1-13-7739/48

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-7739 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Agu Timmi Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. oktoobri 2015 määrus süüdimõistetu Ivan Martalovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdimõistetu Ivan Martalov, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2015 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu Ivan Martalovi määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohtu 13.09.2013 otsusega tunnistati Ivan Martalov kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KarS § 69 lg 7, KarS 65 lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise, s.o 11.12.2012 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 7 kuu 28 päeva vangistuse, ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise aja alguseks I. Martalovi kinnipidamise päev, s.o 07.05.
7. Karistusaja algus 07.05.2013 ja karistusaja lõpp 04.01.
8. Maakohtu määrus
9. Tartu Maakohtu 30.10.2015 määrusega jäeti I. Martalov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad. 1 2.
10. Käesolevaks ajaks on I. Martalov temale mõistetud karistusajast (4 aastat 7 kuud 28 päeva) ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on I. Martalov andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 2.
11. I. Martalovit on varasemalt kriminaal- ja väärteokorras korduvalt karistatud. Käesoleval ajal kannab I. Martalov liitkaristust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses käitlemise eest, s.o fentanüüli omandamise ja valdamise eest. Liitkaristus on moodustatud Harju Maakohtu 11.12.2012 otsusega (kriminaalasi nr 1-12-4949), millega I. Martalov tunnistati süüdi mootorsõiduki narkojoobes juhtimise eest ja talle mõisteti karistuseks vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga. Vaatamata I. Martalovile antud võimalusele kanda karistust vabaduses, ei teinud I. Martalov oma käitumisest vajalikke järeldusi ja ei muutnud väljakujunenud tegutsemismustreid. Seda kinnitab fakt, et I. Martalov pani katseajal toime uue kuriteo, mille eest mõisteti talle liitkaristus, mida ta käesoleval ajal kannab. Lisaks pidas maakohus oluliseks, et ka varasemalt on I. Martalovile mõistetud, kuid täitmisele pööramata vangistus tulnud täitmisele pöörata põhjusel, et I. Martalov rikkus talle kohtulahendiga määratud käitumiskontrolli nõudeid ja hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Seega ei ole ka kõige raskemaliigilisema karistusega (reaalne vangistus) olnud võimalik I. Martalovi käitumist mõjutada, sest ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ka pärast reaalse vangistuse ärakandmist. Seega puudus maakohtul alus arvata, et sellel korral oleks reaalselt senini ärakantud karistus I. Martalovi suhtes täitnud eesmärke. 2.
12. Maakohus pidas positiivseks, et I. Martalov on vangistuse jooksul osalenud järgmistes rehabiliteerivates tegevustes: osalenud tugigrupis 12 Sammu ja EHPV Tervise tugigrupis, osalenud sõltuvusteemalistel loengutel, osalenud Tagasilanguse ennetamise grupis ning sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, samuti läbinud riigikeele õppe A1, A2 ja B1 tasemel. Kuna I. Martalov on kuriteod toimepannud tingituna uimastisõltuvusest, pidas maakohus oluliseks, et I. Martalov läbiks talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammid täies mahus, st ka sotsiaalprogrammi Õige Hetk, eesmärgiga omandada oskus leida alternatiive oma senisele käitumismustrile ja seeläbi maandada riske uute kuritegude toimepanemiseks. Maakohtu hinnangul ei saa vaatamata I. Martalovi osalemisele paljudes taasühiskonnastavates tegevustes pidada tema käitumist karistuse kandmise ajal tervikuna positiivseks, kuna käesoleval ajal on I. Martalovil üks kehtiv distsiplinaarkaristus, milline määrati talle 20.05.2015 vanglaametniku korraldusele mitteallumise eest. Maakohtu hinnangul on nimetatud rikkumine raske, kuivõrd ametniku korralduse eiramine teadmises, et vanglaametnike korraldustele allumine on kohustuslik, näitab I. Martalovi negatiivset suhtumist reeglite järgimisse. 2.
13. I. Martalovi puhul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema sõltuvus alkoholist ja narkootilistest ainetest. Kogutud materjalidest nähtuvalt on I. Martalov pikaajaline narkootiliste ainete (opiaatide) tarvitaja (alates 1998). Maakohus peab positiivseks, et I. Martalov on motiveeritud ja soovib tegeleda alkoholi- ja narkosõltuvusega, eesmärgiga vabaneda joovastavate ainete tarvitamise harjumusest. Samas pidas maakohus oluliseks arvestada, et I. Martalov on olnud väga pikaajaline narkootiliste ainete tarvitaja, kellel on välja kujunenud tugev harjumus ja sõltuvus. Sõltuvusainete tarvitamisest vabanemist muudab keerukamaks ka asjaolu, et I. Martalovil on tekkinud soov ja motivatsioon alkoholi ning narkootikumide tarvitamisest loobuda alles käesoleva vangistuse jooksul. Maakohus peab positiivseks, et I. Martalov on väljendanud soovi ühineda MTÜ-ga Teekond ning leida endale kindel töökoht ja tagada seeläbi sissetulek ning igapäevane toimetulek. Lisaks pidas maakohus positiivseks, et I. Martalovil on pärast rehabilitatsiooni läbimist olemas lähedaste toetus. Samas, arvestades I. Martalovi varasemat elukäiku, ei ole maakohtu arvates ainuüksi 2 seeläbi välistatud tagasilangused. Ka I. Martalov ise on maakohtule selgitanud, et suhtlemine vanade tuttavatega ei too head, kuid samas ei ole ta suutnud selgitada, kuidas kavatseb ta vabaduses varasemate tuttavatega kokkupuuteid vältida või nendes olukordades tegutseda. Maakohtu hinnangul nõuab senise eluviisi muutmine I. Martalovilt äärmiselt suurt motivatsiooni ja tahet. Käesoleval juhul ei ole maakohus veendunud, et I. Martalov oleks suuteline edukalt oma senist eluviisi muutma. Määruskaebus
14. Tartu Maakohtu 30.10.2015 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu I. Martalov, kes palub maakohtu määrus uuesti üle vaadata ning vabastada I. Martalov elektroonilise järelevalve alla. 3.
15. Süüdimõistetu toob välja, et nii vangla, tema kaitsja kui ka prokurör toetasid tema ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Maakohus põhjendas oma negatiivset otsust sellega, et I. Martalov on korduvalt vanglas karistust kandnud. Süüdimõistetu nõustub sellega, kuid maakohus ei võtnud arvesse, et kõik seaduserikkumised olid seotud alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Üldkasuliku töö rikkumine on ka põhjustatud narkootikumidest. 3.
16. Kehtiva distsiplinaarkaristuse osas leiab süüdimõistetu, et see on suuresti vanglatöötajate süü. Seda mõistsid ka vanglatöötajad, sest ta sai karistuseks noomituse, mitte kartseri. Kaebaja kirjeldab väidetavat distsiplinaarkaristuse aluseks olnud tegu ning märgib, et ei vaidlustanud otsust. 3.
17. Kaebaja leiab, et sotsiaalprogrammidest on talle abi olnud ja ta mõistab nende vajalikkust. Kuna I. Martalov soovib jätkata rehabilitatsiooniga vabaduses, siis süüdimõistetu leiab, et elektrooniline valve on tõhus meetod hoidmaks ära uued kuriteod. I. Martalov toob välja, et tal on tugiisik MTÜ Teekond, mis kindlustab süüdimõistetule töökoha, psühholoogilist abi ja abi ühiskonnaga taassulandumiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
18. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et I. Martalovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.
19. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu I. Martalovi määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta I. Martalov enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude iseloomule, mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele asjaoludele, oli põhjendatud ning väga põhjalikult analüüsitud. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub sellega, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata.
20. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et I. Martalovil on vabanedes olemas kindel elukoht ja tugiisik MTÜ Teekond näol, ta on vangistuses osalenud EHPV Tervise grupis töös sõltuvusteemalistel loengutel, omandanud riigikeele A1 ja A2 tasemel (B1 taset ei lõpetanud), on osalenud tugigrupis 12 Sammu, Eluviisitreening ja tagasilanguse ennetamise grupis. Samas tuleb KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, 3 et I. Martalovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud ja nõustub maakohtuga, et I. Martalovi vabastamine tingimisi enne tähtaega oleks ennatlik ja leiab, et vabastamine oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ning riivaks oluliselt ka avalikkuse õigustunnet.
21. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et I. Martalov suudaks vabaduses käituda seadusekuulekalt ning nõustub maakohtuga, et maakohtu määruses nimetatud positiivsed asjaolud ei kaalu üles negatiivseid. I. Martalovil on 7 kehtivat kriminaalkaristust ning tegemist on tema seitsmenda vangistusega. Kuritegude soodustusteguriks on probleemid narkootikumidega. Korduvate kuritegude toimepanemine näitab, et süüdimõistetu probleemide lahendamise oskus on puudulik ja puudub alus järeldada, et käesolevaks ajaks on see muutunud või et süüdimõistetu suudaks lahendada probleeme kooskõlas seadusega. On positiivne, et süüdimõistetu näitab üles motivatsiooni oma käitumist muuta ja jätta narkootikumide tarvitamine. 7.
22. Kuigi vangla iseloomustuse kohaselt tundub, et süüdimõistetu on motiveeritud narkootikumidest loobuma, kasutab ta narkootikumide tarvitamist enda õigustamiseks ning toob mitmel korral välja, et just narkootikumide mõjul on ta kuriteod toime pannud ning see on põhjus, lükates süü endast eemale ja leides, et maakohus ei ole sellega arvestanud. MTÜ Teekond aitab küll I. Martalovil töökoha leida, kuid garanteeritud töökoht puudub. Lisaks on süüdimõistetul vangla iseloomustuse kohaselt nõudeid 9733 euro ulatuses. 7.
23. Ringkonnakohus märgib, et isiku õiguspärane käitumine vangistuses on üheks tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise eelduseks. I. Martalovi on karistatud distsiplinaarkorras 1-l korral. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis ei ole reaalne, et ta suudab vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Süüdimõistetu käitumisest on võimalik näha, et ta ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Ringkonnakohus nõustub, et I. Martalovit on karistatud küll karistusega noomitus, kuid see pole aluseks õigustamaks toimepandut, süüdimõistetu on rikkunud ettenähtud korda. Lisaks õigustab süüdimõistetu enda rikkumist, seejuures aga on jätnud distsiplinaarkaristuse otsuse edasikaebamata.
24. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. I. Martalovi puhul kogumis ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist ning selliste asjaolude esinemisele ei viita ringkonnakohtu hinnangul ka määruskaebus. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Käesoleval juhul riivaks I. Martalovi ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Seejuures ei ole välistatud, et järgmisel korral ennetähtaegselt vangistusest vabastamise materjalide menetlemisel jõuab kohus veendumusele, et süüdimõistetu on õpitu veenvalt omandanud ning oma käitumisega veennud kohut, et suudab loobuda narkootikumidest.
25. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
26. oktoobri 2015 määrus muutmata ja I. Martalov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata ning määruskaebus rahuldamata. 4 /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Agu Timmi Aarne Sarjas 5