KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 09. veebruar 2016. a Tartu Tsiviilasja number 2-15-12196 Tsiviilasi

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur taotleb tasu määramist 19 töötunni eest tunnitasuga 80 eurot, kokku 1 520 eurot, millele lisandub käibemaks, tasu koos käibemaksuga 1 824 eurot. Lisaks taotleb ajutine haldur kulutuste 96 eurot 32 senti hüvitamist. Maakohus pidas ajutise halduri taotletavat tasu ja hüvitatavate kulutuste suurust arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu põhjendatuks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Võlausaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus menetluskulude võlausaldaja kandma jätmise ning rahalise kindlaksmääramise osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta võlgniku menetluskulu ja ajutise halduri tasu võlausaldajalt välja mõistmata. Määruskaebuse kohaselt: 1) ei lähtunud maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest, mis reguleerivad menetluskulude jaotuse korda ja aluseid hagita menetluses ega vastavatest pankrotimenetluse seaduse sätetest; 2) on ebaõiglane ja põhjendamata jätta menetluskulud võlausaldaja kanda. Menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada, et võlgnik on osaliselt täitnud võlausaldaja põhjendatud võlanõude päras pankrotiavalduse esitamist kohtule. Samuti omab tähtsust asjaolu, et võlgnik hoidis pahatahtlikult kõrvale vaidluse kohtuvälisest lahendamisest; 3) oli pankrotiavalduse esitamine põhjendatud. Võlausaldajal on õigus valida õiguskaitsevahendeid sõltuvalt faktilistest asjaoludest. Pankrotiavalduse esitamise tingisid võlgnevuse olemasolu ning võlgniku pahauskne käitumine; 4) on võlgniku menetluskulud põhjendamatult suured; 5) on ajutise halduri tasu võlausaldajalt väljamõistmine ebaõiglane, tasu suurus on ebamõistlikult suur. 3 VASTUSTAJA SEISUKOHT
2. Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud võlausaldaja kanda. Vastuse kohaselt: 1) on maakohus tuginenud asjakohastele tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetele. Tulenevalt TsMS § 172 lg 7 teises lauses sätestatust ei saaks antud asjas kohaldada hagimenetluse sätteid menetluskulude jaotuse määramisel; 2) ei ole menetluskulude jaotamine lähtudes nõude suurusest ja nõude osalisest rahuldamisest, vms, põhjendatud; 3) pidi võlausaldaja enne õiguste kaitsmise viisi valimist kaaluma ka võimalike menetluskulude kandmise riske kui avaldus jääb rahuldamata. Samuti pidi võlausaldaja arvestama

-st tulenevalt ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude võimaliku kandmisega. Ajutise pankrotihalduri tasu ja suurus on põhjendatud; 4) ei ole võlgnik käitunud võlausaldaja suhtes pahatahtlikult. Võlausaldaja nõue (viimane väidetav suurus 52 658 eurot 94 senti) on ebaselge ja võlgnik on esitanud sellele vastuväited. Pankrotiavaldus on esitatud pahatahtlikult, sundimaks võlgnikku täitma alusetut nõuet ja eesmärgiga takistada võlgniku tavapärast majandustegevust; 5) on võlgniku lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajalik. Ekslik on võlausaldaja seisukoht, et õigusabi seisnes üksnes vastuse koostamises ajutisele pankrotihaldurile ja kohtuistungil osalemises. AJUTISE HALDURI SEISUKOHT 7. Ajutine pankrotihaldur vaidles määruskaebusele ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste avaldajalt väljamõistmata jätmise osas vastu. Vastuse kohaselt: 1) on põhjendamatu võlausaldaja väide, et ajutise halduri tasu on põhjendamatult suur ja ülepaisutatud.

§-st 22 tulenevate kohustuste täitmiseks on ajutine haldur koostanud ja esitanud päringuid registritesse, krediidiasutustesse, koostanud ja esitanud teabenõude võlgnikule, töötanud läbi võlgniku poolt esitatud andmed ja viimase viie aasta raamatupidamise dokumendid ja arvelduskontode väljavõtted, analüüsinud päringu vastustena laekunud andmeid. Lisaks on ajutine pankrotihaldur suhelnud nii võlgniku, kui ka võlausaldaja esindajatega selgitamaks välja võlgniku varalist seisu ja kohustuste mahtu ning osalenud pankrotiavalduse läbivaatamiseks korraldatud kohtuistungil. Pankrotiavalduse läbivaatamise istungil ei esitatud võlausaldaja ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste taotlusele ühtegi vastuväidet; 2) on ajutine pankrotihaldur lähtunud väiksemast tunnitasust (80 eurot tund) kui on pankrotiseaduses sätestatud tunnitasu ülemmäär, mis on 96 eurot; 3) pidi võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel möönma, et selle menetlemisega kaasnevad kulud, mis võivad jääda tema kanda; 4) on võlausaldajal TsMS § 172 lg 7 kohaselt kohustus kanda menetluskulud, sh ajutise pankrotihalduri tasu ja tehtud kulutused, kuna võlausaldaja pankrotiavaldus jäi rahuldamata,. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb menetlusõigusnormi rikkumise tõttu tühistada osaliselt, võlausaldajalt väljamõistetud menetluskulude suuruse ja ajutisele haldurile määratava tasu suuruse osas. Ülejäänud osas tuleb maakohtu määruse 4 resolutsioon jätta muutmata. Ringkonnakohus muudab maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
2. Ringkonnakohus lähtub vaidlustatud maakohtu määruse kontrollimisel kaebuse ulatusest. Kaebaja ei ole vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata ja võlgniku pankroti välja kuulutamata ning tühistas käsutuskeelu määruse (maakohtu määruse p-d 1 ja 2). Nimetatud osas on maakohtu määrus jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust resolutsiooni punktide 3-6 osas, st menetluskulude jaotise ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, sh ajutise halduri tasu ja kulutuste põhjendatust.
3. Kaebaja on vaidlustanud menetluskulude võlausaldaja kanda jätmise. Ringkonnakohus märgib, et pankrotimenetluses lähtutakse menetluskulude kindlaksmääramisel pankrotiseaduses sätestatust, mistõttu on maakohtu viide menetluskulude jaotamisel üldnormis TsMS § 172 lg-s 1 sätestatule küll ebaõige, kuid ei muuda ebaõigeks maakohtu lõppjäreldust.

§ 150

lg 3 kohaselt, kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. Kuna maakohus jättis pankrotiavalduse rahuldamata, jättis maakohus põhjendatult menetluskulud pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja kanda.

1. Maakohus mõistis menetluskuluna kaebajalt välja nii võlgniku menetluskulud kui ka ajutise halduri tasu. Võlgnik taotles menetluskuluna 985 euro (ilma käibemaksuta) ning kohtuistungil osalemise ja selleks ettevalmistamise eest 175 euro väljamõistmist (II kd lk 2; I kd lk 189). Menetluskulu nimekirja kohaselt koosneb kulu TÜ Soter arvest nr 043 summas 160 eurot (I kd lk 51), mis on kulu õigusabile pankrotiasja materjalidega tutvumisel ja kohtuistungil esindamisel (2 h); JeweLex Advokaadibüroo kolmest arvest kogusummas 825 eurot, mis on kulu nõupidamisele ja suhtlemisele ajutise halduriga, ajutise halduri aruandega ja taotlustega tutvumisele, ajutise halduri määramise määrusega ja kohtumaterjalidega tutvumisele, seisukohtade kujundamisele, pankrotihaldurile esitatava vastuse täiendamisele, nõupidamisele juhatuse ja raamatupidajaga (8 h 15 min); osalemisele kohtuistungil 21 minutit, ettevalmistuseks istungiks, kokku tasu 175 eurot. Õigusabi raames on esindaja koostanud võlgniku nimel ühe vähemahuka menetlusdokumendi
2. detsembril
3. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramise otsus on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes siis, kui alama astme kohus on diskretsiooni piire ületanud. Diskretsiooni kohaldamine eeldab kohtult ka oma seisukoha põhjendamist. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on võlgniku kasuks võlausaldajalt väljamõistetava menetluskulu suuruse osas ebapiisavalt põhjendatud, mis on kaasa toonud diskretsioonipiiride ületamise maakohtu poolt. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, maakohus ei ole oma lahendis kulude põhjendatust ja vajalikkust sisuliselt hinnanud. Maakohus ei ole küsinud kulude põhjendatuse osas võlausaldaja arvamust. Ringkonnakohus märgib, et võlgnikku on asjas esindanud kaks esindajat, mis on kaasa toonud kulude suurenemise just asjaga tutvumisel ja seisukohtade kujundamisel, samas on koostatud kohtule esitamiseks ainult üks menetlusdokument, mille koostamiseks puudus vajadus teha sellises mahus ettevalmistusi. Esindaja vahetamise vajadust ei ole võlgnik põhjendanud. Lähtudes nimetatud asjaoludest ja menetluskulude nimekirjast (koos lisadega) peab kohus asjas põhjendatud ja vajalikuks võlgniku kuluks õigusabile 500 eurot, mis kuulub võlausaldajalt välja mõistmisele. Maakohtu määrus tuleb selles osas osaliselt tühistada.
4. Maakohus määras ajutise halduri tasu suuruseks halduri poolt taotletud 19 h eest 1520 eurot (lisandub käibemaks) ja kulutuste katteks 96.32 eurot. Maakohus on pidanud tasu suurust ajutise halduri ülesannete mahtu arvestades põhjendatuks. 5 Kaebuse esitaja väidab, et ajutise halduri tasu suurus on ülepaisutatud, kulu 96,32 eurot suuruse osas ei ole kaebaja sisulisi vastuväiteid maakohtu otsusele esitanud.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur on esitanud

1. novembril 2015 koos ajutise halduri aruandega ka ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise taotluse koos aruandega ajutise halduri tehtud tööst ja kulunud ajast (I kd lk 174). Aruanne ei sisalda üksikasjalikke andmeid, kui palju aega kulus üksikute menetlustoimingute tegemiseks, näiteks aruande koostamiseks. Seetõttu on ringkonnakohtul tasu taotluse põhjendatust keeruline hinnata. Ringkonnakohus märgib, et teabenõuete ja päringute esitamine, milliste toimingute eest haldur tasu nõuab, on võrreldes analüütilise tööga madalama tariifiga töö, mille tegemisel saab haldur kasutada ka abiliste abi ja mille eest makstav tasu ei ole põhjendatud 80 eurot /h. Kuna ajutine haldur taotles tasu ja kulude väljamaksmist büroole, mille kaudu ta tegutseb, siis on halduril ilmselt võimalik kasutada ka abilisi. Kohtule esitatud aruanne koosneb küll 21 leheküljest, kuid halduripoolne analüüs võlgniku majanduslikule olukorrale moodustab sellest ca 3 lehekülge (I kd lk 94-114). Kohus eeldab, et päringute ja teabenõuete koostamisele ja vastavate andmete kandmisele aruandesse kulus kulutatud 19 tunnist pool aega, st 9,5 tundi (haldur pole muid andmeid ise esitanud), millise tegevuse tasustamiseks on põhjendatud tunnitasuks 40 eurot/h. Ülejäänud osas peab ringkonnakohus põhjendatud tunnitasuks halduri taotletud 80 eurot/h. Seega tuleb maakohtu poolt määratud ajutise halduri tasu vähendada 380 euro võrra (ilma käibemaksuta). Ajutise halduri tasu suuruseks tuleb määrata 1140 eurot, millele lisandub käibemaks 228 eurot, kokku 1368 eurot, mis tuleb välja mõista võlausaldajalt. Ajutise halduri kulu 96,32 euro väljamõistmise osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata.
2. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. 14.

§ 5

lg 1 kohaselt võib pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale esitada määruskaebuse pankrotiseaduses ettenähtud juhtudel ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta edasi kaevata üksnes siis, kui see on pankrotiseaduses ette nähtud.

§ 150

lg 1 p 3 alusel on halduri tasu pankrotimenetluse kulu.

§ 150

lg 5 kohaselt võib pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale esitada määruskaebuse.

§ 23

lg 7 kohaselt võivad ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Nimetatud sätetest ei tulene õigust esitada määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale. Seega ei ole kulude kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ette nähtud määruskaebuse esitamist Riigikohtule (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-21-48-13 p 12). /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks 6