaldas
R.Kuusemets’a kohustati täitma
lg 1 p-de 1-5 järgi sätestatud kontrollnõudeid ja kohustust lg 2 p 2 alusel, s.o mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume. Tema kohtu 7 poolt määratud elukohaks katseajal on kohtuotsuses tema ankeetandmetes toodud elukoht.Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistati kohtuotsuse jõustumisel. 2.7. Maakohus mõistis SS’a süüdistuses
2.
lg 1 alusel süüdistuses
lg 2 p 1 ja 2 ning § 188 lg 2 p 1 ja 2 järgi, - Gert Kiviselja (Kiviselg) karistamises
lg 1 alusel süüdistuses
lg 2 p 1 ja
lg 2 p 1 järgi ja tema
Taotleb Pärnu Maakohtu 28.03.2012.a otsus tühistamist
lg 1 alusel karistuse mõistmise osas ning Denis Harri süüdi tunnistamist
lg 2 p 1 ja 2 järgi ja karistamist kuue aastase vangistusega, samuti Denis Harri süüdi tunnistamist
lg 2 p 1 ja 2 järgi ja karistamist teda nelja aastase vangistusega.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel, sh arvestades Pärnu Maakohtu poolt Denis Harri süüdi tunnistamist
lg 1 järgi ning tema karistamist ühe aastase vangistusega, mõista liitkaristuseks kuus aastat vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Samuti tühistada Pärnu Maakohtu 28.03.2012.a otsus
lg 1 alusel Gert Kiviselgile karistuse mõistmise osas ning tunnistada ta süüdi
lg 2 p 1 ja 2 järgi ja karistada teda kolme aastase vangistusega, samuti Gert Kviselg tunnistada süüdi
lg 2 p 1 järgi ja karistada teda ühe aastase vangistusega.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks kolm aastat vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Samuti tühistada Pärnu Maakohtu 28.03.2012.a otsus SS õigeksmõistmises ning kooskõlas Riigikohtu praktikaga (3-1-1-58-11) lõpetada KrMS § 274 lg 1 esimese lause kolmanda alternatiivi alusel kriminaalmenetlus osas, milles SS süüdistati
Apellatsiooni põhjendustes märgib prokurör materiaalõiguse ebaõige kohaldamise alusena , et maakohus on seisukohal, et Denis Harri ja Gert Kiviselg süüdistustes
ja
järgi on tegemist ideaalkonkurentsiga, st süüdistatavad panid ühe teoga toime kaks kuritegu. Prokurör nimetatud seisukohaga ei nõustu ning leiab, et kohus on tuvastatud faktilistele asjaoludele andnud eksliku hinnangu ning seetõttu kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Nimelt märgitakse õiguskirjanduses, et
sätestatud süüteo piiritlemisel teiste narkosüütegude suhtes tuleb silmas pidada, et kui narkootilist ainet sisaldava taime kasvatamisele järgneb selle edasine käitlemine, on tegemist reaalkogumiga
ja
Prokurör esitab süüdistuse sisu, mille Pärnu Maakohus Gert Kiviselja süüdi mõistis ja leidis, et tegemist on faktiliselt mitme erineva teoga, mistõttu erinevalt Pärnu Maakohtu otsusest nähtuvalt tuleb Gert Kiviselga käsitleda kui
Nimelt on „varem toimepannud isik“ muuhulgas see, kes on mõne nimetatud tegudest (antud juhul kanepi kasvatamine) varem toime pannud, kuid pole selle eest veel süüdi mõistetud. 8 Esitab süüdistuse sisu, milles kohus D.Harri süüdi tunnistas ja leiab, et neid tegusid ei saa vaadelda ühtse ja kokkukuuluva teona, kuna need ei ole ajaliselt ega ruumiliselt tihedas seoses. Täielikult on üksteisest lahutatavad nii kanepi kasvatamine ajavahemikul 2010.a oktoober kuni 2011.a jaanuar, kanepi müük või edasiandmine alates 2010.a jaanuar, kanepi hoidmine nii Gert Kiviselja kui Arvo Sulu juures ning müügitehingu vahendamine Libliku ja Sulu vahel. Seega on Denis Harri käitumises tuvastatud eraldi iseseisvad teod oma tahtlusega. Prokurör nõustub kohtu poolt mõistetu lõplike karistusmääradega, kuivõrd mõistetud karistused on õiglased ja põhjendatud, kuid ei pea karistuse kohaldamisel õigeks lähtumist
Samuti prokurör leiab, et maakohus on kriminaalmenetlusõigust ebaõigesti kohaldanud ja seda SS õigeksmõistmise osas. Pärnu Maakohus on asunud seisukohale, et kuna SS-le inkrimineeritud süüdistuse järgi puuduvad vajalikud tõendid ning ebapiisavad tõendid ei saa olla piisavaks ka väärteomenetluse alustamise aluseks, tuleb SS kogu esitatud süüdistuses õigeks mõista. Prokurör nimetatud seisukohaga ei nõustu. Süüdistatav SS tunnistas, et tema omandas 24.02.2011.a Ilja Velikihhilt 40 euro eest 2 grammi kanepit ning tarvitas selle koheselt ära. Kuigi süüdistus selles, et SS vahendas 2011.a veebruari lõpus ebaseaduslikult 20 grammi narkootilise aine kanepi müügitehingut Ilja Velikihhi ja Kristian Tammsaare vahel, ei leidnud tõendamist, kuivõrd kaassüüdistatav Ilja Velikih keeldus ütluste andmisest ning Kristian Tammsaar eitas antud episoodi, on tõendamist leidnud S poolt kanepi ostmine ja tarvitamine väikeses koguses iseenda jaoks. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-is 15´1 on ettenähtud väärteo koosseis, mille kohaselt narkootilise aine tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku omandamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Seega on tuvastamist leidnud, et SS tegevus vastab väärteo tunnustele ning vastavalt KrMS § 274 lg 1 tuleb tema osas menetlus lõpetada määrusega ning saata Lääne Prefektuuri väärteomenetluse läbiviimise otsustamiseks. Juba üksnes S ütluste pinnalt on nähtav, et antud tegu tuleb uurida ja süüküsimus lahendada väärteomenetluses. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-58-11 märkinud, et kui kirjeldatud tegu võiks selle tõendatuse korral olla karistatav väärteona, tuleb selles osas kriminaalmenetlus isiku suhtes KrMS § 274 lg 1 esimese lause kolmandast alternatiivist juhindudes lõpetada ja seda sõltumata selle teo tõendatusest. Seega Pärnu Maakohus SS õigeksmõistmisega rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust. 3.
lg.2 p.1 ja 2 ja 188 lg.2 p.1 ja 2 järgi ja uue otsuse tegemist, millega mõista ta antud kuritegudes õigeks. Kohtuotsuse tühistamise alusteks märgib kohtu järelduste mittevastavus faktilistele asjaoludele, oluline kriminaalmenetluse normi rikkumine ja ebaõige materiaalõiguse kohaldamine. 3.4.
lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos selle kõigus episoodides õigeks mõista. Lisaks ei nõustu apellant kohtu käsitlusega Denis Harri ütluste ebausaldusväärsusest. Denis Harri on algusest peale rääkinud tõtt ja seda ühtmoodi. Iga järgnev ülekuulamine on täiendanud eelnevat, kuigi kohtueelsel uurimisel antud ütlusi avaldada ei tohtinud ning kohtuotsuses neile tugineda ei saa. 3.4.6. Süüdistus selles, et Denis Harri, olles üürinud 17.07.2010.a Pärnumaal Tootsi alevikus XXXXXX XX boksid nr XX ja XX, istutas hiljemalt oktoobrikuu alguses enda kasutuses olevas ja kanepitaimede kasvatamiseks kohandatud garaažis hoitavatesse pottidesse vähemalt 10 kanepitaime kuni 2011.a jaanuarini ei ole tõendatud. Veel peab apellant vajalikuks märkida, et tervest kohtuotsusest ei nähtu, millised asjaolud ja millistele tõenditele tuginedes kohus tõendatuks luges, ja miks kaitsja kirjalikes teesides välja toodud tõendite analüüsi ei ole kohus üldse pidanud vajalikuks teha, kuid mis peab tulenevalt KrMS 312 p-st 1 kajastuma kohtuotsuse põhiosas. 3.4.7.
järgi tunnistas Denis Harri end süüdi ja palub mistahes karistuse määramisel arvestada juba vahi all oldud aeg karistuse hulka ja vabastada Denis Harri vahi alt, et ta saaks asuda seadusekuulekalt elama, õppima ja töötama, et integreeruda ühiskonda seadusekuuleka kodanikuna. 3.4.8. Lisaapellatsioonis on kaitsja märkinud, et lisaks KrMS § 60 , 61 , 62 ja 312 olulisele rikkumisele, on kohus rikkunud oluliselt ka KrMS § 268 lg.5 sätteid ja vääralt kohaldanud materiaalõigust, tunnistades Denis Harri
1 ja 2 ning 188 lg.2 p.1 a 2 süüdi. 3.5. Andrey Egorov’i kaitsja taotleb Pärnu Maakohtu otsuse tühistamist Andrey Egorov’i süüdimõistmises 1110 grammi kanepi müügis Dmitri Rõhlinski’le, 450 grammi kanepi müügis O. Liblik’ule ning 21,26 grammi narkootilise aine kanepi ebaseaduslikus käitlemises. Andrey Egorov apelleeritavates süütegudes õigeks mõistmist. Eeltooduga seoses mõista Andrey Egorov’ile oluliselt kergem karistus kuna A. Egorov on rohkem kui 1 aasta viibinud vahistuses, siis on igati põhjendatud A. Egorov’i karistamine kooskõlas
§-s 74 lg.2 ja 75 sätestatuga osalise reaalse vangistusega, mõistes talle edasise karistuse tingimusliku vangistusena. Tühistada otsus osas, millega kohus otsustas välja mõista Andrey Egorov’ilt konfiskeerimise asendamise korras
Apellant ei nõustu esimese astme kohtu seisukohaga, et Andrey Egorov’i süü on tõendatud järgmistes kuriteoepisoodides: Käesolevas süüdistuses ei ole vaidlust faktis, et A. Egorov on alates esimesest menetlustoimingust tunnistanud enda süüd selles, et tema jope taskus oli isiklikuks otstarbeks 44 minigripp kilekotti pakendatud narkootilist ainet kanepit. Kuid meelevaldne ja motiveerimatu on kohtu seisukoht, et iseenda jaoks ei ole mingilgi juhul vajalik kanepit pakkida kindlas kaalus minigrip kilekottidesse. Seega ei ole kaitsja arvates antud episoodi puhul täidetud A. Egorov’i käitumises
Andrey Egorov on nii kohtueelsel kui ka kohtulikul uurimisel igati tunnistanud fakti, et AR elukohast ära võetud 115,61 grammi narkootilist ainet kanep kuulus temale. Kuid kaitsjale on 12 arusaamatu, milliste tõendite alusel on kohus teinud järelduse, et käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud fakt, et Andrey Egorov tegeles selle koguse narkootilise aine edasiandmisega (müügiga). Nõustuda ei ole võimalik kohtu seisukohaga, et Andrey Egorov’i poolt narkootilise aine kanep edasimüüki kinnitavad mh ka kaassüüdistatavate Rõhlinski ja Liblik’u ütlused. Apelleeritavast kohtuotsusest nähtub, et otseseid tõendeid, millised kinnitaksid ilma kõrvaldamata kahtlustusteta Andrey Egorov’i süüd temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises, so 21,26 grammi kanepi ebaseaduslikus käitlemises, 1110 grammi kanepi müügis D. Rõhlinski’le ning 450 grammi kanepi müügis O. Liblik’ule, ei ole. Arvestades tõsiasja, et kohtulik uurimine ei ole kõrvaldanud kahtlustusi, millised on tekkinud A. Egorov’i süü tuvastamisel eelnimetatud kuriteoepisoodides, siis tuleb süüdistatav temale esitatud süüdistustes õigeks mõista. 3.6. Ranel Kuusemetsa kaitsja leiab, et otsuse tegemisel on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust ja rikutud kriminaalmenetlusõigust. Nõustuda ei saa Ranel Kuusemetsa süüditunnistamisega
Harju Maakohus on hinnanud tõendeid vääralt ja teinud neist ebaõigeid järeldusi, lähtudes seejuures oletustest ja tõlgendades kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kahjuks. Kohtulik uurimine viidi läbi ühekülgselt ja puudulikult, maakohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele. Maakohtu järeldused ei ole veenvalt motiveeritud, mistõttu on Ranel Kuusemets alusetult süüdi tunnistatud
Käesoleval juhul ei olnud maakohus õigustatud tuginema süüdistuse asjaolude tõendamisel määravas ja olulises osas teise süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlustele. Süüdistatava Ilja Velikihhi isik annab aluse kahelda tõendi usaldusväärsuses. Süüdistatavad andsid kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi lähtudes enda huvidest ja kaitsepositsioonist. Kahtlustatav ei olnud kohustatud andma tõepäraseid ütlusi ja teda ei hoiatatud teadvalt valeütluste andmisega seoses. Kuna ajal, mil Ilja Velikihh ütlusi andis, ei näinud seadus ette kahtlustatava kohustust rääkida tõtt, ei saa rääkida ütluse andja erilisest usaldusväärsusest. Ühtlasi ei saa tähelepanuta jätta, et Ilja Velikihhi kohtus ei küsitletud ja sellest tulenevalt ei ole põhjendatud tema varasemate ütluste eelistamine teiste süüdistatavate kohtuistungil ristküsitluse käigus antud ütlustele. Kohtuotsuse kohaselt on käesoleval juhul just Ilja Velikihhi ütluste pinnalt leidnud tuvastamist, et Ranel Kuusemets Ilja Velikihhiga kohtus ja temalt kanepit ostis, seega on tegemist olukorraga, kus kuriteo tõendamine taandub vaid n-ö sõna sõna vastu olukorra hindamisele. Leiab, et Riigikohtu poolt esile toodud kaaskohtualuse võimalikud rõõna motiivid, sh soov kergendada enda karistust, saada muid endale kasulikke soodustusi või varjata teisi süüteo toimepanijaid võivad olla arvestatavad Ilja Velikihhi ütluste hindamisel. Lisaks Ilja Velikihhi kohtueelses menetluses antud ütlustele põhineb apelleeritav kohtuotsus jälitusprotokollidel ja pealtkuulatud telefonikõnede salvestustel. Leian, et maakohus on andnud neile kõnedele meelevaldse hinnangu, Ranel Kuusemetsa ja Kristian Tammsaare väidete põhjal tõusetunud kahtlus, kas telefoni teel räägiti narkootilistest ainetest või millestki muust, ei ole kõrvaldatud. Käesolevas asjas ei ole kindlaks tehtud ja polegi võimalik tagantjärele kindlaks teha, milline oli puhta narkootilise aine kogus nendes doosides, mida süüdistatavad väidetavalt omandasid ja teistele isikutele edasi andsid, mistõttu ei ole alust väita, et tegemist oli narkootilise ainega suures koguses. 13 Lisaks ei saa ka maakohtu otsuses esitatud jälitusprotokollide sisulisest analüüsist järeldada Ranel Kuusemetsa poolt narkootilise aine käitlemist. Kohtuotsuse kohaselt süüdistuses on märgitud, et tehing toimus Ranel Kuusemetsa vahendusel ja müük toimus Kristian Tammsaarele. Jälitusprotokolli järgi (III kd tlk 31) 23. 12. 2010. a kõnes Ranel Kuusemets räägib Ilja Velikihhile (III kd tlk 31), et ta ei tea veel, kas ta tuleb kaasa või mitte, kuid igal juhul annab teada, kui nad liikuma hakkavad. Seega selle kõne järgi on tuvastatav, et Ranel Kuusemets ei pruugi Pärnust Kristian Tammsaarega kaasa tulla Ilja Velikihhiga kokkusaamisele Tallinnasse. Samas kohus rõhutas, et objektiivse koosseisu kohaselt ei oleks iseenesest oluline, kas süüdistuse järgi „vahendaja“ Ranel Kuusemets ka ise väidetavalt narkoaine üleandmise juures viibis, sest on tõendatud, et Ranel Kuusemets just kanepi tehinguks Kristjan Tammsaare ja Ilja Velikihhi kokku viis. Kaitsja leiab, et isegi juhul, kui on tõendatud maakohtu poolt kirjeldatud tegevus, s.o Kristian Tammsaare ja Ilja Velikihhi kokkusaamise vahendamine, vastaks see kuriteost osavõtu koosseisule
Kohtuotsuses selles osas põhjendused puuduvad. Maakohus ei ole süüdistatava väitele tema kaitseõiguse rikkumise kohta kohtueelses menetluses hinnangut andnud. Kohus pidas süüdistatava Ranel Kuusemetsa ja Kristian Tammsaare ütlusi ebausaldusväärseteks, mistõttu ei võtnud neid kohtuotsuse tegemisel aluseks. Antud juhul ei ole asja kohtuliku arutamise käigus süüdistatava väited kindlalt ja ümberlükkamatult kummutatud. Ranel Kuusemetsa ja Kristjan Tammsaare ütlustest nähtuvalt soovisid nad mõlemad Ilja Velikihhi käest kanepit osta, vestlesid sel teemal ja leppisid ka kokku kohtumise osas. Kohtuotsuses nimetatud tõendid, eelkõige jälitusprotokollid kinnitavad neid asjaolusid ja ei ole selles osas vastuolus süüdistatavate ütlustega. Samas puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et Ranel Kuusemets reaalselt narkootilisi aineid omandas ja käitles. Käesoleval juhul ei saa Ranel Kuusemets vastutada ka nimetatud kuriteo katse eest.
lg 1 kohaselt isik vabaneb süüst, kui ta vabatahtlikult loobub süüteokatsest ühel käesoleva seadustiku §-des 41, 42 ja 43 sätestatud juhtudest.
lg 1 kohaselt täideviija loobub lõpetamata süüteokatsest, kui ta katkestab süüteo lõpuleviimise.
lg 2 kohaselt süüteokatse on lõpetatud, kui isik vastavalt oma ettekujutusele teost on teinud kõik temast oleneva süüteo lõpuleviimiseks, käesoleval juhul ei ole see tuvastatav. Maakohus on õigustatult märkinud, et kui süüdistaja on soovinud omistada jälitusprotokollis toodud kõnedes kokkusaamiste kokkuleppimise aega kuriteotoimepanemise ajaks, miks ei ole siis neid jälitusprotokollis toodud kõnede kuupäevi süüdistuse järgi tähtsaks peetud kui konkreetseid kuriteo toimepanemise kuupäevi. Samas süüdistust ei konkretiseeritud ning maakohus asus seisukohale, et süüdistatavatel on olnud küllaldane võimalus end sellise süüdistuse vastu kaitsta, sest nii süüdistusaktist, tõendite uurimisest kohtuistungil ja ka prokuröri seisukohtadest on igati arusaadav, et kuriteo konkreetsem toimepanemise aeg vastavalt jälitusprotokollile neile süüks arvatakse. Kaitsja leiab et süüdistuse formulatsioon, mille järgi kuriteo toimepanemise aeg on hajutatud mitmele kuule, võtab süüdistatavalt võimaluse end reaalselt kaitsta Kohus ei ole vaatamata ilmnenud vasturääkivustele ja kaheldavustele lähtunud in dubio pro reo põhimõttest. Kohtuistungil uuritud tõenditele tuginedes ei osutunud võimalikuks kõrvaldada kahtlusi süüdistatava tegevuses süüteokoosseisu esinemise kohta. Seetõttu tulnuks kohtul igal 14 juhul lähtuda kriminaalmenetluses kohaldatavast in dubio pro reo põhimõttest. Kaitsja palub KrMS §-dest 181 lg 1; 337 lg 1 p 4; 338 p 1 ja 2; 340 lg 2 p 1alusel tühistada Pärnu Maakohtu otsus Ranel Kuusemetsa süüditunnistamises
lg 2 p 2 järgi, teha uus otsus, millega mõista Ranel Kuusemets õigeks; Jätta menetluskulud riigi kanda. VASTUVÄITED PROKURÖRI APELLATSIOONILE:
Kohtukolleegium sellise järeldusega nõustuda ei saa. Kaitsja poolt ei ole vaidlustatud kohtu põhjendusi ega järeldust, mis tugineb nii Riigikohtu lahenditel kui eksperdiarvamusel sellest, et suureks koguseks on 7,5 grammi kanepit, mille THC sisaldus on üle 0,2 %. Vaidlustamata on ka asjaolu, et kõikides ekspertiisiks esitatud kanepi THC sisaldus oli kaugelt üle 0,2 %. Süüdistuses on A.Egorovile esitatud ka
Süüvimata uuesti maakohtu poolt nimetatud episoodides vahetult uuritud kriminaalasja materjalidesse, millised on maakohus otsuses analüüsinud ning arvestades eelkõige asjaolu, et A.Egorov on 136.87 grammi kanepi temale kuulumist tunnistanud ning selles osas pole ka otsust vaidlustatud, ei saa nõustuda kaitsja seisukohaga, et
lg 1 koosseis pole täidetud ja A.Egorov tuleb õigeks mõista, kuna pole tuvastatud edasiandmine.
lg 1 ettenähtud koosseisu täitmiseks piisab ühe selles kirjeldatud osateo toimepanemisest. Üheks osateoks on aga ka narkootilise aine suures koguses omandamine. Kuna sisuliselt pole vaidlustatud kohtu järeldust, et 136, 87 grammi kanepit, mille THC sisaldus on 7-19% , on suur kogus ja A.Egorov on sellise koguse keelatud ainet, kanepit, omandanud, on täidetud
A.Egorovile on esitatud süüdistus ka teise osateo toimepanemises ja nimelt suures koguses narkootilise aine, kanepi, edasiandmises, mis toimus müümise teel. Süüdistuse kohaselt müüs ta ebaseaduslikult 2010 maist kuni 02.03.2011 kokku 1110 grammi kanepit D.Rõhlinskile ja oktoober 2010 kuni jaanuar 2011 D.Rõhlinski vahendusel kokku 450 grammi kanepit O.Liblikule. Maakohus on süüdistuses esitatud aine edasiandmise tuvastanud süüdistatava D.Rõhlinski ütlustega kohtulikul uurimisel, kus ta on kinnitanud, et ta on omandanud A.Egorovilt kanepit korduvalt alates 2010 aasta keskpaigast ning sellest ajast alates ka tunneb A.Egorovit. Maakohtul ei tekkinud kahtlust selles, et D.Rõhlinksi on narkootilist ainet omandanud just A.Egorovilt. Samuti ei anna apellatsioon alust sellise kahtluse tekkeks. Meelevaldne on ka kaitsja väide, et D.Rõhlinksi annab A.Egorovi suhtes ütlusi vaid selleks, et oma karistust kergendada. Süüdistataval on õigus oma süüd tunnistada ning andes ütlusi kuriteo toimepanemisest, on ta kaasa toonud ka enda süüdimõistmise ja karistamise. Asjaolu, et ta annab ütlusi isikute kohta, kelledelt ta keelatud ainet ostis, ei oma kooseisuliste tunnuste tuvastamisel ja kuriteo raskuse alusel karistuse mõistmisel sellist tähendust, mis annaks aluse tuvastada, et just A.Egorovi suhtes antud ütluste alusel mõistis kohus D.Rõhlinskile leebema karistuse. 16 Vastavalt kohtuistungi protokollile on süüdistatav O.Liblik keeldunud kohtuistungil ütluste andmisest, kuid on jäänud kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kohus oli õigustatud nii süüdistatava kui ka prokuröri taotluse alusel kooskõlas KrMS § 294 p 1 ettenähtuga, avaldama süüdistatava kohtueelsel uurimisel antud ütlused ning maakohus on otsuses neid ka refereerinud ning seaduslikult arvestanud. Kohtueelsel uurimisel on süüdistatav nii kahtlustatavana ülekuulamistel kui ka äratundmiseks esitamisel kinnitanud, et ta ostis D.Rõhlinskilt 450 grammi kanepit. Kohus on nimetatud kanepi dooside koguste ja nende eest saadavate rahasummade ning D.Rõhlinski kohtulikul uurimisel ja O.Libliku kohtueelsel uurimisel antud ütluste võrdlemisel, nende analüüsi pinnal, jõudnud kolleegiumi veendumuse kohaselt seaduslikult järeldusele, et A.Egorovi poolt oli toimepandud suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine ja seda omandamise ja edasiandmise vormis. Kaitsja on taotlenud kohtuotsuse tühistamist ka A.Egorovile mõistetud karistuse osas. Leiab, et A.Egorovit on võimalik karistusest tingimisi vabastada. Kaitsja on taotluse sidunud vaidlustatud osas õigeksmõistva otsuse tegemisega. Ringkonnakohus ei rahulda A.Egorovi osades süüdistustes õigeksmõistmise taotlust, seega nimetatud alusel süüdistatavale mõistetud karistuse muutmiseks alused puuduvad. Kohus on A.Egorovit karistanud 5 aastase vangistusega. On mõistetud karistust ka põhistanud. Apellatsioonis ei tooda ära põhjendusi A.Egorovile mõistetud karistusmäära ebaseaduslikkusest. Taotletakse tema karistusest tingimisi vabastamist. Kolleegium leiab, et nimetatud taotlus rahuldamisele ei kuulu. Isiku karistusest tingimisi vabastamine on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas ei ole selliseid teo toimepanemise erandlikke tehiolusid ega ka süüdlase isiku märkimisväärseid erisusi tuvastatud ning neile ei viidata ka apellatsioonis. A.Egorov on toime pannud raske esimese astme, rahvatervisevastase kuriteo. Kolleegium leiab, et tegemist ei ole väikese raskusastmega kuriteoga ning seega kuriteo raskus ei anna alust
Silmas tuleb pidada sedagi, et tema tingimisi karistusest vabastamine ei oleks kooskõlas ka Riigikohtu seisukohaga sellest, et karistusseadustiku süstemaatilise tõlgendamise pinnalt tuleb karistusest tingimisi vabastamisel lähtuda põhimõttest, et tingimisi vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem/ otsus nr 3-1-1-59-07/. A.Egorovile mõistetud 5 aastane vangistus langeb kokku
lg 3 ettenähtud maksimaalse 5 aastase katseajaga, seega ei võimalda seadus määrata A.Egorovile pikemat katseaega kui talle mõistetud karistusmäär. Kolleegium peab vajalikuks ka märkida, et A.Egorovit on varem karistusest tingimisi juba vabastatud, kuid selline asjaolu ei toonud endaga kaasa õigete järelduste tegemist vaid ta on jätkanud kuritegelikku käitumist ja toime pannud raske esimese astme kuriteo. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuses toodud seisukohtade ümberhindamiseks, kuna need ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud põhjendusi süüdistatava süüküsimuses ja tema käitumisele antud õigusliku hinnangu ning talle mõistetud karistuse osas. 6.2. K.Tammsaare kaitsja taotleb süüdimõistva otsuse tühistamist ja süüdistatava täielikku õigeksmõistmist. Kaitsja poolt viidatud rõõna osas peab kolleegium vajalikuks märkida, et teise isiku alusetu 17 süüstamist on võimalik tuvastada ning jõuda sellisele järeldusele süüdistatavate poolt antud ütluste hindamise tulemusel nende kõrvutamisel teiste tõenditega. Maakohus ei tuvastanud K.Tammsaare alusetut süüstamist kaassüüdistatava poolt. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja väitega, et maakohus on tuginenud K.Tammsaart süüdi tunnistades vaid kaassüüdistatava kohtueelsel uurimisel antud ja kohtuistungil avaldatud ütlustele. Maakohus on küll tuginenud I.Velikihhi kohtueelsel uurimisel antud ütlustele, kuid tema ütlused pole ainukeseks K.Tammsaart süüstavaks tõendiks ning kohus on üksikasjalikult otsuses esitanud tõendite kogumi millistega haakuvad just I.Velikihhi poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Maakohus on jälgitavalt tõendeid omavahel kõrvutanud ja analüüsinud ning on nende usaldusväärsusele hinnangu andnud( otsus lk. 51-55). Samuti on maakohus jälgitavalt põhistanud oma siseveendumuse kujunemist ning esitatud apellatsioonis ei ole veenvaid argumente, mis seaksid kohtu loogilise põhjenduse õigsuse kahtluse alla. Apellant on ise viidanud K.Tammsaare ütlustele sellest, et ta tõepoolest kavatses I.Velikihhilt kanepit osta, kuid polnud seda siiski teinud. Maakohus on juba põhistatult jätnud süüdistatava ütlused tõendite kogumist välja. Apellatsioonis uuesti esitatud väited on maakohus seaduslikult lugenud ümberlükatuks tõendina arvestatud jälitusprotokolliga, mille alusel on võimalik tuvastada, et 21.01.2011 aastal kokkusaamine on varem kokku lepitud, et K.Taamsaar ootab juba I.Velikihhi bussijaamas, et sinna jõuab ka I.Velikihh. Nimetatud kohas K.Tammsaarele kanepi müümist kinnitab ka kaassüüdistatav. Kolleegium leiab, et esitatud apellatsioon ei anna alust tõendite ümberhindamiseks ning K.Taamsaare õigeksmõistmiseks. K.Tammsaare süüdi tunnistamine ja tema karistamine on piisava selgusega ja jälgitavusega põhistatud, selles osas otsuse tühistamiseks ringkonnakohtu poolt seaduslikud alused puuduvad. K.Tammsaarele mõistetud karistust pole eraldi vaidlustatud. Maakohus K.Tammsaart karistanud
Mõistetud karistus on põhistatud. Samuti on kohus esitanud põhjendused tema karistusest tingimisi vabastamise kohta ning ka selles osas pole otsust vaidlustatud. Kolleegium leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus on seaduslik ja selles osas otsus tühistamisele ei kuulu. 6.3. M.Meigo kaitsja on vaidlustanud otsust süüdistatavale mõistetud karistusmäära osas. Muus osas pole apellatsiooni esitatud. Maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud, et M.Meigo on end süüdi tunnistanud ja toimepandut kahetsenud. Samuti on arvestanud kohus asjaoluga, et ta on kaasa aidanud menetlusele ja et karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Samuti on arvestanud, et M.Meigo oli osade kuritegude toimepanemise ajal alaealine. Seega on maakohus apellatsioonis esitatud vastutust kergendavatele asjaoludele karistuse mõistmisel juba tähelepanu pööranud. Samas oli kohus kohustatud arvestama ka M.Meigo isikuga ning faktiga, et ta on juba korra narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise eest karistatud. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et varem analoogse kuriteo eest karistatud isiku jätkuv aktiivne narkootikumide käitlemine pikema aja jooksul, annab ka nimetatud kergendavate asjaolude arvestamise korral siiski aluse mõista talle sanktsiooni miinimummäärale ligilähedane karistus, kuid mitte sanktsiooni alammääras ettenähtud karistus. Kolleegium leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas
18 Seega on kolleegiumi seisukohalt mõistetud karistus seaduslik ning puudub alus selles osas otsuse tühistamiseks. Tegemist oli isikuga kes pani kuriteo toime talle määratud katseajal ning seega on ka temale
6.4. D.Harri kaitsja apellatsioonile vastuseks viitab ringkonnakohus Riigikohtu otsuses nr 3-1-196-11 sedastatule, et müüja ja ostja vahelise kontakti loomiseks vajalike toimingute tegemine, näiteks telefoninumbri edastamine ühele tehingupoolele, vastab narkootilise aine vahendamise mõistele
Arvestades narkokaubanduse varjatud olemust, saabki vastavate tehingute sõlmimine sageli toimuda vaid aine pakkuja või selle ostja kontaktandmete edastamisel huvitatud isikule. Seejuures ei ole oluline, kas vahendaja aitas mingil muul moel tehingu toimumisele kaasa või sai sellest kasu. Kanepi müümiseks ja teiselt poolt soetamiseks O.Liblikule A.Sulu telefoninumbri andmist, O.Libliku ja A.Sulu kokkuviimist pole apellant vaidlustanud ning kaitsja poolt viidatu, et D.Harri ei viibinud tehingu toimumise juures tähtsust ei oma ning seega D.Harri õigeksmõistmiseks 2010 novembris ebaseaduslikult narkootilise aine vahendamises, seaduslikud alused puuduvad. Kaitsja väidetele sellest, et suures koguses narkootilise aine käitlemise tõendamine väikese koguses aine käitlemise episoodide hulga alusel on ebaseaduslik viitab kolleegium Riigikohtu erinevates otsustes korduvalt sedastatule( nt 3-1-1-4-04, 3-1-1-51-05), et karistusõiguslikult tuleb anda hinnang narkootikumide müüjate tervikkäitumisele, mitte ainult näiliselt eraldatud üksikepisoodidele. Sisuliselt realiseerivad need isikud
süüteokoosseisu, kui nad on pidevas puutumuses narkootiliste ainetega selle edastamisel tarvitajatele. Lubatav on väikeste narkootiliste ainekoguste liitmine, mille tulemusena saab rääkida suure koguse narkootilise aine käitlemisest. Kui isik käitleb teatud ajaperioodi kestel jätkuvalt nii väikesi kui ka suuri koguseid narkootikume, on kokkuvõttes tegemist suure koguse narkootilise aine käitlemisega
mõttes, mille kõrval isiku käitumist
Seega on maakohus seaduslikult D.Harri süüdi tunnistanud just suures koguses narkootilise aine käitlemises andes tema jätkuvale tegevusele üldhinnangu. Samuti on Riigikohus sedastanud, et kui on tõendatud narkootilise aine müümine tarvitajatele ühekordse annusena, kuid hilisemalt on võimatu kindlaks teha, millise kontsentratsiooniastmega ainega oli tegu, on tõepoolest loogiline väita, et narkootilist ainet on käideldud koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks (RKKKo nr 3-1-1-121-06, p 13). Ülalnimetatud seisukohtadest tulenevalt on maakohus seaduslikult narkootilise aine suures koguses käitlemise tuvastanud ka nn. tekitatud narkojoobe alusel. Kohus on seaduslikult lähtunud maakohtus ülekuulatud isikute ütlustest, kes siis kas ostsid või said just D.Harrilt kanepit, sellest kui mitme narkojoobe tekitamiseks ühekordsest kogusest piisas. Maakohus on eraldi põhistanud D.Harrile episoodide kaupa süüdistuse tõendatust ja on objektiivselt ning igakülgselt andnud tõendite kogumile oma hinnangu ning on põhistanud ka D.Harri ütluste ebausaldusväärseks tunnistamist. Apellatsioonis esitatud väited ei sea maakohtu järeldusi kahtluse alla ega anna ka alust tõenditele maakohtust erineva hinnangu andmiseks. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks uuesti tõendite analüüsi korrata kuna kaitsja apellatsioonis esitatud väited kohtu veenvat põhistust ei kummuta. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja poolt apellatsioonis tehtud viited tunnistajatele nende poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega tutvustamine enne kohtuistungil nende ristküsitlemist, ei anna alust järelduseks, et tunnistajate poolt antud ütlused on lubamatu tõend. 19 Kaitsja poolt viidatud tunnistajaid oli võimalik kohtuistungil ristküsitleda ning asjaolu, et nemad olid teadlikud nende endi poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste sisust, ei anna iseenesest alust kohtulikul uurimisel vahetult uuritud tõendi ebausaldusväärseks tunnistamiseks. Tunnistajad ei ole andnud ütlusi sellest, et neid mõjutati või kallutati andma kohtuistungil ebaõigeid ütlusi. 6.
Seega puudus kohtul kohustus põhistada kuriteost osavõttu. Kohtu järeldused on vastavuses Riigikohtu lahendiga nr 3-1-1-9611, kus on muuhulgas märgitud, et arvestades narkokaubanduse varjatud olemust, saabki vastavate tehingute sõlmimine sageli toimuda vaid aine pakkuja või selle ostja kontaktandmete edastamisel huvitatud isikule. Seejuures ei ole oluline, kas vahendaja aitas mingil muul moel tehingu toimumisele kaasa või sai sellest kasu. Seetõttu on ainetud ka kaitsja argumendid kuriteokatse ja sellest loobumise osas. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsjaga ka selles, et kohtulikul uurimisel tuvastamist leidnud R.Kuusemetsa poolt kanepi omandamise aja konkretiseerimine on kaitseõiguse rikkumine. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi saab kuriteosündmust ajalises mõttes lugeda tuvastatuks mitte üksnes siis, kui seda on tehtud kas sekundilise või minutilise täpsusega, vaid ka ajahetke või ajavahemikuna. See sõltub konkreetse kriminaalasja esemeks oleva teo tehioludest. Kaitseõiguse tagamist silmas pidades on oluline, et süüdistataval oleks võimalus aru saada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse, ja ennast esitatud süüdistuse vastu kaitsta (vt Riigikohtu otsus 3-1-1-85-08). Kolleegiumi veendumuse kohaselt süüdistuses esitatud ajavahemiku jaanuar- veebruar 2011 konkretiseerimine kohtu poolt vastavalt kohtuistungil vahetult uuritud kriminaaltoimiku materjalidele ei saanud olla süüdistatavale üllatuseks ega pole hinnatav kaitseõiguse rikkumisena. Nimetatud aeg jääb süüdistuse raamidesse ning ka edasikaebe õigus oli süüdistatavale tagatud. 6.6. Kohtukolleegium nõustub prokuröri apellatsioonis esitatud põhimõttega puudutavalt
Nimelt on vastavalt esitatud süüdistusele ja ka süüdimõistvale otsusele mõlemad süüdistatavad st. nii G.Kiviselg kui D.Harri süüdi tunnistatud 20 mitte ainult kanepi kasvatamises vaid ka kasvatatud kanepist valmistatud puru edasises käitlemises. Kohtukolleegium leiab, et kooskõlas kohtupraktikaga on prokurör apellatsioonis leidnud, et kui isik on süüdi
ettenähtud kanepi ebaseaduslikule kasvatamisele lisaks veel ka kanepitaimede edasises käitlemises, mis moodustab
Seega kolleegium leiab, et G.Kiviselg’i ja D.Harri karistamisel
lg 1 kohaldamise osas tuleb maakohtu otsus tühistada ja vastavalt esitatud apellatsiooni piiridele tuleb süüdistatavatele mõista liitkaristus
Maakohtu poolt mõistetud liitkaristuse tähtaja muutmist prokurör ei taotle, seega reaalkogumis süüdimõistmine süüdistatavate suhtes raskemat karistust endaga kaasa ei too. Prokurör on vaidlustanud ka G.Kiviselg’i
G.Kiviselg’ile oli esitatud süüdistus
Maakohus pole otsuse resolutiivosas G.Kiviselg’i
lg 2 p 2 järgi õigeks mõistnud, kuid otsuse põhiosa argumentatsioonist nähtuvalt on maakohus leidnud, et kuigi esitatud süüdistus on G.Kiviselg’i osas täielikult tõendamist leidnud, siis kanepikasvatamine ja sellest kasvatamisest saadu käitlemine on vaadeldav ühe tegevusena ning
lg 2 p 1 koosseisu realiseerimine ei muuda G.Kiviselgi
Kohtukolleegium sellise seisukohaga nõustuda ei saa. Maakohus on lugenud tõendatuks G.Kiviselg’i poolt ebaseadusliku kanepitaimede kasvatamise.
lg 2 p 2 ettenähtud koosseisu objektiivse külje täidab ka faktiline retsidiiv ehk varem narkootikumidega seotud kuriteo toimepannud isikuks on ka see, kes mõne nimetatud tegudest toime pannud, kuid pole selle eest süüdi mõistetud. G.Kiviselg pani toime
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja realiseerides oma tegevusega seejärel
lg 2 koosseisu, täitis ta sellega ka
Kuna maakohus pole G.Kiviselgi
lg 2 p 2 õigeks mõistnud, on ta vaid süüdi tunnistanud
lg 2 p 1 järgi, tuleb nimetatud süüdimõistmise osas otsus tühistada ning uue otsusega G.Kiviselg süüdi tunnistada
Karistuse mõistmise osas pole prokurör taotlenud süüdistatavatele rangema karistuse mõistmist vaid on taotlenud
lg 2, § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmist samas tähtajas, mis on maakohtu poolt juba kogumis mõistetud. G.Kiviselg’ile taotletud üksikkaristused on nii
D.Harrile taotletud üksikkaristused jäävad alla sanktsioonides ettenähtud keskmist määra. Kolleegium, võttes aluseks maakohtu põhjendused, leiab, et prokuröri poolt taotletu on kooskõlas nii süü suurusega kui süüdlase isikuga ning ka maakohtu põhistusega, mistõttu puudub alus mõista taotletust erinev karistus. Prokurör on vaidlustanud maakohtu otsust ka SS’a õigeksmõistmise osas, leides, et tema enda ütluste alusel on tuvastatav väikeses koguses kanepi ostmine oma tarbeks, siis vastab tegevus väärteotunnustele ning tema suhtes oleks kohus pidanud menetluse lõpetama, mitte tegema õigeksmõistvat otsust. Kohtukolleegium nõustub ka selles osas apellandi väidetega. Nimelt on maakohus otsuses kajastanud, et prokurör loobus kohtus SS’a süüdistusest põhjusel, et tema käitumises esinevad väärteotunnused. Maakohus on ka otsuses ära toonud KrMS § 14 lg 2 kehtestatu, et süüdistusest loobumine KrMS § 301 sätestatud korras vabastab kohtu menetluse jätkamise kohustusest. Kui süüdistusest loobutakse põhjusel, et süüdistatava tegevus vastab väärteo tunnustele, on 21 süüdistusest loobumine kriminaalmenetluse lõpetamise alus. Muudel juhtudel on süüdistusest loobumine õigeksmõistva otsuse tegemise alus. Riigikohus on prokuröri poolt viidatud lahendis 3-1-1-58-11 sedastanud põhimõtte, et kui süüdistuses kirjeldatud tegu võiks selle tõendatuse korral olla karistatav väärteona, tuleb selles osas kriminaalmenetlus süüdistatava suhtes KrMS § 274 lg 1 esimese lause kolmandast alternatiivist juhindudes lõpetada ja seda sõltumata selle teo tõendatusest. Samuti on Riigikohus sedastanud, et lähtudes kohtumenetluse võistlevuse printsiibist, millest tuleneb kohtu kohustus arutada asja esitatud süüdistuse piires (KrMS §-d 14, 268, 301), ei ole kohtul õigust ega kohustust kontrollida prokuröri poolt süüdistusest loobumise õigsust ning põhjendatust. Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-23-12 uuesti sedastanud, et KrMS § 274 lg 1 alusel tuleb alates
lg 1 kohaselt peab konfiskeeritav vara olema saadud selle sama süüteoga, milles isik konfiskeerimisotsustust sisaldava kohtuotsusega süüdi tunnistatakse. Antud juhul on maakohus tuvastanud mõlema süüdistatava osas narkootilise aine edasiandmise selle müümise teel ja kohus oli õigustatud konfiskeerima kuriteoga saadud vara. Eraldi on otsuses ka ära toodud millised summad süüdistatavad said narkootilise aine edasiandmise tagajärjel. Sarnaselt
§-dega 831 on konfiskeerimise asendamise eesmärk takistada süüdlase rikastumist süüteo toimepanemise tagajärjel.
§-s 84 märgitu hõlmab ka
§-s 831 toodud 22 konfiskeerimisele kuuluva vara asendamist. Konfiskeerimise asendamine ei ole kuriteo eest ettenähtud iseseisev õiguslik tagajärg, vaid konfiskeerimise täitmise erivorm, mis peab tagama, et isik ei saaks kuriteo läbi kasu ka siis, kui kuriteoga vahetult saadud vara on võõrandatud või muul viisil konfiskeerimiseks kättesaamatu. Kolleegium leiab, et maakohus on
lg 1 ja 84 kohaldamist põhjendanud, see on seaduslik ja selles osas otsus tühistamisele ei kuulu. 6.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.