← Eesti

1-11-8854/116

Obsah (17)§ 184§ 63§ 188§ 213§ 68§ 74§ 65§ 64§ 75§ 83§ 22§ 40§ 41§ 42§ 56§ 183§ 831

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.september 2012, Tallinn Kriminaalasja number 1-11-8854 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Julia

§ 184

lg 1 järgi, Dmitri Rõhlinski, Margo Meigo, Arvo Sulu, Marek Klausi, Ranel Kuusemetsa süüdistuses

§ 184

lg 2 p 2 järgi, Denis Harri süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1, 2; § 188 lg 2 p 1, 2; § 213 lg 1 järgi, Gert Kiviselg’i süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1, 2; § 188 lg 2 p 1 järgi, Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu üldmenetluses Apellatsiooni esitajad Süüdistatavad 28. märts 2012 aasta otsus Lääne Ringkonnaprokurör, kaitsjad adv. Viktor Kozlov, Alla Raudsepp, Ants Nõmmik, Avo Pärmann, LeeloViil ANDREY EGOROV, ik: 38401060372, kriminaalkorras karistatud, väärteokorras korduvalt karistatud, kinni peetud 31.03.2011, KRISTIAN TAMMSAAR, ik: 39112314214, 1 kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud korduvalt, eelvangistuses ei viibinud, SS, ik: XXXXXXXXXXXX, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud korduvalt, eelvangistuses ei viibinud, MARGO MEIGO, ik: 39212302020, kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud korduvalt, eelvangistuses alates 18.01.2011, DENIS HARRI, ik: 38806264212, kriminaalkorras karistatud 3 korral, väärteokorras karistatud korduvalt, eelvangistuses alates 18.01.2011, GERT KIVISELG, ik: 39104164232, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud korduvalt, viibis eelvangistuses 2 päeva, RANEL KUUSEMETS, ik: 38706304228, kriminaalkorras karistatud, eelvangistuses ei viibinud. Kaitsjad: Advokaadid Viktor Kozlov, Alla Raudsepp, Ants Nõmmik, Kaire Aus, Rünno Roosmaa, Avo Pärmann. Leelo Viil RESOLUTSIOON Tühistada Pärnu Maakohtu 28.märtsi 2012.a otsus Gert Kiviselg’i süüdi tunnistamises

§ 184

lg 2 p 1 järgi, Denis Harri karistamises

§ 63

lg1 alusel 6 aastase vangistusega ja Gert Kiviselg’i karistamises

§ 63

lg 1 alusel 3 aastase vangistusega ning SS

§ 184lg1 järgi õigeksmõistmise osas.

Teha uus otsus: 1. Süüdi tunnistada Denis Harri

§ 184lg 2 p 1,2 järgi ja karistada 6 (kuue) aastase vangistusega.

Süüdi tunnistada Denis Harri

§ 188

lg 2 p 1,2 järgi ja karistada 4( nelja) aastase vangistusega.

§ 63

lg 2 § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused, sh.

§ 213

järgi mõistetud 1 aastane vangistus, kaetuks raskeima karistusega, mõista Denis Harri’le liitkaristuseks 6 (kuus) aastat vangistust. 2. Süüdi tunnistada Gert Kiviselg

§ 184lg 2 p 1,2 järgi ja karistada 3(kolme) aastase vangistusega.

Süüdi tunnistada Gert Kiviselg

§ 188

lg 2 p 1 järgi ja karistada 1(ühe)aastase vangistusega.

§ 63

lg 2, § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõista Gert Kiviselg’ile liitkaristuseks 3(kolm) aastat vangistust. 3. Lõpetada KrMS § 274 lg 1 esimese lause kolmanda alternatiivi alusel kriminaalmenetlus osas, milles SS süüdistati

§ 184lg 1 järgi narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises.

2

  1. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
  2. Prokuröri apellatsioon rahuldada. Kaitsjate apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. ASJAOLUD:
  3. 1.1 Andrey Egorov tunnistati süüdi selle eest, et ta olles omandanud tuvastamata ajal ja isikult vähemalt 1696.87 grammi narkootilist ainet kanepit: pakendas selle eraldi 44 minigrip kilekotti ja hoidis oma jope taskutes, kust see kogusena 21.26 grammi leiti ja võeti politsei poolt ära tema kinnipidamisel 31.03.2011 kella 14.35 ajal Tallinna linnas Sõpruse pst 261 asuva Lukoili tanklas; viis 2011 märtsis valgesse plastämbrisse eraldi kilekottidesse pakendatuna kokku 115.61 grammi hoiule AR elukohta aadressil XXXXXXX XXX XXX-XX Tallinn, kust see 31.03.2011 toimunud läbiotsimise käigus politsei poolt leiti ja ära võeti; müüs korduvalt ajavahemikul 2010 mai kuni 02.03.2011 ebaseaduslikult Tallinna linnas erinevate koguste kaupa, kokku 1110 grammi kanepit hinnaga 18-20 eurot 1 gramm, mille ühekordseks annuseks on 0.5 grammi, edasi Dmitri Rõhlinskile; müüs ajavahemikul oktoober 2010 kuni jaanuar 2011 ebaseaduslikult Tallinna linnas Dmitri Rõhlinski vahendusel neljal korral 100 grammi ja ühel korral 50 grammi, kokku 450 grammi kanepit hinnaga 170-175 krooni 1 gramm, mille ühekordseks annuseks on 0.5 grammi, edasi Oskar Liblikule, kelle elukohas aadressil XXXXX XXX XX-XX Tallinn 31.01.2011 teostatud läbiotsimise käigus leiti 36.28 grammi kanepit. Seega Andrey Egorov, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise ja edasiandmisega, pani toime

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2. Kristian Tammsaar tunnistati süüdi selle eest, et tema omandas 2010 detsembris Ranel Kuusemetsa vahendusel ebaseaduslikult Ilja Velikihhilt Tallinnas Pae tn-l asuva kooli juures vähemalt 20 grammi narkootilist ainet kanepit hinnaga 4000 krooni, samuti omandas 2011 jaanuaris ebaseaduslikult Ilja Velikihhilt Tallinnas Bussijaama juures vähemalt 30 grammi kanepit hinnaga 600 eurot. Seega Kristian Tammsaar, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamisega, pani toime

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.3. Margo Meigo tunnistati süüdi selle eest, et tema olles 15.02.2010 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja otsusega süüdi tunnistatud

§ 184

lg 2 p 2 järgi, omandas korduvalt nii ajavahemikul 2010 märts kuni aprill ebaseaduslikult Tallinnas Ilja Velikihhilt vähemalt 90 grammi hinnaga 18 000 krooni, aga ka menetluse käigus tuvastamata ajal ja isikult narkootilist ainet kanepit, millest: müüs 2010 jaanuar kuni mai ebaseaduslikult Pärnus viiel korral 1 grammi kaupa hinnaga 300 krooni 1 gramm kanepit edasi JK-le;müüs 2010 märts kuni aprill ebaseaduslikult Pärnus kahel 3 korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm ning andis ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi 10-l korral 0.5 grammi kaupa kanepit DH-le;müüs 2010 mais ebaseaduslikult Pärnus ühel korral 2 grammi ja novembris kolmel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm ning andis juuni kuni august ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi kolmel korral 0.5 grammi kaupa kanepit Marek Klausile;müüs koos Arvo Suluga 2010 mai kuni oktoober ebaseaduslikult Pärnus neljal korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi SL-le;müüs 2010 mai kuni 2011 jaanuar ebaseaduslikult Pärnus kolmel korral 1 grammi ja kahel korral 0.5 grammi kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm ning andis ebaseaduslikult ühise tarvitamise käigus edasi viiel korral 0.5 grammi kaupa kanepit KK-le; müüs 2010 mai kuni 2011 jaanuar ebaseaduslikult Pärnu linnas 20-l korral 1 grammi kaupa hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi narkootilist ainet kanepit JT-le; andis 2010 juuni kuni detsember ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi viiel korral 0.5 grammi kaupa kanepit HV-le;müüs 2010 juulis ebaseaduslikult Pärnus ühel korral 1 grammi ning ajavahemikul 2010 november kuni detsember ühel korral 0.5 grammi kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi KK-le;müüs 02.09.2010 ebaseaduslikult Pärnus ühel korral 1 grammi ja 12 või 13.10.2010 ühel korral 0.5 grammi kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi GR-le; müüs 2010 detsembris ebaseaduslikult Pärnus ühel korral 1 grammi ja ühel korral 2 grammi kanepit hinnaga 50 krooni 1 gramm edasi JP-le. Seega Margo Meigo, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise ja edasiandmisega isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, pani toime

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.4. Denis Harri tunnistati süüdi selle eest, et ta olles 05.09.2007 Pärnu Maakohtu otsusega süüdi tunnistatud

§ 184

lg 1 ja § 188 lg 1 alusel, vahendas 2010 novembris ebaseaduslikult Tallinnas narkootilist ainet kanepit Arvo Sulule, viies viimase kokku Oskar Liblikuga, kes andis Denis Harri juuresolekul Arvo Sulule vähemalt 10 grammi kanepit hinnaga 1800 krooni ning millest saab arvutuslikult 20 ühekordset annust. Samuti tunnistati Denis Harri süüdi selle eest, et tema olles omandanud ajavahemikul 2009 september kuni 2011 jaanuar tuvastamata isikult või kohast kanepit: pakkis selle kahte minigrip kilekotti kaaludega 0.65 grammi ja 0.22 grammi, mis leiti ja võeti ära 18.01.2011 kella 22.20 ajal Pärnus tema kahtlustatava kinnipidamise käigus; andis 2010.a jaanuar kuni detsember ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi 30-l korral 0.5 grammi kaupa kanepit EE-le; andis 2010 juuni kuni august ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi viiel korral 0.5 grammi kaupa ning ajavahemikul 2010 september kuni detsember kolmel korral 1.5 grammi kaupa kanepit Marek Klausile; müüs 2010 juuli kuni august ebaseaduslikult Pärnus kolmel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi RK-le; müüs 2010 juuli kuni august ebaseaduslikult Pärnus kuuel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi Arvo Sulule, müüs 2010 september kuni detsember ebaseaduslikult Pärnus viiel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi AP-le; müüs 2010 oktoober kuni november ebaseaduslikult Pärnus ühel korral 1 grammi kanepit hinnaga 300 krooni ning andis ühise tarvitamise käigus 10 korral 0.5 grammi kaupa kanepit Gert Kiviseljale; müüs 2010 november kuni 2011 jaanuar ebaseaduslikult Pärnus kahel korral 1 grammi kaupa ja ühel korral 3 grammi kanepit hinnaga 50 krooni 1 gramm ning andis ühise tarvitamise käigus kuule korral 0.5 grammi kaupa kanepit JP-le; müüs 2010 detsember kuni 2011 jaanuar ebaseaduslikult Pärnus kahel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi RP-le;andis 2010 detsember kuni 2011 jaanuar ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi ühel korral 0.5 grammi ja teisel korral 1 grammi kanepit ÜV-le; Samuti tunnistati Denis Harri süüdi selle eest, et tema koos Gert Kiviseljaga hoidis 2011 jaanuarikuus viimase elukohas kanepikasvatusest Pärnumaal Tootsi alevikus XXXXX XX 4 boksides nr XX ja XX saadud kanepitaime varsi kokku 152.6 grammi ja peenestatud kanepipuru kokku 11.91 grammi, mida koos ka kuivatasid ja pakendasid erinevate koguste kaupa minigrip kilekottidesse. Nimetatud kogus leiti ja võeti ära 20.01.2011 teostatud läbiotsimise käigus Gert Kiviselja elukohast aadressil XXXXX XX-X Pärnu. Samuti tunnistati ta süüdi selle eest, et tema 2010 detsembrikuus viis Arvo Sulu elukoha keldriboksi hoiule kanepikasvatusest Pärnumaal Tootsi alevikus XXXXXX XX boksides nr XX ja XX saadud 17.79 grammi kanepit. Nimetatud kogus leiti ja võeti politsei poolt ära 18.01.2011.a Arvo Sulu elukohas XXXX XXX XX-XX Pärnu teostatud läbiotsimise käigus. Seega Denis Harri, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, sh grupis koos Gert Kiviseljaga, vahendamise ning edasiandmisega isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, pani toime

§ 184lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tunnistati Denis Harri süüdi selle eest, et tema olles üürinud 17.07.2010 Pärnumaal Tootsi alevikus XXXXXX XX boksid nr XX ja XX, istudas hiljemalt oktoobrikuu alguses enda kasutuses olevas ja kanepitaimede kasvatamiseks kohandatud garaažis hoitavatesse vähemalt 10 kanepitaime. Nimetatud taimi kasvatas ja hooldas Denis Harri korrapäraselt koos Gert Kiviseljaga, hoides neid veega kastmise ja harvendamise teel elujõuliste ja kasvavatena kuni 2011 jaanuar. Seega Denis Harri, koos Gert Kiviseljaga kanepi ebaseadusliku kasvatamisega isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, pani toime

§ 188lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tunnistati Denis Harri süüdi selle eest, et tema elades koos vanaisa AH`ga ühel aadressil Pärnu XXXXX XX, võttis salaja oma valdusse AH nimele välja antud Swedbank AS pangakaardi, mis on seotud kontonumbriga XXXXXXXXXX ning teades varasemast ajast pangakaardi PIN koodi, võttis varalise kasu saamise eesmärgil, nelja korral, AH-le kuuluvalt pangakontolt viimase teadmata ja nõusolekuta välja sularaha kokku 1239, 12 eurot. Seega Denis Harry, varalise kasu saamise eesmärgil andmete ebaseadusliku sisestamisega, pani toime

§ 213lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.5. Gert Kiviselg tunnistati süüdi selle eest, et ta koos Denis Harriga, kes oli 17.07.2010 üüritud ja kohandatud garaaži, aadressil Pärnumaal Tootsi alevikus XXXXXX XX boksides nr XX ja XX, istutanud hiljemalt oktoobri alguses pottidesse vähemalt 10 kanepitaime, kasvatas ja hooldas korrapäraselt kanepitaimi, hoides neid veega kastmise ja harvendamise teel elujõuliste ning kasvavatena kuni 2011 jaanuar. Seega Gert Kiviselg, koos Denis Harriga kanepi ebaseadusliku kasvatamisega, pani toime

§ 188lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti selle eest, et tema hoidis 2011 jaanuaris oma elukohas Pärnu linnas XXXXX XX XX-X eelnevalt enda poolt kasvatatud kanepitaime varsi kokku 152.6 grammi ja peenestatud kanepipuru kokku 11.91 grammi, mida koos Denis Harriga kuivatasid ja pakendasid erinevate koguste kaupa minigrip kilekottidesse. Nimetatud kogus leiti ja võeti politsei poolt ära 20.01.2011 teostatud läbiotsimise käigus Gert Kiviselja elukohast. Süüdistuse kohaselt pani Gert Kiviselg koos Denis Harriga toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omamise isikuna, kes oli varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, st pani toime

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohus tunnistas G.Kiviselg’i süüdi

§ 184lg 2 p 1 järgi.

5 1.6. Ranel Kuusemets tunnistati süüdi selle eest, et ta tema omandas ajavahemikul 2011.a jaanuar kuni veebruar ebaseaduslikult Tallinnas Paasiku 2a asuva Grossi poe juures Ilja Velikihhi käest vähemalt kolmel korral 10 grammi kaupa ja ühel korral 3 grammi narkootilist ainet kanepit hinnaga 660 eurot ning milles arvutuslikult saaks 66 ühekordset annust. Samuti süüdistatakse Ranel Kuusemetsa selles, et vahendas 2010.a detsembris ebaseaduslikult Tallinnas Pae tn-l asuva kooli juures narkootilist ainet kanepit Kristian Tammsaarele, viies viimase kokku Ilja Velikihhiga, kes andis Ranel Kuusemetsa juuresolekul Kristian Tammsaarele vähemalt 20 grammi kanepit hinnaga 4000 krooni ning milles arvutuslikult saaks 40 ühekordset annust. Ranel Kuusemetsa poolt omandatud kanepi kogus 33 grammi, samuti vahendatud kogus 20 grammi vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud kanepi käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele (vt ka süüdistusakti lk 9 p 5). Seega Ranel Kuusemets, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamisega, olles eelnevalt vahendamisega toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, pani toime

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.7. SS mõisteti õigeks

§ 184

lg 1 järgi esitatud süüdistuses, mille kohaselt ta vahendas 2011 veebruari lõpus ebaseaduslikult 20 grammi narkootilise aine kanepi müügitehingut, toimetades müüjalt, kelleks oli Ilja Velikihh, kauba ostjale - Kristian Tammsaarele viimase palvel kooskõlastatult Ilja Velikihhiga. Tegemist oli Tallinnast Pärnusse toodava kogusega, millest saab arvutuslikult 40 ühekordset annust. PÄRNU MAAKOHTU OTSUS: 2. 2.1. Pärnu Maakohus tunnistas Andrey Egorovi süüdi

§ 184

lg 1 järgi ning karistas 5 (viie) aastase vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel luges tema karistusaja alguseks eelvangistuse aja alguskuupäeva 31.03.

  1. 2.
  2. Maakohus mõistis õigeks Kristian Tammsaare KrMS § 301 alusel süüdistuses

§ 184

lg 1 järgi, mis puudutab seda, et Kristjan Tammsaar omandas Ilja Velikihhilt 2011 veebruaris Tallinnas Polütehnikumi juures 1 grammi kanepit hinnaga 20 eurot ja 2011 veebruari lõpus 20 grammi kanepit hinnaga 400 eurot ja et viimati nimetatud koguse toimetas müüjalt ostjale kooskõlastatult SS. Maakohus tunnistas Kristian Tammsaare süüdi ülejäänud esitatud süüdistustes

§ 184lg 1 järgi ning karistas 2 (kahe) aastase vangistusega.

Kohaldas

§ 74lg 1 ja 3 ja määras 3 aastase katseaja. 2.3. Maakohus mõistis õigeks Margo Meigo Kr

MS § 301 alusel

§ 184

lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistustes, mis puudutavad Margo Meigo poolt kanepi müümist TO-le, RK-le ja VV-le. Maakohus mõistis õigeks Margo Meigo süüdistuses

§ 184

lg 2 p 2 alusel, mis puudutab seda, et Margo Meigo: 2010 märts kuni mai andis ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi 10 korral 0.5 grammi kaupa kanepit Arvo Sulule; müüs 2010 detsembris ebaseaduslikult Pärnus ühel korral 1 grammi kanepit hinnaga 200 krooni RP-le. 6 Maakohus tunnistas Margo Meigo süüdi ülejäänud esitatud süüdistustes

§ 184

lg 2 p 2 järgi ning karistas 4 (nelja) aasta ja 7 (seitsme) kuu pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendas maakohus uue kuriteo eest mõistetavat karistust eelmise kohtuotsuse järgi, s.o 15.02.2010 Pärnu Maakohtu otsusega, mõistetud ärakandmata osa võrra, milleks on 2 (kaks) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ning mõistis liitkarituseks 7 (seitse) aastat, 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 järgi arvas karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ja seeläbi luges tema karistusaja alguseks 18.01.2011. 2.4. Maakohus mõistis õigeks Denis Harri

§ 184

lg 2 p 2 järgi alljärgmistes süüdistustes: 1) mille kohaselt Denis Harri andis 2009 september kuni oktoober ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi ühel korral 0.5 grammi kanepit MP-le; 2) mille kohaselt D. Harri andis 2010 jaanuar kuni juuni ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi 30-l korral ja 2010.a detsembris neljal korral kanepit RP-le; 3) mille kohaselt D. Harri andis 2010 jaanuar kuni detsember ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi 40-l korral 0.5-1 grammi kaupa kanepit HV-le; 4) mille kohaselt D. Harri andis 2010 juuli kuni november ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi 50 korral 0.5-4 grammi kaupa kanepit SO-le; 5) KrMS § 301 alusel süüdistuses, mille kohaselt D. Harri andis 2010 detsember kuni 2011 jaanuar ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi kolmel korral 0.5 grammi kaupa kanepit RR-e; 6) mille kohaselt D. Harri andis 2010 detsembris ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi ühel korral 0.5 grammi kanepit KK-le. Maakohus tunnistas Denis Harri ülejäänud süüdistuses süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2 ja § 188 lg 2 p 1, 2 järgi ning karistas

§ 63

lg 1 juhindudes 6 (kuue) aasta pikkuse vangistusega;

§ 213

lg 1 ja karistas teda 1 (ühe) aastase vangistusega.

§ 64

lg 1 järgi luges kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja mõistis talle liitkaristuseks 6 (kuus) aastat vangistust.

§ 65

lg 1 alusel liitis mõistetud karistusega 10.01.2011 Tartu Maakohtu otsusega mõistetud 2 aastase vangistuse, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ja mõistis liitkaristuseks 6 aastat vangistust, millest luges kantuks eelvangistuses viibitud 2 päeva ning mõistis liitkaristuseks 5 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendas uute kuritegude eest mõistetavat karistust eelmise kohtuotsuse järgi, s.o 05.09.2007 Pärnu Maakohtu otsus, mõistetud ärakandmata osa võrra, milleks on 2 (kaks) aastat ning mõistis liitkarituseks 7 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 järgi arvas karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ja seeläbi luges tema karistusaja alguseks 18.01.2011. 2.5. Pärnu Maakohus tunnistas Gert Kiviselgi süüdi

§ 188

lg 2 p 1 ja

§ 184

lg 2 p 1 järgi ning karistas teda

§ 63

lg-st 1 juhindudes 3 (kolme) aastase vangistusega.

§ 68lg 1 järgi arvas karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 20.01.2011.a.

kuni 21.01.2011.a , s.o kaks päeva. Ärakandmata karistus on 2 (kaks) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend) päeva vangistust. Kohaldas

§ 74lg 1 ja 3 sätteid ja määras 3 aastase katseaja.

2.6. Maakohus tunnistas Ranel Kuusemets’a süüdi

§ 184lg 2 p 2 järgi ja mõistis talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

Kohaldas

§ 74lg 1 ja 3 sätteid ja määras 3 (kolme) aastase katseaja.

R.Kuusemets’a kohustati täitma

§ 75

lg 1 p-de 1-5 järgi sätestatud kontrollnõudeid ja kohustust lg 2 p 2 alusel, s.o mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume. Tema kohtu 7 poolt määratud elukohaks katseajal on kohtuotsuses tema ankeetandmetes toodud elukoht.Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistati kohtuotsuse jõustumisel. 2.7. Maakohus mõistis SS’a süüdistuses

§ 184lg 1 järgi õigeks.

2.

  1. Sama otsusega tunnistati süüdi veel D.Rõhlinski, O.Liblik, I.Velikihh A.Sulu ja M.Klaus, kuid nende osas pole otsust vaidlustatud. APELLATSIOONID:
  2. 3.
  3. Prokurör vaidlustab Pärnu Maakohtu 28.03.2012.a otsus osaliselt KrMS § 338 p 2 ja 3 järgi: - Denis Harri karistamises

§ 63

lg 1 alusel süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1 ja 2 ning § 188 lg 2 p 1 ja 2 järgi, - Gert Kiviselja (Kiviselg) karistamises

§ 63

lg 1 alusel süüdistuses

§ 188

lg 2 p 1 ja

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja tema

§ 184lg 2 p 2 järgi süüdi tunnistamata jätmises, - SS (S) õigeksmõistmises.

Taotleb Pärnu Maakohtu 28.03.2012.a otsus tühistamist

§ 63

lg 1 alusel karistuse mõistmise osas ning Denis Harri süüdi tunnistamist

§ 184

lg 2 p 1 ja 2 järgi ja karistamist kuue aastase vangistusega, samuti Denis Harri süüdi tunnistamist

§ 188

lg 2 p 1 ja 2 järgi ja karistamist teda nelja aastase vangistusega.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel, sh arvestades Pärnu Maakohtu poolt Denis Harri süüdi tunnistamist

§ 213

lg 1 järgi ning tema karistamist ühe aastase vangistusega, mõista liitkaristuseks kuus aastat vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Samuti tühistada Pärnu Maakohtu 28.03.2012.a otsus

§ 63

lg 1 alusel Gert Kiviselgile karistuse mõistmise osas ning tunnistada ta süüdi

§ 184

lg 2 p 1 ja 2 järgi ja karistada teda kolme aastase vangistusega, samuti Gert Kviselg tunnistada süüdi

§ 188

lg 2 p 1 järgi ja karistada teda ühe aastase vangistusega.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks kolm aastat vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Samuti tühistada Pärnu Maakohtu 28.03.2012.a otsus SS õigeksmõistmises ning kooskõlas Riigikohtu praktikaga (3-1-1-58-11) lõpetada KrMS § 274 lg 1 esimese lause kolmanda alternatiivi alusel kriminaalmenetlus osas, milles SS süüdistati

§ 184lg 1 järgi narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises.

Apellatsiooni põhjendustes märgib prokurör materiaalõiguse ebaõige kohaldamise alusena , et maakohus on seisukohal, et Denis Harri ja Gert Kiviselg süüdistustes

§ 184

ja

§ 188

järgi on tegemist ideaalkonkurentsiga, st süüdistatavad panid ühe teoga toime kaks kuritegu. Prokurör nimetatud seisukohaga ei nõustu ning leiab, et kohus on tuvastatud faktilistele asjaoludele andnud eksliku hinnangu ning seetõttu kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Nimelt märgitakse õiguskirjanduses, et

§ 188

sätestatud süüteo piiritlemisel teiste narkosüütegude suhtes tuleb silmas pidada, et kui narkootilist ainet sisaldava taime kasvatamisele järgneb selle edasine käitlemine, on tegemist reaalkogumiga

§ 188

ja

§ 184vahel.

Prokurör esitab süüdistuse sisu, mille Pärnu Maakohus Gert Kiviselja süüdi mõistis ja leidis, et tegemist on faktiliselt mitme erineva teoga, mistõttu erinevalt Pärnu Maakohtu otsusest nähtuvalt tuleb Gert Kiviselga käsitleda kui

§ 184lg 2 p 2 sätestatud isikut.

Nimelt on „varem toimepannud isik“ muuhulgas see, kes on mõne nimetatud tegudest (antud juhul kanepi kasvatamine) varem toime pannud, kuid pole selle eest veel süüdi mõistetud. 8 Esitab süüdistuse sisu, milles kohus D.Harri süüdi tunnistas ja leiab, et neid tegusid ei saa vaadelda ühtse ja kokkukuuluva teona, kuna need ei ole ajaliselt ega ruumiliselt tihedas seoses. Täielikult on üksteisest lahutatavad nii kanepi kasvatamine ajavahemikul 2010.a oktoober kuni 2011.a jaanuar, kanepi müük või edasiandmine alates 2010.a jaanuar, kanepi hoidmine nii Gert Kiviselja kui Arvo Sulu juures ning müügitehingu vahendamine Libliku ja Sulu vahel. Seega on Denis Harri käitumises tuvastatud eraldi iseseisvad teod oma tahtlusega. Prokurör nõustub kohtu poolt mõistetu lõplike karistusmääradega, kuivõrd mõistetud karistused on õiglased ja põhjendatud, kuid ei pea karistuse kohaldamisel õigeks lähtumist

§ 63lg-st 1.

Samuti prokurör leiab, et maakohus on kriminaalmenetlusõigust ebaõigesti kohaldanud ja seda SS õigeksmõistmise osas. Pärnu Maakohus on asunud seisukohale, et kuna SS-le inkrimineeritud süüdistuse järgi puuduvad vajalikud tõendid ning ebapiisavad tõendid ei saa olla piisavaks ka väärteomenetluse alustamise aluseks, tuleb SS kogu esitatud süüdistuses õigeks mõista. Prokurör nimetatud seisukohaga ei nõustu. Süüdistatav SS tunnistas, et tema omandas 24.02.2011.a Ilja Velikihhilt 40 euro eest 2 grammi kanepit ning tarvitas selle koheselt ära. Kuigi süüdistus selles, et SS vahendas 2011.a veebruari lõpus ebaseaduslikult 20 grammi narkootilise aine kanepi müügitehingut Ilja Velikihhi ja Kristian Tammsaare vahel, ei leidnud tõendamist, kuivõrd kaassüüdistatav Ilja Velikih keeldus ütluste andmisest ning Kristian Tammsaar eitas antud episoodi, on tõendamist leidnud S poolt kanepi ostmine ja tarvitamine väikeses koguses iseenda jaoks. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-is 15´1 on ettenähtud väärteo koosseis, mille kohaselt narkootilise aine tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku omandamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Seega on tuvastamist leidnud, et SS tegevus vastab väärteo tunnustele ning vastavalt KrMS § 274 lg 1 tuleb tema osas menetlus lõpetada määrusega ning saata Lääne Prefektuuri väärteomenetluse läbiviimise otsustamiseks. Juba üksnes S ütluste pinnalt on nähtav, et antud tegu tuleb uurida ja süüküsimus lahendada väärteomenetluses. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-58-11 märkinud, et kui kirjeldatud tegu võiks selle tõendatuse korral olla karistatav väärteona, tuleb selles osas kriminaalmenetlus isiku suhtes KrMS § 274 lg 1 esimese lause kolmandast alternatiivist juhindudes lõpetada ja seda sõltumata selle teo tõendatusest. Seega Pärnu Maakohus SS õigeksmõistmisega rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust. 3.

  1. Kristian Tammsaare kaitsja taotleb süüdistatava esitatud süüdistuses õigeksmõistmist. Põhjendustes kaitsja märgib, et Kristian Tammsaar kinnitas kohtus, et oli soovinud küll Ilja Velikihhilt kanepit osta, kuid tegelikult polnud narkootilist ainet omandanud. Ranel Kuusemetsa ütluste kohaselt pole tema Kristian Tammsaarele narkootilist ainet vahendanud. Ilja Velikihh loobus kohtuistungil ütluste andmisest. Seega mõistis kohus Kristian Tammsaare süüdi üksnes Ilja Velikihhi eeluurimisel antud ütluste põhjal, mil ta rõõnas Kristian Tammsaart. Kõigil toodud põhjustel leiab kaitsja, et kohus eksis Kristian Tammsaare süüditunnistamisel. 3.
  2. Margo Meigo kaitsja taotleb kaevatava kohtuotsuse tühistamist osaliselt ja Margo Meigole kergema karistuse mõistmist. Märgib, et kohus mõistis M.Meigo reas kuritegudes õigeks ja väidetavalt arvestas karistuse mõistmisel ka kõigi kergendavate asjaoludega. Margo Meigo ei vaielnud süüdistuse vastu ning kahetses siiralt toimunut. Kuigi mõistetud karistus on Margo Meigole inkrimineeritud kuritegude eest ettenähtud sanktsiooni raamides, ei saa nõustuda selle kestusega. Margo Meigo on kinnitanud oma käitumisega eeluurimisel ja kohtus täielikku koostöövalmidust õiguskaitseorganitega, samuti ei ole ta püüdnud vastutusest vabaneda. 9 Leiab, et M.Meigole süüks arvatud tegude sanktsioonis ettenähtud karistuse minimaalmäära rakendamisel on õigusemõistmise huvid piisavalt tagatud. 3.
  3. Denis Harri kaitsja vaidlustab kohtuotsust süüdimõistmise osas, karistuse osas, kriminaaltulu ja ekspertiisikulu väljamõistmise osas ning õigusabikulude väljamõistmise osas. Taotleb kaevatava kohtuotsuse tühistamist osaliselt ja Denis Harri süüdimõistmises

§ 184

lg.2 p.1 ja 2 ja 188 lg.2 p.1 ja 2 järgi ja uue otsuse tegemist, millega mõista ta antud kuritegudes õigeks. Kohtuotsuse tühistamise alusteks märgib kohtu järelduste mittevastavus faktilistele asjaoludele, oluline kriminaalmenetluse normi rikkumine ja ebaõige materiaalõiguse kohaldamine. 3.4.

  1. Süüdistus 2010.a. novembris Tallinnas kanepi vahendamise episoodis ei leidnud kohtus tõendamist, kuivõrd süüdistatav Arvo Sulu rääkis kohtuistungil, et Denis viis ta küll Oskar Liblikuga kokku, kuid tehingu juures ei viibinud, ega tea, mida Liblik ja Sulu tegid, rääkimata sellest, et tema juuresolekul oleks keegi saanud või andnud vähemalt 10 grammi kanepit hinnaga 1800 krooni. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud süüks arvatud kanepi kogust. Kohtuotsuses tehtud järeldus ei vasta faktilistele asjaoludele ega kogutud ja kohtus uuritud tõenditele. 3.4.
  2. Samuti tunnistas kohus Denis Harrit süüdi selles, et tema olles omandanud ajavahemikul 2009.a september kuni 2011.a jaanuar tuvastamata isikult või kohast kanepit: -18.01.2011.a kella 22.20 ajal Pärnus tema kahtlustatava kinnipidamise käigus leitud ja äravõetud kanepi osas on tõendamata suur kogus, teiseks asjaolu, et Denis Harri seda käitles. Avades Riigikohtu lahendis 3-1-1-4-04 sedastatu, märgib, et kuna Harri juurest leiti ühel ja ainsal korral kaks mingrip kilekotti väikese koguse kanepiga, on tegu üksikjuhtumiga ja ainult. Muid sarnaseid episoode Harrile inkrimineeritud ei ole. -2010.a jaanuar kuni detsember ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi 30-l korral 0.5 grammi kaupa kanepit EE-le osas kohtu järeldused on oletuslikud. Kohus on teiste episoodide kaudu, mis tegelikult kõik on tõendamata, tuletanud suuri koguseid ja konstrueerinud kvalifikatsiooni. Selles episoodis on süüdistatava ütlused kooskõlas tunnistaja EE ütlustega selles osas, et 20-30 korda võivad nad olla koos suitsetanud kanepit, kus mõlemal oli oma kanep ja lihtsalt suitsetati seltskonna mõttes üheaegselt. Seega on mõlemad seda kohtule kinnitanud, et 30 korral Denisilt E-le kanepi üleandmist toimunud ei ole. Kõrvaldamata kahtlus koguste ja käitlemise osas tuleb KrMS § 7 lg. 3 alusel tõlgendada Denis Harri kasuks: - selles, et andis 2010.a juuni kuni august ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi viiel korral 0.5 grammi kaupa ning ajavahemikul 2010.a september kuni detsember kolmel korral 1.5 grammi kaupa kanepit Marek Klausile; Kui võtta aluseks tunnistaja umbmäärane ütlus kogusest, siis selle välistab ühelt poolt Denis Harri kohtus antud ütlus, et ta ei ole Marek Klausile kanepit andnud. Jääb eksisteerima kõrvaldamata kahtlus, kanepi andmise koguse ja kordade osas, mis tuleb KrMS § 7 lg. 3 aluselt tõlgendada süüdistatava kasuks. Kuna muid tõendeid asjas ei ole. - selles, et müüs 2010.a juuli kuni august ebaseaduslikult Pärnus kolmel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi RK-le; 10 Kaitsja avab tunnistaja kohtus antud ütlused, märgib, et talle olid kohtueelsel uurimisel antud ütlused varem edastatud ja kohtusaali ukse taga meelde tuletatud. Juba ainuüksi selle seiga tõttu tuleks antud tunnistaja ütlus tõendi kogumist välja jätta. Lisaks on kohus ka siin episoodi tõendatuks lugemisel kasutanud oma nn. tuletusteooriat, mis on lubamatu - selles, et müüs 2010.a juuli kuni august ebaseaduslikult Pärnus kuuel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi Arvo Sulule. Kohus on lubamatult viidanud eeluurimisel antud ütlustele, kuigi A.Sulu andis kohtus ütlusi. Ja taas on kohus tõendanud isiku süüd läbi süüdistuse ja läbi teise episoodi, mis ei oma antud episoodiga üldse kausaalset seost. -selles, et müüs 2010.a september kuni detsember ebaseaduslikult Pärnus viiel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi AP-le; Avab tunnistaja ütlused ja viitab menetlusnormide rikkumisele prokuröri poolt, kuna tunnistajale saadeti kohtueelsel uurimisel antud ütluste koopia ametialasest kriminaaltoimikust lihtpostiga kodusel aadressil. - selles, et müüs 2010.a oktoober kuni november ebaseaduslikult Pärnus ühel korral 1 grammi kanepit hinnaga 300 krooni ning andis ühise tarvitamise käigus 10-l korral 0.5 grammi kaupa kanepit Gert Kiviseljale; Selles episoodis teatas kohtus tunnistaja Gert Kiviselg, et tema Denisilt kanepi ostnud ei ole. Seda kinnitas kohtus ka Denis Harri. - selles, et müüs 2010.a november kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Pärnus kahel korral 1 grammi kaupa ja ühel korral 3 grammi kanepit hinnaga 50 krooni 1 gramm ning andis ühise tarvitamise käigus kuule korral 0.5 grammi kaupa kanepit JP-le; Tunnistaja JP ei rääkinud täpsest kogusest. Denis Harri rääkis kohtus, et tema ei ole JP-le kanepit müünud, mistõttu on neid kõrvaldamata kahtlusi veelgi enam, mis tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. - selles, et müüs 2010.a detsember kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Pärnus kahel korral 1 grammi kaupa kanepit hinnaga 300 krooni 1 gramm edasi RP-le; Tunnistaja RP ütlused vastandusid Denis Harri ütlustega, kes kinnitas, et ta ei ole müünud RP-le kanepit, vaid et see oli kellegi kolmanda isiku, Arvo Sulu saadetis, mis Denisil tuli lihtsalt edasi anda tunnistajale, teadmata täpselt, mida see sisaldas. Jääb püsima kahtlus, mida enam kõrvaldada ei saa ning mis KrMS § 7 lg. 3 sätetest tulenevalt tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks selles, et andis 2010.a detsember kuni 2011.a jaanuar ebaseaduslikult Pärnus ühise tarvitamise käigus edasi ühel korral 0.5 grammi ja teisel korral 1 grammi kanepit ÜV-le. Kohtu käsitlus, et suurt kogust küll ei olnud, kuid siiski koos teiste episoodidega annab suure koguse välja, ei vasta seadusele. Denis Harri antud ütlustes eitab kanepi andmist ja seetõttu on taas vaid kahtlused, mis tuleb tõlgendada süüdistatava Denis Harri kasuks, mistõttu palun ta selleski episoodis õigeks mõista. Lisaks eeltoodule, olid ka kõik esitatud süüdistused nn. üle ehitatud grammile, kuid ometi ei osanud peaaegu keegi kinnitada, et tegemist oligi 1 või 0,5 grammi kanepiga, rääkimata siis vajalikust THC kogusest nn. ringluses olnud kanepis. 3.4.
  3. Kanepi osas, mis leiti ja võeti ära 20.01.2011.a teostatud läbiotsimise käigus Gert Kiviselja elukohast aadressil XXXXX XX-X Pärnus võtab süüdistatav omaks, et Gert Kiviselja juures võisid olla ühisest kanepikasvatusest pärit kanepiosad, kuid ei nõustu , et see oli tema kanep ja et ta seda koos Kiviseljaga seal ühiselt hoidis. Temal puudus selleks tahtlus. 3.4.
  4. Tõendatud ei ole süüdistus selles, et tema 2010 detsembrikuus viis Arvo Sulu elukoha keldriboksi hoiule kanepikasvatusest Pärnumaal Tootsi alevikus XXXXXX XX boksides nr XX 11 ja XX saadud 17.79 grammi kanepit. Nimetatud kogus leiti ja võeti politsei poolt ära 18.01.2011.a Arvo Sulu elukohas XXXX XXX XX-XX Pärnu teostatud läbiotsimise käigus. Kõik , mis Arvo Sulu juurest leiti, ka kuulus Arvo Sulule. 3.4.
  5. Seega tuleb Denis Harri talle süüks arvatud

§ 184

lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos selle kõigus episoodides õigeks mõista. Lisaks ei nõustu apellant kohtu käsitlusega Denis Harri ütluste ebausaldusväärsusest. Denis Harri on algusest peale rääkinud tõtt ja seda ühtmoodi. Iga järgnev ülekuulamine on täiendanud eelnevat, kuigi kohtueelsel uurimisel antud ütlusi avaldada ei tohtinud ning kohtuotsuses neile tugineda ei saa. 3.4.6. Süüdistus selles, et Denis Harri, olles üürinud 17.07.2010.a Pärnumaal Tootsi alevikus XXXXXX XX boksid nr XX ja XX, istutas hiljemalt oktoobrikuu alguses enda kasutuses olevas ja kanepitaimede kasvatamiseks kohandatud garaažis hoitavatesse pottidesse vähemalt 10 kanepitaime kuni 2011.a jaanuarini ei ole tõendatud. Veel peab apellant vajalikuks märkida, et tervest kohtuotsusest ei nähtu, millised asjaolud ja millistele tõenditele tuginedes kohus tõendatuks luges, ja miks kaitsja kirjalikes teesides välja toodud tõendite analüüsi ei ole kohus üldse pidanud vajalikuks teha, kuid mis peab tulenevalt KrMS 312 p-st 1 kajastuma kohtuotsuse põhiosas. 3.4.7.

§ 213

järgi tunnistas Denis Harri end süüdi ja palub mistahes karistuse määramisel arvestada juba vahi all oldud aeg karistuse hulka ja vabastada Denis Harri vahi alt, et ta saaks asuda seadusekuulekalt elama, õppima ja töötama, et integreeruda ühiskonda seadusekuuleka kodanikuna. 3.4.8. Lisaapellatsioonis on kaitsja märkinud, et lisaks KrMS § 60 , 61 , 62 ja 312 olulisele rikkumisele, on kohus rikkunud oluliselt ka KrMS § 268 lg.5 sätteid ja vääralt kohaldanud materiaalõigust, tunnistades Denis Harri

§ 184lg.2 p.

1 ja 2 ning 188 lg.2 p.1 a 2 süüdi. 3.5. Andrey Egorov’i kaitsja taotleb Pärnu Maakohtu otsuse tühistamist Andrey Egorov’i süüdimõistmises 1110 grammi kanepi müügis Dmitri Rõhlinski’le, 450 grammi kanepi müügis O. Liblik’ule ning 21,26 grammi narkootilise aine kanepi ebaseaduslikus käitlemises. Andrey Egorov apelleeritavates süütegudes õigeks mõistmist. Eeltooduga seoses mõista Andrey Egorov’ile oluliselt kergem karistus kuna A. Egorov on rohkem kui 1 aasta viibinud vahistuses, siis on igati põhjendatud A. Egorov’i karistamine kooskõlas

§-s 74 lg.2 ja 75 sätestatuga osalise reaalse vangistusega, mõistes talle edasise karistuse tingimusliku vangistusena. Tühistada otsus osas, millega kohus otsustas välja mõista Andrey Egorov’ilt konfiskeerimise asendamise korras

§ 83-1 lg.1 ja § 84 alusel kriminaaltulu 22 624,72 eurot.

Apellant ei nõustu esimese astme kohtu seisukohaga, et Andrey Egorov’i süü on tõendatud järgmistes kuriteoepisoodides: Käesolevas süüdistuses ei ole vaidlust faktis, et A. Egorov on alates esimesest menetlustoimingust tunnistanud enda süüd selles, et tema jope taskus oli isiklikuks otstarbeks 44 minigripp kilekotti pakendatud narkootilist ainet kanepit. Kuid meelevaldne ja motiveerimatu on kohtu seisukoht, et iseenda jaoks ei ole mingilgi juhul vajalik kanepit pakkida kindlas kaalus minigrip kilekottidesse. Seega ei ole kaitsja arvates antud episoodi puhul täidetud A. Egorov’i käitumises

§ 184lg.1 koosseisulised tunnused.

Andrey Egorov on nii kohtueelsel kui ka kohtulikul uurimisel igati tunnistanud fakti, et AR elukohast ära võetud 115,61 grammi narkootilist ainet kanep kuulus temale. Kuid kaitsjale on 12 arusaamatu, milliste tõendite alusel on kohus teinud järelduse, et käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud fakt, et Andrey Egorov tegeles selle koguse narkootilise aine edasiandmisega (müügiga). Nõustuda ei ole võimalik kohtu seisukohaga, et Andrey Egorov’i poolt narkootilise aine kanep edasimüüki kinnitavad mh ka kaassüüdistatavate Rõhlinski ja Liblik’u ütlused. Apelleeritavast kohtuotsusest nähtub, et otseseid tõendeid, millised kinnitaksid ilma kõrvaldamata kahtlustusteta Andrey Egorov’i süüd temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises, so 21,26 grammi kanepi ebaseaduslikus käitlemises, 1110 grammi kanepi müügis D. Rõhlinski’le ning 450 grammi kanepi müügis O. Liblik’ule, ei ole. Arvestades tõsiasja, et kohtulik uurimine ei ole kõrvaldanud kahtlustusi, millised on tekkinud A. Egorov’i süü tuvastamisel eelnimetatud kuriteoepisoodides, siis tuleb süüdistatav temale esitatud süüdistustes õigeks mõista. 3.6. Ranel Kuusemetsa kaitsja leiab, et otsuse tegemisel on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust ja rikutud kriminaalmenetlusõigust. Nõustuda ei saa Ranel Kuusemetsa süüditunnistamisega

§ 184lg 2 p 2 järgi, samuti temalt menetluskulude väljamõistmisega.

Harju Maakohus on hinnanud tõendeid vääralt ja teinud neist ebaõigeid järeldusi, lähtudes seejuures oletustest ja tõlgendades kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kahjuks. Kohtulik uurimine viidi läbi ühekülgselt ja puudulikult, maakohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele. Maakohtu järeldused ei ole veenvalt motiveeritud, mistõttu on Ranel Kuusemets alusetult süüdi tunnistatud

§ 184lg 2 p 2 järgi.

Käesoleval juhul ei olnud maakohus õigustatud tuginema süüdistuse asjaolude tõendamisel määravas ja olulises osas teise süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlustele. Süüdistatava Ilja Velikihhi isik annab aluse kahelda tõendi usaldusväärsuses. Süüdistatavad andsid kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi lähtudes enda huvidest ja kaitsepositsioonist. Kahtlustatav ei olnud kohustatud andma tõepäraseid ütlusi ja teda ei hoiatatud teadvalt valeütluste andmisega seoses. Kuna ajal, mil Ilja Velikihh ütlusi andis, ei näinud seadus ette kahtlustatava kohustust rääkida tõtt, ei saa rääkida ütluse andja erilisest usaldusväärsusest. Ühtlasi ei saa tähelepanuta jätta, et Ilja Velikihhi kohtus ei küsitletud ja sellest tulenevalt ei ole põhjendatud tema varasemate ütluste eelistamine teiste süüdistatavate kohtuistungil ristküsitluse käigus antud ütlustele. Kohtuotsuse kohaselt on käesoleval juhul just Ilja Velikihhi ütluste pinnalt leidnud tuvastamist, et Ranel Kuusemets Ilja Velikihhiga kohtus ja temalt kanepit ostis, seega on tegemist olukorraga, kus kuriteo tõendamine taandub vaid n-ö sõna sõna vastu olukorra hindamisele. Leiab, et Riigikohtu poolt esile toodud kaaskohtualuse võimalikud rõõna motiivid, sh soov kergendada enda karistust, saada muid endale kasulikke soodustusi või varjata teisi süüteo toimepanijaid võivad olla arvestatavad Ilja Velikihhi ütluste hindamisel. Lisaks Ilja Velikihhi kohtueelses menetluses antud ütlustele põhineb apelleeritav kohtuotsus jälitusprotokollidel ja pealtkuulatud telefonikõnede salvestustel. Leian, et maakohus on andnud neile kõnedele meelevaldse hinnangu, Ranel Kuusemetsa ja Kristian Tammsaare väidete põhjal tõusetunud kahtlus, kas telefoni teel räägiti narkootilistest ainetest või millestki muust, ei ole kõrvaldatud. Käesolevas asjas ei ole kindlaks tehtud ja polegi võimalik tagantjärele kindlaks teha, milline oli puhta narkootilise aine kogus nendes doosides, mida süüdistatavad väidetavalt omandasid ja teistele isikutele edasi andsid, mistõttu ei ole alust väita, et tegemist oli narkootilise ainega suures koguses. 13 Lisaks ei saa ka maakohtu otsuses esitatud jälitusprotokollide sisulisest analüüsist järeldada Ranel Kuusemetsa poolt narkootilise aine käitlemist. Kohtuotsuse kohaselt süüdistuses on märgitud, et tehing toimus Ranel Kuusemetsa vahendusel ja müük toimus Kristian Tammsaarele. Jälitusprotokolli järgi (III kd tlk 31) 23. 12. 2010. a kõnes Ranel Kuusemets räägib Ilja Velikihhile (III kd tlk 31), et ta ei tea veel, kas ta tuleb kaasa või mitte, kuid igal juhul annab teada, kui nad liikuma hakkavad. Seega selle kõne järgi on tuvastatav, et Ranel Kuusemets ei pruugi Pärnust Kristian Tammsaarega kaasa tulla Ilja Velikihhiga kokkusaamisele Tallinnasse. Samas kohus rõhutas, et objektiivse koosseisu kohaselt ei oleks iseenesest oluline, kas süüdistuse järgi „vahendaja“ Ranel Kuusemets ka ise väidetavalt narkoaine üleandmise juures viibis, sest on tõendatud, et Ranel Kuusemets just kanepi tehinguks Kristjan Tammsaare ja Ilja Velikihhi kokku viis. Kaitsja leiab, et isegi juhul, kui on tõendatud maakohtu poolt kirjeldatud tegevus, s.o Kristian Tammsaare ja Ilja Velikihhi kokkusaamise vahendamine, vastaks see kuriteost osavõtu koosseisule

§ 22mõttes.

Kohtuotsuses selles osas põhjendused puuduvad. Maakohus ei ole süüdistatava väitele tema kaitseõiguse rikkumise kohta kohtueelses menetluses hinnangut andnud. Kohus pidas süüdistatava Ranel Kuusemetsa ja Kristian Tammsaare ütlusi ebausaldusväärseteks, mistõttu ei võtnud neid kohtuotsuse tegemisel aluseks. Antud juhul ei ole asja kohtuliku arutamise käigus süüdistatava väited kindlalt ja ümberlükkamatult kummutatud. Ranel Kuusemetsa ja Kristjan Tammsaare ütlustest nähtuvalt soovisid nad mõlemad Ilja Velikihhi käest kanepit osta, vestlesid sel teemal ja leppisid ka kokku kohtumise osas. Kohtuotsuses nimetatud tõendid, eelkõige jälitusprotokollid kinnitavad neid asjaolusid ja ei ole selles osas vastuolus süüdistatavate ütlustega. Samas puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et Ranel Kuusemets reaalselt narkootilisi aineid omandas ja käitles. Käesoleval juhul ei saa Ranel Kuusemets vastutada ka nimetatud kuriteo katse eest.

§ 40

lg 1 kohaselt isik vabaneb süüst, kui ta vabatahtlikult loobub süüteokatsest ühel käesoleva seadustiku §-des 41, 42 ja 43 sätestatud juhtudest.

§ 41

lg 1 kohaselt täideviija loobub lõpetamata süüteokatsest, kui ta katkestab süüteo lõpuleviimise.

§ 42

lg 2 kohaselt süüteokatse on lõpetatud, kui isik vastavalt oma ettekujutusele teost on teinud kõik temast oleneva süüteo lõpuleviimiseks, käesoleval juhul ei ole see tuvastatav. Maakohus on õigustatult märkinud, et kui süüdistaja on soovinud omistada jälitusprotokollis toodud kõnedes kokkusaamiste kokkuleppimise aega kuriteotoimepanemise ajaks, miks ei ole siis neid jälitusprotokollis toodud kõnede kuupäevi süüdistuse järgi tähtsaks peetud kui konkreetseid kuriteo toimepanemise kuupäevi. Samas süüdistust ei konkretiseeritud ning maakohus asus seisukohale, et süüdistatavatel on olnud küllaldane võimalus end sellise süüdistuse vastu kaitsta, sest nii süüdistusaktist, tõendite uurimisest kohtuistungil ja ka prokuröri seisukohtadest on igati arusaadav, et kuriteo konkreetsem toimepanemise aeg vastavalt jälitusprotokollile neile süüks arvatakse. Kaitsja leiab et süüdistuse formulatsioon, mille järgi kuriteo toimepanemise aeg on hajutatud mitmele kuule, võtab süüdistatavalt võimaluse end reaalselt kaitsta Kohus ei ole vaatamata ilmnenud vasturääkivustele ja kaheldavustele lähtunud in dubio pro reo põhimõttest. Kohtuistungil uuritud tõenditele tuginedes ei osutunud võimalikuks kõrvaldada kahtlusi süüdistatava tegevuses süüteokoosseisu esinemise kohta. Seetõttu tulnuks kohtul igal 14 juhul lähtuda kriminaalmenetluses kohaldatavast in dubio pro reo põhimõttest. Kaitsja palub KrMS §-dest 181 lg 1; 337 lg 1 p 4; 338 p 1 ja 2; 340 lg 2 p 1alusel tühistada Pärnu Maakohtu otsus Ranel Kuusemetsa süüditunnistamises

§ 184

lg 2 p 2 järgi, teha uus otsus, millega mõista Ranel Kuusemets õigeks; Jätta menetluskulud riigi kanda. VASTUVÄITED PROKURÖRI APELLATSIOONILE:

  1. 4.
  2. SS’a kaitsja prokuröri apellatsiooni seisukohtadega ei nõustu ja leiab, et Pärnu Maakohtu otsus on õige ja põhjendatud. Kohus on õigesti leidnud, et KrMS § 274 lg-s 1 sätestatu kohaselt on kriminaalasja kohtulikul arutamisel kriminaalasja lõpetamise eelduseks menetluse lõpetamise aluse kohtulik tuvastamine, mh ka KrMS § 199 lg 1 p 1 sätestatud alusega lõpetamise korral teos väärteomenetluse tunnuste tuvastamine. Käesolevas asjas on kohus asunud seisukohale, et olemas olevate tõendite pinnalt kohus SS teos väärteomenetluse tunnuseid ei tuvastanud. Ülearune ei ole siinkohal juhtida tähelepanu asjaolule, et väärteomenetluse üheks oluliseks põhimõtteks on PS § 22 lg- st 3 tulenev enese mittesüüstamise privileeg. Käesoleva asja kohtulikul arutamisel ei selgunud SS poolt kirjeldatud teo toime panemine muudest tõenditest kui üksnes SS enda ütlustest. Seega on kohus õigesti leidnud, et kui väidetav sündmus on ebaselge ja üldmenetluses süüdimõistmiseks selle kohta ebapiisavad tõendid, ei saa samad tõendid olla piisavateks tõenditeks väärteomenetluse alustamise aluseks. Apellatsioonis viidatud Riigikohtu lahend nr 31-1-58-11 käsitles kriminaalmenetluse lõpetamist olukorras kus kohtulikult arutades tuvastati isiku teos väärteomenetluse koosseisu võimalikkus ning asjas oli piisavaid tõendeid väärteomenetluse alustamiseks, sõltumata teo tõendatusest. Arvestades asjaolu, et viidatud kriminaalasjas esitatud Riigikohtu poolt avaldatud seisukoht KrMS § 274 lg 1 rakendamiseks rajanes käesoleva kriminaalasjaga võrreldes oluliselt erinevatel faktilistel asjaoludel, ei ole nimetatud lahend käsitletav käesolevas asjas analoogina. Arvesse võttes, et kohus asus seisukohale, et asjas ei ole tuvastatud aluseid, millistele tuginedes saanuks kriminaalmenetluse SS suhtes lõpetada, leidis kohus õigesti, et asjas on rakendatav KrMS § 274 lg- s 1 kirjeldatud muu juhus KrMS § 199 lg 1 p 1 nimetatud alusel ning SS suhtes tuli teha õigeksmõistev otsus. Palub jätta Pärnu Maakohtu 28.03.2012.a kohtuotsus SS (S) suhtes muutmata ja apellatsioon rahuldamata, jätta menetluskulud riigi kanda. 4.
  3. D.Harri poolt esitatud vastuväidetes prokuröri apellatsioonile esitab Riigikohtu lahendi nr 31-1-4-04 sisu puudutavalt kuritegude ideaalkogumit ja leiab, et seal toodu annab aluse tema poolt toimepandud tegusid vaadelda jätkuva süüteona ja seetõttu tuleb prokuröri apellatsioon jätta rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:
  4. 5.
  5. Süüdistatavad toetavad kaitsjate poolt esitatud apellatsioone. 5.
  6. Kaitsjad toetavad esitatud apellatsioone. 5.
  7. Prokurör toetab esitatud apellatsiooni ja palub see rahuldada ning prokuröri apellatsioonis taotletud osas palub maakohtu otsuse tühistamist. Kaitsjate apellatsioonid palub jätta rahuldamata ja nende poolt vaidlustatud osas palub jätta maakohtu otsuse muutmata. 15 KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
  8. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsioonide väidetega, ära kuulanud menetlusosalised, leiab apellatsioonide alusel järgmist. 6.
  9. Vastavalt A.Egorovi kaitsja apellatsioonile puudub vaidlus selles, et A.Egorovilt leiti ja võeti ära jope taskust 44 minigrip kilekotti kanepiga. Kokku oli kanepi koguseks 21,26 grammi. Samuti ei vaidlustata kohtu poolt tuvastatut, et kokku 115,6 grammi kanepit, mis leiti ja läbiotsimise käigus ka ära võeti Tallinnas XXXXXXX XXX XXX-XX korterist, kuulus A.Egorovile. Nendes episoodis kaitsja ei nõustu kohtu poolt tuvastatuga, et nimetatud aine oli süüdistataval eesmärgiga müüa kriminaalse tulu teenimise eesmärgiga. Väidab, et kogu äravõetud kanep oli mõeldud süüdistatavale enda tarbeks vastavalt süüdistatava poolt antud ütlustele. Kaitsja leiab, et nimetatud episoodides pole täidetud

§ 184lg 1 tunnused ja A.Egorov tuleb õigeks mõista.

Kohtukolleegium sellise järeldusega nõustuda ei saa. Kaitsja poolt ei ole vaidlustatud kohtu põhjendusi ega järeldust, mis tugineb nii Riigikohtu lahenditel kui eksperdiarvamusel sellest, et suureks koguseks on 7,5 grammi kanepit, mille THC sisaldus on üle 0,2 %. Vaidlustamata on ka asjaolu, et kõikides ekspertiisiks esitatud kanepi THC sisaldus oli kaugelt üle 0,2 %. Süüdistuses on A.Egorovile esitatud ka

§ 184lg 1 ettenähtud osateona narkootilise aine suures koguses omandamine.

Süüvimata uuesti maakohtu poolt nimetatud episoodides vahetult uuritud kriminaalasja materjalidesse, millised on maakohus otsuses analüüsinud ning arvestades eelkõige asjaolu, et A.Egorov on 136.87 grammi kanepi temale kuulumist tunnistanud ning selles osas pole ka otsust vaidlustatud, ei saa nõustuda kaitsja seisukohaga, et

§ 184

lg 1 koosseis pole täidetud ja A.Egorov tuleb õigeks mõista, kuna pole tuvastatud edasiandmine.

§ 184

lg 1 ettenähtud koosseisu täitmiseks piisab ühe selles kirjeldatud osateo toimepanemisest. Üheks osateoks on aga ka narkootilise aine suures koguses omandamine. Kuna sisuliselt pole vaidlustatud kohtu järeldust, et 136, 87 grammi kanepit, mille THC sisaldus on 7-19% , on suur kogus ja A.Egorov on sellise koguse keelatud ainet, kanepit, omandanud, on täidetud

§ 184lg 1 ettenähtud koosseis ning õigeksmõistmise taotlus ainetu.

A.Egorovile on esitatud süüdistus ka teise osateo toimepanemises ja nimelt suures koguses narkootilise aine, kanepi, edasiandmises, mis toimus müümise teel. Süüdistuse kohaselt müüs ta ebaseaduslikult 2010 maist kuni 02.03.2011 kokku 1110 grammi kanepit D.Rõhlinskile ja oktoober 2010 kuni jaanuar 2011 D.Rõhlinski vahendusel kokku 450 grammi kanepit O.Liblikule. Maakohus on süüdistuses esitatud aine edasiandmise tuvastanud süüdistatava D.Rõhlinski ütlustega kohtulikul uurimisel, kus ta on kinnitanud, et ta on omandanud A.Egorovilt kanepit korduvalt alates 2010 aasta keskpaigast ning sellest ajast alates ka tunneb A.Egorovit. Maakohtul ei tekkinud kahtlust selles, et D.Rõhlinksi on narkootilist ainet omandanud just A.Egorovilt. Samuti ei anna apellatsioon alust sellise kahtluse tekkeks. Meelevaldne on ka kaitsja väide, et D.Rõhlinksi annab A.Egorovi suhtes ütlusi vaid selleks, et oma karistust kergendada. Süüdistataval on õigus oma süüd tunnistada ning andes ütlusi kuriteo toimepanemisest, on ta kaasa toonud ka enda süüdimõistmise ja karistamise. Asjaolu, et ta annab ütlusi isikute kohta, kelledelt ta keelatud ainet ostis, ei oma kooseisuliste tunnuste tuvastamisel ja kuriteo raskuse alusel karistuse mõistmisel sellist tähendust, mis annaks aluse tuvastada, et just A.Egorovi suhtes antud ütluste alusel mõistis kohus D.Rõhlinskile leebema karistuse. 16 Vastavalt kohtuistungi protokollile on süüdistatav O.Liblik keeldunud kohtuistungil ütluste andmisest, kuid on jäänud kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kohus oli õigustatud nii süüdistatava kui ka prokuröri taotluse alusel kooskõlas KrMS § 294 p 1 ettenähtuga, avaldama süüdistatava kohtueelsel uurimisel antud ütlused ning maakohus on otsuses neid ka refereerinud ning seaduslikult arvestanud. Kohtueelsel uurimisel on süüdistatav nii kahtlustatavana ülekuulamistel kui ka äratundmiseks esitamisel kinnitanud, et ta ostis D.Rõhlinskilt 450 grammi kanepit. Kohus on nimetatud kanepi dooside koguste ja nende eest saadavate rahasummade ning D.Rõhlinski kohtulikul uurimisel ja O.Libliku kohtueelsel uurimisel antud ütluste võrdlemisel, nende analüüsi pinnal, jõudnud kolleegiumi veendumuse kohaselt seaduslikult järeldusele, et A.Egorovi poolt oli toimepandud suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine ja seda omandamise ja edasiandmise vormis. Kaitsja on taotlenud kohtuotsuse tühistamist ka A.Egorovile mõistetud karistuse osas. Leiab, et A.Egorovit on võimalik karistusest tingimisi vabastada. Kaitsja on taotluse sidunud vaidlustatud osas õigeksmõistva otsuse tegemisega. Ringkonnakohus ei rahulda A.Egorovi osades süüdistustes õigeksmõistmise taotlust, seega nimetatud alusel süüdistatavale mõistetud karistuse muutmiseks alused puuduvad. Kohus on A.Egorovit karistanud 5 aastase vangistusega. On mõistetud karistust ka põhistanud. Apellatsioonis ei tooda ära põhjendusi A.Egorovile mõistetud karistusmäära ebaseaduslikkusest. Taotletakse tema karistusest tingimisi vabastamist. Kolleegium leiab, et nimetatud taotlus rahuldamisele ei kuulu. Isiku karistusest tingimisi vabastamine on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas ei ole selliseid teo toimepanemise erandlikke tehiolusid ega ka süüdlase isiku märkimisväärseid erisusi tuvastatud ning neile ei viidata ka apellatsioonis. A.Egorov on toime pannud raske esimese astme, rahvatervisevastase kuriteo. Kolleegium leiab, et tegemist ei ole väikese raskusastmega kuriteoga ning seega kuriteo raskus ei anna alust

§ 74sätestatu kohaldamiseks.

Silmas tuleb pidada sedagi, et tema tingimisi karistusest vabastamine ei oleks kooskõlas ka Riigikohtu seisukohaga sellest, et karistusseadustiku süstemaatilise tõlgendamise pinnalt tuleb karistusest tingimisi vabastamisel lähtuda põhimõttest, et tingimisi vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem/ otsus nr 3-1-1-59-07/. A.Egorovile mõistetud 5 aastane vangistus langeb kokku

§ 74

lg 3 ettenähtud maksimaalse 5 aastase katseajaga, seega ei võimalda seadus määrata A.Egorovile pikemat katseaega kui talle mõistetud karistusmäär. Kolleegium peab vajalikuks ka märkida, et A.Egorovit on varem karistusest tingimisi juba vabastatud, kuid selline asjaolu ei toonud endaga kaasa õigete järelduste tegemist vaid ta on jätkanud kuritegelikku käitumist ja toime pannud raske esimese astme kuriteo. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuses toodud seisukohtade ümberhindamiseks, kuna need ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud põhjendusi süüdistatava süüküsimuses ja tema käitumisele antud õigusliku hinnangu ning talle mõistetud karistuse osas. 6.2. K.Tammsaare kaitsja taotleb süüdimõistva otsuse tühistamist ja süüdistatava täielikku õigeksmõistmist. Kaitsja poolt viidatud rõõna osas peab kolleegium vajalikuks märkida, et teise isiku alusetu 17 süüstamist on võimalik tuvastada ning jõuda sellisele järeldusele süüdistatavate poolt antud ütluste hindamise tulemusel nende kõrvutamisel teiste tõenditega. Maakohus ei tuvastanud K.Tammsaare alusetut süüstamist kaassüüdistatava poolt. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja väitega, et maakohus on tuginenud K.Tammsaart süüdi tunnistades vaid kaassüüdistatava kohtueelsel uurimisel antud ja kohtuistungil avaldatud ütlustele. Maakohus on küll tuginenud I.Velikihhi kohtueelsel uurimisel antud ütlustele, kuid tema ütlused pole ainukeseks K.Tammsaart süüstavaks tõendiks ning kohus on üksikasjalikult otsuses esitanud tõendite kogumi millistega haakuvad just I.Velikihhi poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Maakohus on jälgitavalt tõendeid omavahel kõrvutanud ja analüüsinud ning on nende usaldusväärsusele hinnangu andnud( otsus lk. 51-55). Samuti on maakohus jälgitavalt põhistanud oma siseveendumuse kujunemist ning esitatud apellatsioonis ei ole veenvaid argumente, mis seaksid kohtu loogilise põhjenduse õigsuse kahtluse alla. Apellant on ise viidanud K.Tammsaare ütlustele sellest, et ta tõepoolest kavatses I.Velikihhilt kanepit osta, kuid polnud seda siiski teinud. Maakohus on juba põhistatult jätnud süüdistatava ütlused tõendite kogumist välja. Apellatsioonis uuesti esitatud väited on maakohus seaduslikult lugenud ümberlükatuks tõendina arvestatud jälitusprotokolliga, mille alusel on võimalik tuvastada, et 21.01.2011 aastal kokkusaamine on varem kokku lepitud, et K.Taamsaar ootab juba I.Velikihhi bussijaamas, et sinna jõuab ka I.Velikihh. Nimetatud kohas K.Tammsaarele kanepi müümist kinnitab ka kaassüüdistatav. Kolleegium leiab, et esitatud apellatsioon ei anna alust tõendite ümberhindamiseks ning K.Taamsaare õigeksmõistmiseks. K.Tammsaare süüdi tunnistamine ja tema karistamine on piisava selgusega ja jälgitavusega põhistatud, selles osas otsuse tühistamiseks ringkonnakohtu poolt seaduslikud alused puuduvad. K.Tammsaarele mõistetud karistust pole eraldi vaidlustatud. Maakohus K.Tammsaart karistanud

§ 184lg 1 sanktsiooni alammäära ligilähedase karistusega.

Mõistetud karistus on põhistatud. Samuti on kohus esitanud põhjendused tema karistusest tingimisi vabastamise kohta ning ka selles osas pole otsust vaidlustatud. Kolleegium leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus on seaduslik ja selles osas otsus tühistamisele ei kuulu. 6.3. M.Meigo kaitsja on vaidlustanud otsust süüdistatavale mõistetud karistusmäära osas. Muus osas pole apellatsiooni esitatud. Maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud, et M.Meigo on end süüdi tunnistanud ja toimepandut kahetsenud. Samuti on arvestanud kohus asjaoluga, et ta on kaasa aidanud menetlusele ja et karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Samuti on arvestanud, et M.Meigo oli osade kuritegude toimepanemise ajal alaealine. Seega on maakohus apellatsioonis esitatud vastutust kergendavatele asjaoludele karistuse mõistmisel juba tähelepanu pööranud. Samas oli kohus kohustatud arvestama ka M.Meigo isikuga ning faktiga, et ta on juba korra narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise eest karistatud. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et varem analoogse kuriteo eest karistatud isiku jätkuv aktiivne narkootikumide käitlemine pikema aja jooksul, annab ka nimetatud kergendavate asjaolude arvestamise korral siiski aluse mõista talle sanktsiooni miinimummäärale ligilähedane karistus, kuid mitte sanktsiooni alammääras ettenähtud karistus. Kolleegium leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas

§ 56ettenähtud põhimõtetega, vastab nii teosüüle kui süüdlase isikule.

18 Seega on kolleegiumi seisukohalt mõistetud karistus seaduslik ning puudub alus selles osas otsuse tühistamiseks. Tegemist oli isikuga kes pani kuriteo toime talle määratud katseajal ning seega on ka temale

§ 65lg 2 alusel liitkaristuse mõistmine kooskõlas seadusega.

6.4. D.Harri kaitsja apellatsioonile vastuseks viitab ringkonnakohus Riigikohtu otsuses nr 3-1-196-11 sedastatule, et müüja ja ostja vahelise kontakti loomiseks vajalike toimingute tegemine, näiteks telefoninumbri edastamine ühele tehingupoolele, vastab narkootilise aine vahendamise mõistele

§ 184tähenduses, kuna selle teo äramõtlemisel ei saaks tehing toimuda.

Arvestades narkokaubanduse varjatud olemust, saabki vastavate tehingute sõlmimine sageli toimuda vaid aine pakkuja või selle ostja kontaktandmete edastamisel huvitatud isikule. Seejuures ei ole oluline, kas vahendaja aitas mingil muul moel tehingu toimumisele kaasa või sai sellest kasu. Kanepi müümiseks ja teiselt poolt soetamiseks O.Liblikule A.Sulu telefoninumbri andmist, O.Libliku ja A.Sulu kokkuviimist pole apellant vaidlustanud ning kaitsja poolt viidatu, et D.Harri ei viibinud tehingu toimumise juures tähtsust ei oma ning seega D.Harri õigeksmõistmiseks 2010 novembris ebaseaduslikult narkootilise aine vahendamises, seaduslikud alused puuduvad. Kaitsja väidetele sellest, et suures koguses narkootilise aine käitlemise tõendamine väikese koguses aine käitlemise episoodide hulga alusel on ebaseaduslik viitab kolleegium Riigikohtu erinevates otsustes korduvalt sedastatule( nt 3-1-1-4-04, 3-1-1-51-05), et karistusõiguslikult tuleb anda hinnang narkootikumide müüjate tervikkäitumisele, mitte ainult näiliselt eraldatud üksikepisoodidele. Sisuliselt realiseerivad need isikud

§ 184

süüteokoosseisu, kui nad on pidevas puutumuses narkootiliste ainetega selle edastamisel tarvitajatele. Lubatav on väikeste narkootiliste ainekoguste liitmine, mille tulemusena saab rääkida suure koguse narkootilise aine käitlemisest. Kui isik käitleb teatud ajaperioodi kestel jätkuvalt nii väikesi kui ka suuri koguseid narkootikume, on kokkuvõttes tegemist suure koguse narkootilise aine käitlemisega

§ 184

mõttes, mille kõrval isiku käitumist

§ 183järgi enam eraldi kvalifitseerida ei tule.

Seega on maakohus seaduslikult D.Harri süüdi tunnistanud just suures koguses narkootilise aine käitlemises andes tema jätkuvale tegevusele üldhinnangu. Samuti on Riigikohus sedastanud, et kui on tõendatud narkootilise aine müümine tarvitajatele ühekordse annusena, kuid hilisemalt on võimatu kindlaks teha, millise kontsentratsiooniastmega ainega oli tegu, on tõepoolest loogiline väita, et narkootilist ainet on käideldud koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks (RKKKo nr 3-1-1-121-06, p 13). Ülalnimetatud seisukohtadest tulenevalt on maakohus seaduslikult narkootilise aine suures koguses käitlemise tuvastanud ka nn. tekitatud narkojoobe alusel. Kohus on seaduslikult lähtunud maakohtus ülekuulatud isikute ütlustest, kes siis kas ostsid või said just D.Harrilt kanepit, sellest kui mitme narkojoobe tekitamiseks ühekordsest kogusest piisas. Maakohus on eraldi põhistanud D.Harrile episoodide kaupa süüdistuse tõendatust ja on objektiivselt ning igakülgselt andnud tõendite kogumile oma hinnangu ning on põhistanud ka D.Harri ütluste ebausaldusväärseks tunnistamist. Apellatsioonis esitatud väited ei sea maakohtu järeldusi kahtluse alla ega anna ka alust tõenditele maakohtust erineva hinnangu andmiseks. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks uuesti tõendite analüüsi korrata kuna kaitsja apellatsioonis esitatud väited kohtu veenvat põhistust ei kummuta. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja poolt apellatsioonis tehtud viited tunnistajatele nende poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustega tutvustamine enne kohtuistungil nende ristküsitlemist, ei anna alust järelduseks, et tunnistajate poolt antud ütlused on lubamatu tõend. 19 Kaitsja poolt viidatud tunnistajaid oli võimalik kohtuistungil ristküsitleda ning asjaolu, et nemad olid teadlikud nende endi poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste sisust, ei anna iseenesest alust kohtulikul uurimisel vahetult uuritud tõendi ebausaldusväärseks tunnistamiseks. Tunnistajad ei ole andnud ütlusi sellest, et neid mõjutati või kallutati andma kohtuistungil ebaõigeid ütlusi. 6.

  1. R.Kuusemetsa kaitsja apellatsioonis on leitud, et süüdimõistmine tugineb vaid I.Velikihhi ütlustel, mis on aga hinnatavad rõõnana. Nagu ka eelpool otsuse p 6.
  2. nii ka R.Kuusemetsa kaitsja väidete osas märgib kolleegium, et selline käsitlus pole kooskõlas maakohtu otsuses esitatud tõenditele antava hinnanguga. Maakohus on viidates Riigikohtu lahendile märkinud, et R.Kuusemetsa süüküsimuse lahendamisel pole tegemist vaid ühe kaassüüdistatava kohtueelsel uurimisel antud üksikasjalike ütlustega ehk siis vaid ühe tõendiga vaid maakohus on oma siseveendumuse kujunemisel tuginenud ka teiste kaassüüdistatavate poolt antud ütlustele ja vahetult uuritud tõenditele. Sealhulgas kogutud ja uuritud kirjalikele tõenditele, milledest kindlasti on kaalukas osa ka jälitusprotokollil, mis kinnitab R.Kuusemetsa poolt narkootilise aine käitlemist. Kaitsja on vaidlustanud ka narkootilise aine suure koguse tuvastamist. Siinjuures peab kolleegium vajalikuks uuesti viidata Riigikohtu seisukohale, et suure koguse tuvastamisel on võimalik tugineda ka tunnistajate, aine ostjate ütlustele ning kui on tõendatud narkootilise aine müümine tarvitajatele ühekordse annusena, kuid hilisemalt on võimatu kindlaks teha, millise kontsentratsiooniastmega ainega oli tegu, on tõepoolest loogiline väita, et narkootilist ainet on käideldud koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks (3-1-1-6809, 3-1-1-121-06). Nõustuda ei saa R.Kuusemetsa kaitsja väidetega sellest, et kohus on jätnud ebaseaduslikult põhistamata R.Kuusemetsa poolt toimepandu vastavuse kuriteost osavõtule. Maakohus on vastavalt esitatud süüdistusele tuvastanud R.Kuusemetsa poolt narkootilise aine vahendamise ehk

§ 184lg 1 koosseisus ettenähtud osateo ja seda täideviijana.

Seega puudus kohtul kohustus põhistada kuriteost osavõttu. Kohtu järeldused on vastavuses Riigikohtu lahendiga nr 3-1-1-9611, kus on muuhulgas märgitud, et arvestades narkokaubanduse varjatud olemust, saabki vastavate tehingute sõlmimine sageli toimuda vaid aine pakkuja või selle ostja kontaktandmete edastamisel huvitatud isikule. Seejuures ei ole oluline, kas vahendaja aitas mingil muul moel tehingu toimumisele kaasa või sai sellest kasu. Seetõttu on ainetud ka kaitsja argumendid kuriteokatse ja sellest loobumise osas. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsjaga ka selles, et kohtulikul uurimisel tuvastamist leidnud R.Kuusemetsa poolt kanepi omandamise aja konkretiseerimine on kaitseõiguse rikkumine. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi saab kuriteosündmust ajalises mõttes lugeda tuvastatuks mitte üksnes siis, kui seda on tehtud kas sekundilise või minutilise täpsusega, vaid ka ajahetke või ajavahemikuna. See sõltub konkreetse kriminaalasja esemeks oleva teo tehioludest. Kaitseõiguse tagamist silmas pidades on oluline, et süüdistataval oleks võimalus aru saada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse, ja ennast esitatud süüdistuse vastu kaitsta (vt Riigikohtu otsus 3-1-1-85-08). Kolleegiumi veendumuse kohaselt süüdistuses esitatud ajavahemiku jaanuar- veebruar 2011 konkretiseerimine kohtu poolt vastavalt kohtuistungil vahetult uuritud kriminaaltoimiku materjalidele ei saanud olla süüdistatavale üllatuseks ega pole hinnatav kaitseõiguse rikkumisena. Nimetatud aeg jääb süüdistuse raamidesse ning ka edasikaebe õigus oli süüdistatavale tagatud. 6.6. Kohtukolleegium nõustub prokuröri apellatsioonis esitatud põhimõttega puudutavalt

§ 188ja 184 kogumis süüdimõistmist.

Nimelt on vastavalt esitatud süüdistusele ja ka süüdimõistvale otsusele mõlemad süüdistatavad st. nii G.Kiviselg kui D.Harri süüdi tunnistatud 20 mitte ainult kanepi kasvatamises vaid ka kasvatatud kanepist valmistatud puru edasises käitlemises. Kohtukolleegium leiab, et kooskõlas kohtupraktikaga on prokurör apellatsioonis leidnud, et kui isik on süüdi

§ 188

ettenähtud kanepi ebaseaduslikule kasvatamisele lisaks veel ka kanepitaimede edasises käitlemises, mis moodustab

§ 184ettenähtud koosseisu, on tegemist reaalkogumiga.

Seega kolleegium leiab, et G.Kiviselg’i ja D.Harri karistamisel

§ 63

lg 1 kohaldamise osas tuleb maakohtu otsus tühistada ja vastavalt esitatud apellatsiooni piiridele tuleb süüdistatavatele mõista liitkaristus

§ 63lg 2, 64 lg 1 järgi.

Maakohtu poolt mõistetud liitkaristuse tähtaja muutmist prokurör ei taotle, seega reaalkogumis süüdimõistmine süüdistatavate suhtes raskemat karistust endaga kaasa ei too. Prokurör on vaidlustanud ka G.Kiviselg’i

§ 184lg 2 p 2 järgi süüdi tunnistamata jätmise.

G.Kiviselg’ile oli esitatud süüdistus

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi.

Maakohus pole otsuse resolutiivosas G.Kiviselg’i

§ 184

lg 2 p 2 järgi õigeks mõistnud, kuid otsuse põhiosa argumentatsioonist nähtuvalt on maakohus leidnud, et kuigi esitatud süüdistus on G.Kiviselg’i osas täielikult tõendamist leidnud, siis kanepikasvatamine ja sellest kasvatamisest saadu käitlemine on vaadeldav ühe tegevusena ning

§ 188

lg 2 p 1 koosseisu realiseerimine ei muuda G.Kiviselgi

§ 184lg 2 p 2 tähendatud isikuks.

Kohtukolleegium sellise seisukohaga nõustuda ei saa. Maakohus on lugenud tõendatuks G.Kiviselg’i poolt ebaseadusliku kanepitaimede kasvatamise.

§ 184

lg 2 p 2 ettenähtud koosseisu objektiivse külje täidab ka faktiline retsidiiv ehk varem narkootikumidega seotud kuriteo toimepannud isikuks on ka see, kes mõne nimetatud tegudest toime pannud, kuid pole selle eest süüdi mõistetud. G.Kiviselg pani toime

§ 188

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja realiseerides oma tegevusega seejärel

§ 184

lg 2 koosseisu, täitis ta sellega ka

§ 184lg 2 p 2 ettenähtud koosseisu.

Kuna maakohus pole G.Kiviselgi

§ 184

lg 2 p 2 õigeks mõistnud, on ta vaid süüdi tunnistanud

§ 184

lg 2 p 1 järgi, tuleb nimetatud süüdimõistmise osas otsus tühistada ning uue otsusega G.Kiviselg süüdi tunnistada

§ 184lg 2 p 1,2 järgi.

Karistuse mõistmise osas pole prokurör taotlenud süüdistatavatele rangema karistuse mõistmist vaid on taotlenud

§ 63

lg 2, § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmist samas tähtajas, mis on maakohtu poolt juba kogumis mõistetud. G.Kiviselg’ile taotletud üksikkaristused on nii

§ 184lg 2 kui ka § 188 lg 2 järgi sanktsioonis ettenähtud miinimumkaristus.

D.Harrile taotletud üksikkaristused jäävad alla sanktsioonides ettenähtud keskmist määra. Kolleegium, võttes aluseks maakohtu põhjendused, leiab, et prokuröri poolt taotletu on kooskõlas nii süü suurusega kui süüdlase isikuga ning ka maakohtu põhistusega, mistõttu puudub alus mõista taotletust erinev karistus. Prokurör on vaidlustanud maakohtu otsust ka SS’a õigeksmõistmise osas, leides, et tema enda ütluste alusel on tuvastatav väikeses koguses kanepi ostmine oma tarbeks, siis vastab tegevus väärteotunnustele ning tema suhtes oleks kohus pidanud menetluse lõpetama, mitte tegema õigeksmõistvat otsust. Kohtukolleegium nõustub ka selles osas apellandi väidetega. Nimelt on maakohus otsuses kajastanud, et prokurör loobus kohtus SS’a süüdistusest põhjusel, et tema käitumises esinevad väärteotunnused. Maakohus on ka otsuses ära toonud KrMS § 14 lg 2 kehtestatu, et süüdistusest loobumine KrMS § 301 sätestatud korras vabastab kohtu menetluse jätkamise kohustusest. Kui süüdistusest loobutakse põhjusel, et süüdistatava tegevus vastab väärteo tunnustele, on 21 süüdistusest loobumine kriminaalmenetluse lõpetamise alus. Muudel juhtudel on süüdistusest loobumine õigeksmõistva otsuse tegemise alus. Riigikohus on prokuröri poolt viidatud lahendis 3-1-1-58-11 sedastanud põhimõtte, et kui süüdistuses kirjeldatud tegu võiks selle tõendatuse korral olla karistatav väärteona, tuleb selles osas kriminaalmenetlus süüdistatava suhtes KrMS § 274 lg 1 esimese lause kolmandast alternatiivist juhindudes lõpetada ja seda sõltumata selle teo tõendatusest. Samuti on Riigikohus sedastanud, et lähtudes kohtumenetluse võistlevuse printsiibist, millest tuleneb kohtu kohustus arutada asja esitatud süüdistuse piires (KrMS §-d 14, 268, 301), ei ole kohtul õigust ega kohustust kontrollida prokuröri poolt süüdistusest loobumise õigsust ning põhjendatust. Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-23-12 uuesti sedastanud, et KrMS § 274 lg 1 alusel tuleb alates

  1. septembrist 2011 jõustunud redaktsiooni kohaselt kriminaalmenetlus lõpetada määrusega, kui käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnustele. Kuna kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette võimalust tunnistada süüdistatav kriminaalmenetluse tulemina süüdi väärteos, mis saab olla üksnes eraldiseisva väärteomenetluse esemeks, siis saab kolleegium võtta üksnes abstraktselt seisukoha, kas süüdistatava tegevuses võivad ilmneda väärteo tunnused, jättes süüküsimuse ette otsustamata. Kohtukolleegium leiab, et olukorras, kus prokurör loobub süüdistusest, puudub kohtul selles osas edasise menetlemise õigus. Kui seadus kehtestab üheselt, et kui loobumise põhistuseks on kuriteo asemele väärtoetunnuste olemasolu isiku käitumises, pole kohtul pädevust anda loobumisele hinnangut ega pole õigust ka ette anda hinnangut süü küsimuses väärteo toimepanemise osas. Isiku karistamine või õigeksmõistmine väärteokorras on võimalik vaid eraldi väärtoemenetluses, mitte aga kriminaalmenetluses nagu antud juhul on maakohus teinud. Ülaltoodu alusel ja lähtudes ka Riigikohtu poolt sedastatust, tuleb kohtuotsus SS’a õigeksmõistmise osas tühistada ja tema suhtes tuleb KrMS § 274 lg 1 esimese lause kolmandast alternatiivist juhindudes kriminaalmenetlus lõpetada. 6.
  2. Kaitsjad on taotlenud otsuse tühistamist A.Egorovilt ja D.Harrilt kriminaaltulu väljamõistmise osas. Taotlus on seotud õigeksmõistva otsuse tegemisega. Eraldi konfiskeerimise ja selle asendamise ebaseaduslikkusele pole kaitsjate poolt viidatud ega sellekohast argumentatsiooni esitatud. Kolleegium ei mõistnud vaidlustatud osas süüdistatavaid õigeks. Seega sellel alusel vara konfiskeerimine ja selle asendamine tühistamisele ei kuulu.

§ 831

lg 1 kohaselt peab konfiskeeritav vara olema saadud selle sama süüteoga, milles isik konfiskeerimisotsustust sisaldava kohtuotsusega süüdi tunnistatakse. Antud juhul on maakohus tuvastanud mõlema süüdistatava osas narkootilise aine edasiandmise selle müümise teel ja kohus oli õigustatud konfiskeerima kuriteoga saadud vara. Eraldi on otsuses ka ära toodud millised summad süüdistatavad said narkootilise aine edasiandmise tagajärjel. Sarnaselt

§-dega 831 on konfiskeerimise asendamise eesmärk takistada süüdlase rikastumist süüteo toimepanemise tagajärjel.

§-s 84 märgitu hõlmab ka

§-s 831 toodud 22 konfiskeerimisele kuuluva vara asendamist. Konfiskeerimise asendamine ei ole kuriteo eest ettenähtud iseseisev õiguslik tagajärg, vaid konfiskeerimise täitmise erivorm, mis peab tagama, et isik ei saaks kuriteo läbi kasu ka siis, kui kuriteoga vahetult saadud vara on võõrandatud või muul viisil konfiskeerimiseks kättesaamatu. Kolleegium leiab, et maakohus on

§ 831

lg 1 ja 84 kohaldamist põhjendanud, see on seaduslik ja selles osas otsus tühistamisele ei kuulu. 6.

  1. D.Harri kaitsja on vaidlustanud ka menetluskuluna ekspertiisitasu süüdistatavalt väljamõistmist. Kaitsja on leidnud, et kuna kirjade kirjutamist D.Harri tunnistas, puudus vajadus ekspertiisi tegemiseks. Kohtukolleegium sellise seisukohaga nõustuda ei saa. KrMS § 32 lg 1 kohaselt teeb uurimisasutus kohtueelses menetluses menetlustoiminguid iseseisvalt. KrMS § 105 lg 1 kehtestab, et ekspertiis korraldatakse tõendamisvajadusest lähtudes menetleja määruse alusel. Seega otsustab ekspertiisi tegemise vajaduse menetleja. Menetlejal lasub tõendite kogumise kohustus ning seda olenematult süüdistatava poolt antud ütluste sisust. Maakohus on juba seoses osades süüdistustes D.Harri õigeksmõistmisega vähendanud proportsionaalselt ka temalt väljamõistetavate menetluskulude suurust. Seega on ka selles osas maakohtu otsus kooskõlas seadusega ja kohtupraktikaga ning tühistamisele ei kuulu.
  2. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 4, § 338 p 2,3, § 339 lg 2, § 340 lg 4 p 5 tühistab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu
  3. märtsi
  4. aasta otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse. Prokuröri apellatsiooni rahuldab. Kaitsjate apellatsioonid jätab rahuldamata. Ivi Kesküla Julia Katškovskaja Malle Preimer 23 24

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.